Keskonnaseisundianalüüs (0)

EESTI MAAÜLIKOOL

Tehnikainstituut



Keskkonnaseisundi analüüs Laheda vallast õppeaines „Ökoloogia ja keskkonnakaitse ” PK.0059
Tehnika ja tehnoloogia eriala
TT BAK 1
Üliõpilane: „.....” ............... 2013. a ...................................................
Tartu 2013

SISUKORD

EESTI MAAÜLIKOOL 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST 4
1.1. Vaadeldava ala funktsionaalne struktuur 4
1.2. Infrastruktuur 4
1.3. Haljasalad 5
2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON 6
3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 7
3.1. Maaressurssid 7
3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus 7
3.3. Taimestik ja loomastik, looduskaitse 7
4. TÖÖSTUS, TURISM 7
4.1. Tööstus 7
4.2. Turism 8
KOKKUVÕTE – KUIDAS MINNA EDASI? 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10
SISSEJUHATUS 3
1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST 4
1.1. Vaadeldava ala funktsionaalne struktuur 4
1.2. Infrastruktuur 4
1.3. Haljasalad 4
2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON 5
3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 6
3.1. Maaressurssid 6
3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus 6
3.3. Taimestik ja loomastik, looduskaitse 6
4. TÖÖSTUS, TURISM 6
4.1. Tööstus 6
4.2. Turism 7
KOKKUVÕTE – KUIDAS MINNA EDASI? 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks.
Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda vallas on 11 küla ning suurim neist on Tilsi küla,mis on ka valla keskus. Tilsi küla asub maakonna keskusest Põlvast, 14 kilomeetri kaugusel.
Laheda vallale on iseloomulik tasane reljeef, mis vaheldub põllumassiivide ja metsatukkadega.
Joonis 1. Laheda vald ( Maaamet )

1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST

1.1. Vaadeldava ala funktsionaalne struktuur

Laheda valla pindala on 91,5 km2. 31. Detsember 2011 seisuga elab vallas 1195 inimest ning valla asustus tihedus on 13 in/km2 kohta. Valla keskuseks on Tilsi küla, kus elab 394 inimest ja lisaks Tilsile on Laheda vallas veel 10 küla. Himma (116 inimest), Joosu(90), Lahe(71), Mustajõe(49), Naruski(45), Pragi(67), Roosi (62), Suurküla(93), Vana-Koiola(84) ning Vardja (131). Laheda valla rahvaarv on olnud viimased aastad languses, sest 2006. aastal elas vallas 1423 inimest. Vallas on registreeritud 24 ettevõtet, nendest suurimad tööandjad on Vardja MÜ, Lahe MÜ ja AS Suwem , lisaks nendele firmadele on suureks tööandjaks ka Tilsi lastekodu . Vallas on üks kool, Tilsi põhikool, kus õpib 83 õpilast ja üks lasteaed, Muumioru lasteaed. (Laheda valla arengukava)

1.2. Infrastruktuur

Laheda vallas on tihe teede võrk ning valda läbivad kaks suurt maanteed, Põlva-Võru maantee ja ka vana Tartu-Võru maantee ehk Postitee. Üldiselt on teed suhteliselt head, aga just talviti tekib probleeme, kui väiksemaid teid ei suudeta lumest lahti lükata.
Veevarustus tuleb igal külal peamiselt lähedal asuvatest kaevudest ning vesi on saastamata. Üldjuhul on vee kvaliteet rahuldav, aga kuna minu enda kodukoht on Himma külas, võin öelda, et sealsest puurkaevust tulev vesi ei kõlba juua, kuna külas asus veevärk on vananenud ja vajaks välja vahetamist. Tavaline on ka trassi purunemine, mida juhtub aastas vähemalt korra.
Küttesüsteemide kohapealt on Tilsi külas ainult tsentraalküte, mujal on ahiküte. Elektrivarustus on stabiilne ja suuremaid probleeme pole. Olmejäätmete ladustamine on hea, vallal on prügiveo leping ning Tilsi ja Himma külas on ka sorteerimis konteinerid. Halvem seis on kanalisatsiooniga, Tilsi külas, ja ka mujal külades voolab kanalisatsiooni vesi biotiikidesse, ainult Himma külas voolab kanalisatsiooni vesi settekaevudesse. Valda oleks vaja ehitada kaasaegne reoveepuhasti, kuid hetkel vallal selle jaoks rahalised võimalused puuduvad.
Interneti olukord on vallas paranenud, Tilsi külas on vallavalitsuse juures ka tasuta WiFi leviala ja tihedama asustusega aladel on Interneti levik hea.

