Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu kodukoha mullastik (0)

1 Hindamata
Punktid




Järvamaa Kutsehariduskeskus „ MINU KODUKOHA MULLASTIK“ Kristel Eslas PM20 Türi 2020


SISUKORD 1. Sisukord  ...................................................................................2
2. Mulla teke .................................................................................3
3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4
4. Eesti mullastiku kaart ................................................................5
5. Minu kodukoha mullastiku kaart................................................6
6. Muldade iseloomustus................................................................7-8
7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2


1. Mulla teke Mullateke on pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised 
kujundavad tegurid on: • kliima • muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim • maapinna reljeef •  mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg  • mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus.  Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks — looduslikult 
kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad 
mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu 
tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja 
makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute 
hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade 
tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, 
mullaviljakuse kandja — huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud 
huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad 
taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju 
Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid:             • Kamardumine — huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis 
muldades; • Savistumine — murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad 
kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub 
saviosakestega; • Lessiveerumine — saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest 
horisontidest alumistesse; • Näivleetumine — ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva 
lõimisega kihtide piiril või savi ja liivsavi pindmistes kihtides; •  Leetumine — happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja 
orgaaniliste ainete lagunemine ja lagusaaduste mullast väljauhtumine; • Gleistumine — hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas- või 
rohekashallikate laikude ja kihtide teke, sest orgaanilise aine  muundumiseks 
vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ 
ühendid; •  Turvastumine — turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine 
ei lagune 3


2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, 
happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete 
sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade 
erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis,
koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske).
Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: • mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); • karbonaatsete muldade laialdane levik; • liigniiskete muldade suur osatähtsus; • massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires 
peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, 
leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud 
mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad 
ja soomullad.
Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte.
Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. 
Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad 
metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad 
mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4


3.Eesti mullastiku kaart    1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjäärid puistangualade tehismullad ja pinnased   5


4. Minu kodukoha mullastiku kaart  Kaardi selgitus:1. Klg – Gleistunud leetias muld
                         2.LKI – nõrgalt leetunud muld
                         3. LP – kahkijas leetunud muld
                         4.Ko – leostunud muld
                         5. M` - väga õhuke madalsoomuld
                         6.l – liiv
                         7.sl – saviliiv
                         8.ls - liivsavi    Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja – pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt provleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6


5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. 
Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga
A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. 
Klg- Gleistunud leetjas muld 
Kihisemine 60(50)-100 cm.
Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline 
reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu 
mullaprofiilis neutraalne.
2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. 
Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga
A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. 
Kog – Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-
Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont 
või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi 
mahust. 
2.LEETUNUD MULLAD: Happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival 
mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, 
tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 
1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa.
LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B-
horisondi värvus on lähtekivimist pruunikam. Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi 
pesasid. 
3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil 
kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on 
valdavalt saviliiv liivsavil, kerge liivsavi keskmisel ja raskel liivsavil ja harvem raske 
liivsavi savil (kahekihiline lähtekivim). Tulenevalt mulla kahekihilisuset, kannatavad nad 
ülaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse all
LP Kahkjas leetunud muld –Lähtekivimiks valdavalt punakaspruun või pruun 
liivsavimoreen. Metsakõdu puudub või on 1-3 cm tüsedune. Kihisemine mullaprofiilis 
puudub või esineb 90 cm sügavamal. Mulla ülemised horisondid happelise reaktsiooniga. 
Profiil: A-Baf-El(g)-B-C2 või A- (Baf)- El(g) -B-C2.
LEOSTUNUD MULLAD -Kihisemine algab B-horisondi kesk- või ülaosas, tingimata aga
lähtekivimis, enamasti 30-100 cm sügavusel. Reaktsioon (pH) on haritava maa mulla 
ülemistes horisontides neutraalne kuni nõrgalt happeline, metsades nõrgalt kuni keskmiselt 
happeline. Leetumistunnused puuduvad või esinevad nõrgalt. Bm-, Bmt- või Bt- horisont 
on tavaliselt järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Metsakõdu puudub või 
esineb kuni 2 cm tüseduse kihina. Leostunud ja leetjad saviliiv- ja liivsavimullad sobivad 
kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on vabariigi parimateks põllumuldadeks.
Ko Leostunud muld -Kihisemine 30-60 (70) cm sügavusel. Profiil: A-Bm (Bmt)-C. 
Mõnikord võib esineda katkendlikke El-horisondi pesi. Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel
alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi 
moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt


 T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) -
Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on 
moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. 
M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T – G. 8


6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf      P.Penu „Eesti  muldadest põllumehele“ 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf     – Mullastiku kaardi  legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis      - Maa-ameti mullakaart 4. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf     - Vabariigi  digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri  5. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/gleistunud_muld     – Eesti Entsüklopeedia 6. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/mullastik_maakasutus.pdf     - „Mullastik ja maakasutus“ 9
Vasakule Paremale
Minu kodukoha mullastik #1 Minu kodukoha mullastik #2 Minu kodukoha mullastik #3 Minu kodukoha mullastik #4 Minu kodukoha mullastik #5 Minu kodukoha mullastik #6 Minu kodukoha mullastik #7 Minu kodukoha mullastik #8 Minu kodukoha mullastik #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 380360 Õppematerjali autor
tegu on referaadiga. mis on tehtud kodukoha mullastikust.

Sarnased õppematerjalid

MINU KODUKOHA MULLASTIK
9
odt

„MINU KODUKOHA MULLASTIK“

Järvamaa Kutsehariduskeskus ,,MINU KODUKOHA MULLASTIK" Kristin Toome PM11 Türi 2013 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ....................................

Põllumajandus
Mullastikukaarti analüüs
8
docx

Mullastikukaarti analüüs

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 1,1

Eesti mullastik
Mullastikukaardi analüüs
18
odt

Mullastikukaardi analüüs

Joonis 2. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 63353438305 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullakaardi-kaardirakendus/Varvikoodide- tabel-p174.html 24.04.2016 3 Visuaalne hinnang Antud maa-ala pindalaks on umbes 271478.35 m² ja ümbermõõduks 3.1075 km[1]. Maalapi kuju ei ole sümeetriline, seega minu arvates ei sobi teatud ala põlluks, kuigi KI on sobiv nii põllu harimiseks, kui ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2]. Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1] Muldade kirjusus Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go

Mullateadus
Mullateaduse eksam
26
doc

Mullateaduse eksam

Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. P

Mullateadus
Muldade väliuurimine
18
doc

Muldade väliuurimine

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ­ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus

Mullateadus
Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

Eesti mullastik
MULD-EKSAM-1
44
pdf

MULD-EKSAM-1

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi

Eesti mullastik
Mullastikukaardi analu u s
15
pdf

Mullastikukaardi analu�u�s

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Tartu 2020 Sisukord Põllumassiivi asukoht 3 Põllumassiivi nr. 63253619700 mullastik 4 Šifrite ja lõimisevalemite seletused 4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus 6 Hinnang kasutussobivusele 9

Mullateaduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun