Tuulegeneraatorid referaat (0)

Q: Kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on?

Vastus leiad õppematerjalist: Tuulegeneraatorid referaat

Q: Kuidas töötab tuuleturbiin?

Vastus leiad õppematerjalist: Tuulegeneraatorid referaat

Kutsekool - Loodus - Keskkond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on?
Kuidas töötab tuuleturbiin?

TUULEGENERAATORID
Keskkonnateemaline referaat
Tallinn 2013

Sisukord:

SISSEJUHATUS

Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis.
Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on?

TUULEGENERAATOR

Kuidas töötab tuuleturbiin?
Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside liikumise tulemusena, mis sõltuvad päikeseenergia tugevusest. Liikuva õhu kineetilist energiat on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil. Tuul on seega piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega kogu maailmas.
Joonis 1. ( http://www.hydro.com.au/energy/about-wind-power )
Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist, rootorist, tiibadest ehk labadest, masinaruumist, tornist , elektroonikaseadmetest, mõnedel juhtudel käigukastist ja tuulegeneraatorist, mille ingikäimise tulemusena tekib elektrivool. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor . Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba . Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema. Gondli keres asub aeglaselt ja kiirelt pöörlev võll, käigukast ning generaator . Pöörlevad labad panevad aeglaselt liikuva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis . Aeglaselt ja kiirelt pöörlevad võllid on omavahel hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt liikuva võlli pöörlema kiirusel 1000-1800 pööret minutis. Kiirelt pöörlev võll paneb elektrienergiat tootva generaatori tööle. Generaatori väljundvõimusus suunatakse transformaatorisse, mis muundab selle laiemelektrivõrgus kasutavale pingele vastavaks. Joonis 2. Tuuleturbiinide skeem (Cavallo 1993)
Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, akude laadimiseks, vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. Laialdaselt kasutatakse tuugeneid 1-2 MW. Suurimate maailmas ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 MW. Tuulegeneraatori võimsus võib olla ka palju väiksem, isegi 10 W.

Ajalugu.
Heron Aleksandriast konstrueeris 1. sajandil AD tuuleratta, kuid seda ei hakatud kasutama. Odava orjatöö tõttu polnud masinate leiutamiseks ja täiustamiseks ühiskondlikku survet . (Joonis 3)
Esimene teada olev praktiline tuulik ehitati 7. Sajandil Sistanis, endine Pärsia, piirkond mis jääb Iraani , Afganistani ja Pakistani piirile.( Joonis 4).
Euroopasse ilmusid tuulikud keskajal. Esimesed ajaloolised faktid tuulikute kasutamisest Euroopas on 11. või 12. sajandi Inglismaal. 1190.aasta paiku nägid neid Süürias ristisõdijad ja võtsid nende oskused tuulikute ehitamiseks üle. Juba 14. Sajandil kasutati tuulikuid Reini deltas maa kuivendamiseks.
1887. aasta juulis ehitas šoti akadeemik James Blyth oma suvemaja hoovi tuuleturbiini, et kasutada sealt saadavat elektrit ja laadida akusid oma suvila valgustamiseks Marykirkis. (Joonis 5.) Juba mõni kuu hiljem käivitas USA leiutaja Charles F. Brush esimese automaatse tuuleturbiini elektri tootmiseks Ohios Clevelandis.(Joonis 6.) See oli 17 m kõrge, tal oli 144 laba ja kaalus 3,6 tonni ning võimsus oli 12 kW. Valmistatud oli see seedripuust. Laadis akusid ning pidas vastu 20. aastat.
Esimene100 kW võimsusega tuugen hakkas tööle 1931 NSV Liidus Jaltas. See oli rõhtsa teljega tuulegeneraatori eelkäija. See oli 30 m kõrge ja ühendatud kohaliku 6,3 kV jaotussüsteemiga. Selle tuugeni kasutegur oli 32%, mis ei erine oluliselt tänapäeva tuulegeneraatorite kasutegurist.
Esimese 1 MW võimsusega tugen hakkas tööle 1941. Aasta sügisel USA-s Vermontis. Kuid ta sai töötada kõigest 1100 tundi, siis läks ta rikki. Sõja tõttu oli varuosadest ja materjalidest suur puudus ning sellepärast seda ei remonditudki ära.
(Joonis 3) Heroni tuuleratas (Joonis 4.) Pärsia tuulik
(Joonis 5.) James Blythi tuuleturbiin (Joonis 6.) Charles F.Brush tuuleturbiin

Mõju inimesele.
Tuulegeneraatorid tekitavad negatiivset mõju inimeste tervisele ja elukvaliteedile, tekitades kuuldavat müra, madalasagesuslikku müra, infraheli ja vibratsiooni.
Tuuliku tiiva möödumisel korpusest tekitab madalasagedusliku helilöögi. Madalasageduslik müra võib tekitada unehäireid, peavalu, peapööritust, iiveldust, ärritatavust, negatiivseid emotsioone, mäluhäireid, psüühilisi häireid, hallutsinatsioone. Kõik see sõltub müra tugevusest, keskkonnast, künklikul, kaljusel maal ärritus suurem.
Tiiviku pöörlemisel tekib infraheli laadne müra. Inimorganismile mõjub väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning reageerimiskiiruse tasakaalu nõrgenemist. Põhjuseks on, et inimeste siseorganid võnkuvad sagedustega 3-12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi.
Elektrituuliku vibratsioon levib kilomeetreid, kriitiline leviala on kuni 100 m tuulikust. Põhjustades vibratsioonitõve, mille tagajärjel tekivad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine ja peavalu) ja kuulmisnärvi kahjustused.
Häirivaks võib kujuneda ka nii inimestele kui teistele elusolenditele tiivikute pöörlemisest tekkinud vilkumine, mis tekib valguskiire katkemisest ja või peegeldumisest tuuliku labadelt. Vilkuv valgus provotseerib krampe. Teatud pöörlemiskiiruste juures ja vaataja asukohast sõltuvalt on võimalik ka stroboskoopilise efekti teke, mis võib kaasa tuua peavalu, ebamugavustunde, tasakaalu ja suunataju häireid, mis lisaks terviseprobleemidele põhjustavad inimeste kontsentreerumisvõime languse ja üldise töövõime vähenemise. Prantsusmaal ja USA-s soovitatakse nende mõjutuste vähendamiseks rajada tuulikuid kindlasti kaugemale kui 1,5 km. Tervist ja heaolutunnet vähendavaid nähtusi mainitakse sageli, kuid ei mõisteta nende reaalset mõju inimestele, kes peavad tuulikute lähipiirkonnas elama ja töötama.
ILFN (0-500 Hz) põhjustab vibroakustilst haigust – kasvab rakkudevaheline kollageeni, elastaani hulk ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned , kopsud ja neerud . Seda diagnoositi kunagi rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, ka lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus , kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine.

Mõju keskkonnale.
Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eelised võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega. Puuduvad NOx- heitmed (troposfääriosooni lähtained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist), süsinikdioksiidid, vääveldioksiidid, ei reosta vett ega jäeta järgnevatele põlvkondadele radioaktiivseid jäätmeid, kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. Kuid tuleb arvestada tuulikute tootmisel tekkivate heitmete ning tuulikute tekkivate jäätmetega.
Tavaliseks probleemiks on olnud lindude ja nahkhiirte häirimine ja hukkumine kokkupõrkel liikuvate tiiviku labade, masti või õhuliiniga, samuti laba taga tekkiva õhukeerise poolt vastu maas paiskamise tagajärjel. Uuritud on ka, et tuuleparkide töölehakkamisel lahkuvad lähiümbrusest paljud loomad ja linnud . Loomad on tundlikumad häirivate keskkonnategurite suhtes, mis inimeste jaoks on tavaliseks muutunud. Nii ei tohiks tuulegeneraatoreid paigaldada loomakasvatushoonetele liiga lähedale kuna suureneb loomade stress ja väheneb produktiivsus. Põllumajandusloomadel pole seejuures võimalik eemalduda, ega end kaitsta.
Halvad mõjud on veel vaate rikkumine, maakasutus, mõju kohalikule loodusele , mõju televisioonile ja raadiosidele. Siiski annab enamikel juhtudel neid probleeme leevendada tuuleturbiinide asukoha valikuga.

Õnnetused.
Tuulegeneraatorid asuvad tavaliselt inimasutusest kaugel ega vaja oma igapäevaseks tööks inimese juuresolekut, ehk ohutus ja turvalisus on tuuleturbiinide puhul üsna head. Seetõttu on nendega juhtunud õnnetuste korral inimohvreid suhteliselt haruldased , kuid on ka olnud mõni tõsisem juhus tuuleturbiinidega töötavate inimestega, kes on eiranud ohutuseeskirju või tehniliste rikete tõttu. Kuna tuulegeneraatorid on väga kõrged, jäävad nad tavaliste tulekustutusvahendite ulatusest välja ja neid on süttimise korral peaaegu võimatu kustutada. Esineb juhtumeid, kus üks või mitme tuuliku laba on kahjustada saanud või koguni ära murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud. Olulised õnnetuste välistamise abinõud on turbiini kvaliteetne ehitus ja püstitamine ning pidev kontroll selle ekspluatatsiooni käigus. Ohutuseeskirjade kohaselt peaksid tuuleturbiinid teedest, majadest, elektriliinidest jne olema ligi 300 m kaugusel.
Ohtu kujutab endast ka miinuskraadidel tiivikule tekkinud jää, mis lahti murdudes võib kaasa tuua ohtlike olukordi . Seda saab vältida vastava kontrollseadme paigaldamisega – turbiin jäetakse halbades ilmatingimustes seisma või on labade sisse paigutatud soojendus, mis ei lase jääl tekkida.
Välistada ei saa ka juhtumeid, mille korral võib tekkida reostuse oht. Ohustavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini generaatoriruumis asuva käigukasti ja hüdraulilise süsteemi poolt kasutatav õli, mis generaatoriruumi purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul põhjavette. Olemuselt oleks õnnetus sarnane näiteks kütuseveoki avariiga maanteel , kus peamine abinõu on päästeteeninduse kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Kiireks reageerimiseks tuleks päästeteenindusega koostöös reostusavarii likvideerimise plaani koostamine, mis sisaldaks võtmeisikute andmeid, ettevõetavaid tegevusi, reostustõrjevahendite asukohta , õppuste kava ja meetmeid tegutsemisvalmiduse kontrollimiseks.
Õlilekke võimalus on vaid tuuleturbiini purunemisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks on õli nõudekohasel vahetamisel minimaalne. Vanaõli tuleb üle anda ohtlike jäämete käitluslitsentsi omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada Vanaõli käitlemise korrast.

KOKKUVÕTE

Tuleb välja, et tuulegeneraatorite toodetav elektrienergia ei ole kõige efektiivsem, et ainult tuuleenergiaga elada ja sellele loota ei saa. Kui ei ole tuult ei ole ka energiat mida toota. Muidugi on need vähem keskkonda reostavad kui teised elektrijaamad, aga arvatavasti tulevikus nad ainsateks elektrit tootvateks jaamadeks ei jää.
Tuulegeneraatorite häiriv müra, vilkuv valgus on negatiivne inimeste enesetundele, tekitades terviseprobleeme ja kui neid ei parandata jätkuvad ja süvenevad need veelgi.
Keskkonnale on kahjulik minimaalselt. Muidugi ei saa välistada rikkeid, reostust ja võimaliku õlileket, aga neid tuleb ette harv. Võtab enda alla suure ala, häirides seal olevaid loomi ja linde ning lõhkudes taimestikku. Rikub ka vaadet, muutes maastiku tööstuslikuks.

KASUTATUD MATERJAL

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piupaudi Õppematerjali autor

2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? 3
2.2 Ajalugu. 5
2.3 Mõju inimesele. 7
2.4 Mõju keskkonnale. 8
2.5 Õnnetused. 9

tuulegeneraatorid tuulik turbiin tuuleturbiinid tuulegeneraatoreid elektrienergia võll vibratsioon tuuleenergia

Sarnased õppematerjalid

docx

Tuulegeneraatorid referaat

juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside liikumise tulemusena, mis sõltuvad päikeseenergia tugevusest. Liikuva õhu kineetilist energiat on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil.

Keskkond

odt

Tuuleenergia referaat - väga mahukas

................................................................................15 5.2.TUULENERGIA EUROOPAS JA MAAILMAS......................................................................16 KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 18 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................. 19 SISSEJUHATUS Antud referaat on pühendatud Tuuleenergiale üldiselt ja ka selle kasutusele Eestis. Teema valik tulenes sellest, et hetkel on suureks probleemiks globaalne soojenemine, milles süüdistatakse enamasti CO2 taseme tõusu. Energiamaastikul kasutatakse erinevaid elektrijaamu, mille kõrvaliseksprotsessiks on CO2 gaas. Maailm, kui ühiskond, on saanud aru, et tuleb vähendada meie CO2 “sõrmejälge” ja sellest tulenevalt oleme hakanud otsima lahendusi, kus

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

pptx

Ettekanne teemal "Tuuleenergia"

TUULEENERGIA Mirjam Vesi MT-3 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Ajalugu 1887-1888. aasta talvel ehitas Charles F. Brush esimese elektrit tootva tuulegeneraatori. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis 1991. alustas tööd esimene avamere tuulepark Esimene tuulegeneraator Elektrituulikute liigid Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, aku laadimiseks,vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

ppt

Kodutöö nr. 2 Tuulegeneraatori tiivik (plakat)

tuulegeneraatoreid orgaanilised aramidkiud. Kuna aramidkiudude paigaldatakse tuuleparkidena. vastupidavust pole veel piisavalt uuritud siis Laialdaselt kasutatakse tuugeneid rootorite jaoks seda ei kasutata. võimsusega 12 MW. Suurimate maailmas ·Klaaskiudude eelis on, et nad on kõvad. Aga ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 miinused on kehv elastsus ja vähene jäikus. MW. Tuulegeneraatorid võivad olla aga ka Kehva jäikuse pärast suuremate rootorite jaoks palju väiksema võimsusega. neid kasutada ei saa. http://et.wikipedia.org/wiki/Tuulegeneraator ·Süsinikkiududel on kõrge e-moodul ja nad on sama jäigad kui teraskonstruktsioon. Süsinikkiud Kuidas tuulegeneraator töötab? ei roosteta. Miinused on kõrge hind ja see, et

Tehnomaterjalid

doc

Tuuleenergia võimalused Eestis

suure nahkhiirekoloonia lähedal paiknevas 354 tuulikuga tuulepargis hukkus 2001.aastal 841 ja 2002.aastal 364 isendit (Kull 2004). Nii on uuritud ka Eestis tuulikute mõju nahkhiirtele. 2005. aasta märtsis korraldas Eestimaa Looduse Fond järjekordse taastuvenergeetika alase arutelu, kus seekord tuli kõne alla tuuleenergia. Tuuleparkide varjukülgedest rääkides toovad keskkonnakaitsjad välja nende ohu lindudele ja nahkhiirtele. Ümarlauas rääkis nahkhiirte uurija Lauri Lutsar, et tuulegeneraatorid on nahkhiirtele paratamatult ohuallikaks. Nahkhiired orienteeruvad looduses kajalokatsiooni ja ultraheli järgi, mistõttu on esitatud hüpoteese, et rände või toitumise ajal meelitab tuulik nahkhiiri mingil moel ligi. Teine arvamus, mis üritab seletada, miks nahkhiired ei suuda tuulikutest mööda lennata, väidab, et nahkhiired tahavad toitumast tulles tuulikutesse puhkama asuda. Rootsi uurijad väidavad, et tuulikud eritavad soojust, mis meelitab tema juurde putukad

Loodus

pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. (Vikipeedia C 22.03.2013) 5 1.2. Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa soojuseks kaduma. (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehekülg 22.03.2013) 1.3. Bioenergia

Uurimustöö

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

..................................72 7.1.1 Biokütuste laod ja edastamisseadmed............................................................................................73 7.1.2 Elektri ja soojuse koostootmine biokütuste baasil..........................................................................75 7.2 HÜDROENERGIA............................................................................................................................................78 7.3 TUULEGENERAATORID..................................................................................................................................80 7.3.1 Horisontaalse võlliga propellerturbiiniga tuulegeneraatori ehitus..................................................81 7.3.2 Tuulikute vähemlevinud tehnilised lahendused..............................................................................83 7.4 PÄIKESEELEKTRIJAAMAD............................................................

Energia ja keskkond

docx

Ökoloogia konspekt

1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Rohkem sarnaseid