Jaapan (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Jaapan
Koostaja : Marko Tõnisson
Rühm: E-08B
Pärnu 2009
Üldandmed
Riik: Jaapan
Pindala: 377 835 km²
Rahvaarv: 127 600 000 inimest
Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km²
Riigikeel: jaapani keel
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Pealinn: Tôkyô
Rahaühik: Jaapani jeen
Geograafiline asend
Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa.
Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal ) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West , Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel.
Loodus
Pinnamood
Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas.
Veestik
Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest , siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju.
Kliima
Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber.
Taimed ja loomad
Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas . Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada.
Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes.
Majandus
Üldnäitajad
Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998):

• SKT (ppp) USD 2903 miljardit
  
• SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast)
  
• SKT elaniku kohta USD 23100 ehk ligi 6 korda suurem, kui Eestis
  
• SKT jaotus sektorite lõikes:
  
  • põllumajandus 2%
    
  • tööstus 38%
    
  • teenindus 60%
    

Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madala inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus - ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse.

Kalandus

Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas.
Energeetika
Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt:

• fossiilkütused 61,47%
  
• hüdroenergia 8,34%
  
• aatomienergia 29,83%
  
• muu 0,36%
  

Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi.

Põllumajandus ja metsandus

Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture ), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.
Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud.
Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud.
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang.
Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas.
Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku . Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi,, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest.
EESTI MAJANDUS- JA KAUBANDUSSUHTED JAAPANIGA
Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on seni tagasihoidlikud, kuid arenevad stabiilselt. Seni lepinguline baas Jaapani ja Eesti majandussuhete reguleerimiseks puudub.
Eesti ja Jaapani vahel on toimunud mitmeid kõrgetasemelisi poliitikute, majandusametnike ja ärimeeste visiite. Näiteks kolm korda on Eestit külastanud Jaapani majandusorganisatsioonide liidu Keidanreni kõrgetasemeline delegatsioon (viimati märtsis 2004). 2005. a käisid Eestis Jaapani suurima reisifirma JTB,  Jaapani Välisinvesteeringute Instituudi , linnaplaneerijate, kinnisvaraarendajate ja energeetikute delegatsioonid.
2004. a novembris saatis Eesti presidenti visiidil esinduslik ärimeeste delegatsioon, toimus äriseminar Welcome to Estonia, kus osales üle 60 jaapani firma. Üha rohkem Eesti ettevõtjaid leiab tee Jaapanisse ning osaleb aktiivselt sealsetel messidel.
Kaubavahetus
Jaapan oli 2004. a Eestile tähtsuselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel ja 18. maailmas. Selgelt domineerib import. 2005. a oli kahe maa kaubavahetusmaht 2672 mln krooni: import oli 2391 mln ja eksport 281 mln krooni. Eesti juhtivateks ekspordiartikliteks Jaapanisse on olnud puit- ja puittooted, s.h. puitmajad .  Eesti eksport Jaapanisse oli 2001. aastal tavatult kõrge (572 miljonit kr), mis oli tingitud Elcoteqi mobiiltelefoniosade müügist (81,2 % koguekspordist), 2002. a eksport kaubaartiklite lõikes ühtlustus. Eesti impordimahud Jaapanist on olnud käesoleva kümnendi esimestel aastatel stabiilsed, jäädes kolme ja nelja miljardi krooni vahele. Paaril viimasel aastal on näitajad langenud, mis on  tingitud erinevast statistilisest meetodist pärast Euroopa Liiduga ühinemist. 2005. a moodustasid 92 % (2104 mln krooni) impordist masinad, mehaanilised- ja elektriseadmed .
Jaapani ajakirjanduses on Eesti palkamajade kohta avaldatud mitmeid artikleid. Tugevate külgedena on välja toodud vastupidavust, puhtust, kõrget kvaliteeti ja soodsat hinda. Huvi pakuvad ka rookatusega majade mudelid, kuna rehielamu on väga sarnane jaapani analoogile. Kokkupandavate väikemajade parimaks müügikanaliks oleksid DIY- keskused (do-it-yourself). Lisaks puitmajadele on Jaapani turul konkurentsivõimelised ka teised puittooted, näiteks saematerjal ja liimitud laminaatpuit, mille nõudlus on kasvanud ja mida saab Jaapani turul edukalt müüa tänu Eesti toodangu soodsale hinnale. Oma puitmaju müüb Jaapanis Eesti üks suuremaid palkmajatootjaid AS RPM – 2002. a müüdi palkmaju Jaapanisse 12,5 mln ja muid puidutooteid 2,5 mln krooni eest.
Jaapani firmad on teinud koostööd Silmetiga, et mitmekesistada haruldaste muldmetallide impordigeograafiat, kuna eelmise sajandi lõpul tuli 90 % Jaapanisse imporditavatest haruldastest muldmetallidest Hiinast.
Jaapanis on turu leidnud ka käsitöötooted: jaapanlastele meeldib Eesti käsitöötoodete disain ja muster. Müügikanalina on kasutatakse internetti. Kaupade transpordiks Jaapanisse kasutatakse peamiselt merekonteinereid – Tallinnast Tokiosse jõudmine võtab aega 30-40 päeva.
Eesti toodete eksporti Jaapani turule soodustavad väliskaubandusorganisatsiooni JETRO pakutud võimalused nagu näites tasuta büroopind kuueks kuuks, seminarid Jaapanis, äripartnerite leidmine jne. Neid võimalusi on Eesti ärimeeste poolt juba ka mitmeid kordi kasutatud.