1.3. Haljasalad

Laheda vallas on väikse valla kohta üpriski palju haljasalasid, Tilsi külas Kõrbjärve ääres on korrastatud rannaala , kus on laste mänguväljak ja ka kaks võrkpalli platsi. Tilsis asub ka Euroopa tasemel staadion muruväljaku, jooksuringi ja korvpalliplatsiga. Vana-Koiolas on väike rannaala, staadion ja ka võrkpalliplats. Laheda vallas on ka kolm mõisaparki, Tilsi mõisapargis, mis on kõige korralikum, kasvab ka haruldane Amuuri korgipuu . Siin asub ka Tahkjärve soo hoiuala , mis on 2005. aastast kaitse all.

2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON

Rahvastik vallasiseselt väheneb iga aastaga, 31. Detsember 2011 seisuga elab Laheda vallas 1195 inimest, mis on 17% vähem võrreldes 2006. Aasta seisuga, kui vallas elas 1423 inimest.(Laheda valla arengukava) Rahvastiku vähenemine vallas on minu arust suureks probleemiks ning see tuleks lahendada sellega, et vallasiseselt peaks rohkem looma kasulikke töökohti ja ka kvaliteetseid elamupiirkondi, kuna vald asub kahe maakonna keskuse(Põlva, Võru) vahetus läheduses, siis on inimestel lihtne nendesse linnadesse ka tööle käia.
Joonis 2. Laheda valla vanusepüramiid

3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE

3.1. Maaressurssid

Laheda vallas mingeid erilisi maaressursse pole, Joosus on Eesti suurim rasksulava savi maardla, kust on leitud ka väärtuslikku fossiilset materjali ning on ka liiva- ja kruusakarjäär, kuid selle varud on ammendumas, levinud on ka turvas . Mullastik Laheda vallas on valdavalt toitaine vaesed leedemullad , mis on tavapärane Lõuna-Eestile.

3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus

Veevarud on Laheda vallas hästi säilinud, põhjavesi on üldjoontes reostamata ja on rahuldava tasemega. Pinnavett leidub Laheda vallas viiest järvest, Tilsi Pikkjärv (25,3 ha), Kõrbjärv (12,5 ha), Vana-Koiola järv (7,2 ha), Vardja järv (1,4 ha) ja Marimäe tehisjärv.(Laheda valla üldplaneeringu...)
Metsa on Laheda vallas vähe, 2900 hektarit, mis on umbes 30% valla territooriumist ning metsamajandusega ei tegele Laheda vallas hetkel ükski firm . Põllumajanduslikku maad on vallas 4800 hektarit. Enamus põllumajandusest on kahe ühistu käes, Vardja MÜ ja Lahe MÜ, mis tegelevad segapõllumajanduse ja ka piimakarjakasvatamisega.

3.3. Taimestik ja loomastik, looduskaitse

Suuri kaitsealasid ja metsaalasid Laheda vallas pole, kuid sellegi poolest leidub siin haruldasi taimi ja loomi. Üks haruldastest taimedest ongi Amuuri korgipuu, lisaks sellele on II kaitsekategooria taim ka kummeli-võtmehein. Kaitseall olevaid loomi leidub siin kaks, väike-konnakotkas ja kanakull. Laheda valla territooriumil on ka üks hoiuala, Tahkjärve soo hoiuala, mis on kaitse all 2005. aastast. Tahkjärve soo hoiuala on tehtud vastava elupaigatüübi kaitseks. Alas on keelatud sood kahjustav tegevus.(Laheda valla üldplaneeringu...) Joonis 2. Väike-Konnakotkas

4. TÖÖSTUS, TURISM

4.1. Tööstus

Suuri tööstusettevõteid vallas ei ole, kõige suurem firma on AS Suwem, mis teeb täispuidust lastetoamööblit. Selle firma mööbel on Eestis ja ka Euroopas väga hinnatud ning heal tasemel.

4.2. Turism

Suuri turismi atraktsioone Laheda vallas pole, on mõned turismitalud, mis tegelevad majutamisega, ning Tilsis on ka vaatetorn. Kuna Laheda vallas asub kolm mõisa, võiks need saada suuremateks turismi magnetiteks, aga kuna need kõik on väga halvas seisus ja ei paista, et keegi neid ostaks või korrastama praegu hakkaks . Minu arust peaks just rõhku pöörama nendele mõisatele, otsima omanikud või küsima toetusi nende restaureerimiseks. Kui need korda saaks, oleks need ühed suurimad turismi magnetid , mis tooks valda ka raha sisse. Praegune situatsioon on pigem vastupidine . Turismi arendamiseks tuleks ära kasutada ka Laheda valla järvi, mis on kõik ilusad, luua näiteks lõkkeplatse või telkimisalasid. Praeguse seisuga ei tea mina isiklikult mitte ühtegi telkimisala, mis asuks minu kodu vallas. See on juba osalt vallavalitsuse ja ka riigi süü, sest RMK peaks vähemalt igasse valda looma avaliku, ilusa lõkke- ja telkimisala.

KOKKUVÕTE – KUIDAS MINNA EDASI?

Olukorda Laheda vallas on raske kirjeldada, sest on nii halbu, kui ka häid asju. Halb on kindlasti see, et inimeste arvukus väheneb ning vallavalitsus ei ole näivalt küll üritanud midagi sellega ette võtta. Hea asi on see, et viimastel aastatel on sportimisvõimalusi juurde tekkinud, Tilssi ehitati suur staadion, vald toetas Vana-Koiola võrkpalliplatsi korrastamisega ning Vana-Koiolasse ehitatakse vana koolimaja asemele ka uus ja korralik vanadekodu. Ka Kõrbjärve äärde tehti korda, kus nüüd on korralik liivarand. Kohalike ressursside kasutamise kohapealt on minu arust praegune tarbimine küllaltki hea, metsa ei võeta lihtsalt maha ning põllumajandamine on edukas. Tulevikus ootan , et Laheda vald on suutnud areneda heaks kohaks, kuhu inimesed saaksid kolida , kui nad ei taha linnades elada. Valla asukoht on minu arvates ideaalne, kahe maakonnakeskuse vahel ning siit on lihtne mõlemale poole tööle käia. Siin oleks vaja looma hakata arendama ja planeerima kinnisvara, et inimesi tagasi meelitada ning samas säilitada kõik looduskaunid kohad. Loodan, et saan tulevikus olla uhke oma kodukoha üle.

KASUTATUD KIRJANDUS

Joonis 1. Laheda vald, Maaamet, , kättesaadav 18.10.2013 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&bbox=666106.242971888,6421964,689942.757028112,6434227&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS08_82=1&LANG=1
Joonis 2. Laheda valla vanuspüramiid, Statistikaamet , www.stat.ee, kättesaadav 18.10.2013
Joonis 3. Väike-konnakotkas, Arne Ader , http://www.looduskalender.ee/node/7260 , kättesaadav 18.10.2013
Tahkjärve soo hoiuala, Keskkonnaamet, kättesaadav 18.10.2013 http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/getfile.aspx?fail=-1075991510
Laheda valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Laheda vallavalitsus 2008, kättesaadav 18.10.2013 http://laheda.ee/upload/uldplaneering/laheda__ksh_aruanne_23072008.pdf
Laheda valla arengukava 2004-2014,kättesaadav 18.10.2013 www.laheda.ee/ upload /arengukava/arengukava.doc