USA ja Venemaa 20.sajandi algul (0)

1 Hindamata

USA ja Venemaa 20.sajandi algul
Ameerika Ühendriigid (lk.37-40):
Majandus:

Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused:

1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine ; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng.

Probleemiks suur konkurents , mille tagajärjel tekkisid monopolid.

Sisepoliitika :

Presidentaalne vabariik.
Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas).
Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused:

rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat
kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism)

1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel):

piirati monopolide tegevust
vähendati tollitariife

aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks
vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued immigrandid)

Välispoliitika:

Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat (Euroopa asjadest hoiti eemale; samas esineti Ladina-Ameerika “ kaitsjana ” Euroopa riikide vastu.).

Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.

1898 -1899 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane jäi iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid.

Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga.

Wilson pooldas USA aktiivset sekkumist maailmapoliitikasse aj USA rolli suurendamist maailma asjades kaasa rääkimisel, kuid põhimõteteks “lahtiste uste ja võrdsete võimaluste poliitika” ning “rahvaste vaba enesemääramine”. Seega tema välispoliitika rahumeelsem (sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani).
Jaapan (lk.40-41):

1868.a. alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist.
20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat , sõjavägi ja laevastik .
Jaapan oli konstitutsiooniline monarhia - riigipeaks oli laialdaste võimuvolitustega keiser , keda abistas keisri määratud riiginõukogu (genro); parlamendi volitused olid suhteliselt piiratud.
Saavutanud moderniseerimise tulemusena suurriigi staatuse rakendas Jaapan saavutatud võimsuse agressiivse välispoliitika elluviimiseks:

1904 -1905 Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad (ja sai oma mõjusfääri Mandzuuria ).

1910 annekteeris Korea.

Jaapani edu Vaikse ookeani regioonis hakkas häirima USA-d.

Venemaa (lk.41-48):
Sisepoliitika:

Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917).
Sisepoliitikat iseloomustab loosung “1 impeerium , 1 valitseja, 1 usk, 1 keel” ehk teisisõnu:

Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine.

isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne.

Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine.

venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui “rahvaste vangla”. Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%.
Majandus:

Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!).
Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad).

Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I (Vt all).

Välispoliitika:

19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853 - 1856 ) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks.
19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Mandźuuria (Kirde-Hiina) ja Põhja- Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast.
Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa

1905.a. revolutsioon :

Põhjused:

Soov laiendada kodanikuvabadusi.
Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.
Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega.
Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.
Vasakpoolsete illegaalsete parteide ( sotsialistid -revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne.

Ajend - Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43)
Käik:

Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.
Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).
Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi-17. oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament - Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel).

Revolutsiooni tulemused:

Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega.
Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917).
Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).
Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.).
Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine.

Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kallet Õppematerjali autor

Ameerika Ühendriigid (lk.37-40):Majandus:•Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused:1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng.•Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid.Sisepoliitika:•Presidentaalne vabariik.•Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas).•Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused:rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikatkõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism)•1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel):piirati monopolide tegevustvähendati tollitariife•aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks•vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued immigrandid)

välispoliitika vabariik asjades terav jaapaniga vastuolud nikolai ii äärealade suurriik vene jaapani jaapani sõja aktiivset

Sarnased õppematerjalid

docx

Maailm 20. sajandi algul. Imperialism. 1905. a revolutsioon.

Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

levinud) Kasvab protektsionism - riigi majanduspoliitika oma siseturu kaitsmiseks välismaiste tootjate eest tollide suurendamisega ja sisseveo kvootide kehtestamisega jne. Suurriikide majandustase: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade

Ajalugu

doc

Maailm 20. sajandi algul

I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja

Ajalugu

doc

Venemaa ja NSVL

poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks

Ajalugu

docx

SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL

Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud) Kasvab protektsionism - riigi majanduspoliitika oma siseturu kaitsmiseks välismaiste tootjate eest tollide suurendamisega ja sisseveo kvootide kehtestamisega jne. Suurriikide majandustase: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine.

Ajalugu

ppt

1905. a. revolustioon Venemaal

1905. AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL Revolutsiooni põhjused  Soov laiendada kodanikuvabadusi.  Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.  Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega.  Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.  Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid- revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend  Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik  Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.  Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin);

Ajalugu

doc

19-20 sajand Maailmas

***1905.a. revolutsioon:Põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadusi.Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega.Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.Vasakpoolsete illegaalsete parteide ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kihutustöö. Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik:Revolutsioon oli stiihiline; ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades ; talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi. 17

Ajalugu

doc

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid