Hiina (0)

Hiina
Pinnamood
Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik.
Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang
Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt , rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi , antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi , magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki , uraani. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra , riisi, kartulit , hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, maapähkleid, puuvilla , teed, veiseid, sigu ja lambaid . Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu – Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube.
Helerohelised alad on kõige madalamad ja pruunid on kõige kõrgemad.
Vahepealsed maastikud on kõige paremad põllumajanduse arendamiseks. Kõrgemal aga, Tiibeti platool, on kõige raskem kasvatada vilja ja põllukultuure. Hiinas kasutatakse kõrgematel aladel näiteks terrasspõllundust.
Sellistel maa-aladel kasvatatakse näiteks Riisi.
Kliima
Riigi põhjaosa asub paras -, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoon -, sise- ja lääneosas mandriline kliima.
Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmine temperatuur -28 kraadi, madalaim mõõdetud -50 kraadi). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26 kraadi.
Sisemaal sajab 400-600, ranniku põhjaosas 700-1000, lõunaosas ja mägedes 2000-2500 mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi.
Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki.
Mullad
Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandžuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad (suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi - või savim, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki, suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu), mägedes metsapruun- ja leet - pruunmullad (enamasti nõrgalt happeline, mitmesuguse huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega) ning segametsade kamar- leetmullad (alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld ). Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad (rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavad) orgude ferralliitmuldadega. Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan - ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosa suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad ja kõrbe-hall-pruunmullad.
Maaparandus
Maaparandusest kasutatakse Hiinas niisutust, drenaaži, mudastumist ja jõgede kontrolli. Hiinas on 74 miljonit ha niisutatud maad (67,7 % haritavast maast). Vastavalt statistikaametile on niisutatud maad maailmas vahemikus 543-618 miljonit hektarit (220-250000000 ha), peaaegu pooled neist on Indias, Pakistanis ja Hiinas. Terrasside niisutamist on läbi aegade rakendatud Kolumbuse-eelses Ameerikas, Süürias, Indias ja Hiinas.
Rohkem Hiina veepuudusest leiab siit: http://factsanddetails.com/china.php?itemid=390
Enamik Hiina territooriumist on põllumajanduslikult ebaproduktiivne . Põllumaa on koondunud jõeorgudesse ja piki lõuna- ja ida rannikut. Suur osa Hiina territooriumist on kiltmaa, millel on raske kasvatada midagi muud peale riisi.
Ligi pool COD-reostusnäitajatest on Hiinas tingitud põllumajandusest (millega kaasneb vee madal hapnikusisaldus ja kõrge elavhõbedasisaldus). Põllumajandusministeeriumi teatel tuleneb põllumajanduse poolt keskkonnale tekitatud kahju eelkõige karjakasvatusest ning väetiste ja kemikaalide liigsest kasutamisest.
Eeldused põllumajanduse arenguks.
SKT on $13.374 trillioni ja ühe elaniku kohta on $9,828 (purchasing power parity , 2013. a seisuga, vikipeedia) ja nominaalne SKT on $8.939 trillioni, kus ühe elaniku kohta on $6,569. Eelarve: tulud - $1.857 trillioni, kulutused - $1.992 trillioni (2012)
Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega.
Põllumajandusliku tootmise vormid: põllumajandus toetub väikemajanditele, istandused (nt tee, suhkruroog ), terrassistandused.
Alates 1970ndatest aastatest on Hiina trohkem vabaturule orienteeritud, mis mängib suurt rolli maailmas - aastal 2010 sai Hiinast maailma suurim eksportija . Viimastel aastatel on Hiina uuendanud oma toetust riigiettevõtete sektorites , mida ta peab oluliseks " majandusliku turvalisuse" näol. Majanduse ümberstruktureerimisele ja sellest tuleneva majandusliku aktiivsuse suurenemisele on kaasa aidanud SKP enam kui kümnekordne kasv alates 1978. a . Hiina valitsus seisis silmitsi mitmete majanduslike väljakutsetega , sealhulgas: kodumaiste kõrgete säästumäärade vähendamisega, (b ) Hiina pidid säilitama piisavat töökohtade kasvu; vähendama korruptsiooni ja muude majanduslikke kuritegusid ja vähendama keskkonnakahju ja sotsiaalkuludega tulenevaid tülisid seotud majanduse kiire arenguga.Hiina on praegu üks kiiremini vananevaid riike maailmas.
Õhusaaste ja pinnase erosioon on teine ​​pikaajaline probleem. Hiinal jätkub põllumaa kesimine. Hiina valitsus püüab lisada energia tootmisvõimsust muudest allikatest kui kivisüsi ja nafta , keskendudes tuuma-ja alternatiivenergia arengule. Aastal 2010-11 seisis Hiina silmitsi kõrge inflatsiooniga . 2012. a SKP kasv tulenevalt aeglustus 8% võrra. Valitsuse 12. viisaastakuplaani , mis võeti vastu märtsis 2011. a rõhutavad jätkuvalt majandusreforme ning vajadust suurendada sisetarbimist , et muuta majanduse vähemsõltuvaks ekspordist tulevikus.
Põllukultuurid
Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule.
Loomakasvatus - Hiinas on maailma suurim lamba-, kitse -, sea-, hobuse-, kana - ja kalkunikasvatus.
Taimekasvatus - kasvatatakse bataati, puu- ja köögivilja, kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli ning teed.
Piimakarju kasvatatakse pastoraalses piirkonnas, soojas ja külm piirkond, troopika ja subtroopilisel alal.
Lihakarja peetakse pastoraalses piirkonnas, soojas ja külm piirkond ja troopika alal.
Lambad kasvatatakse pastoraalses piirkonnas, pool-pastoraalsel ala ja haritaval maal.
Kitsed kavatatakse pastoraalsel alal, pool-pastoraalses piirkonnas ja haritaval maal.
Pühvleid kasvatatakse troopika ja subtroopika alal.
Sigu peetakse traditsioonilise tootmise alal ja intensiivse tootmise alal.
Kanu peetakse traditsioonilise tootmise alal, kaubandusliku munatoodangu alal, kaubandusliku lihatootmise alal.
Eksport ja import
Ekport: sojaoad, puuvill, söödateravili , riis, liha, kala, puu- ja juurviljad , toiduõli, tee, vürtsid .
Import: nisu, söödateravili, suhkur.
Ekspordipartnerid: US 17,2%, Hong Kong 15,8%, Jaapan 7,4%, Lõuna-Korea 4,3%
Kõige rohkem eksporditakse: elektri- ja muid masinaid, sealhulgas andmetöötluse seadmed, rõivad , raadio ja telefoniaparaadid, tekstiil, integraallüliteid.
Kõige rohkem imporditakse: elektri- ja muid masinaid, naftat ja mineraalseid kütuseid, optika -ja meditsiiniseadmeid, metallimaake, mootorsõidukeid.
Impordipartnerid: Jaapan 9,8%, Lõuna-Korea 9,2%, US 7,1%, Saksamaa 5,1%, Austraalia 4,3% (2012).
Keskkonnaprobleemid
Hiina peamiste energiavarustus tugineb söe tootmisele. See vabastab palju CO2te, hoolimata sellest, et CO2 emissioon ühe elaniku kohta Hiinas on ainult 1/10 sllest, mida toodetakse Ameerika Ühendriikides, aga selle absoluutne maht põhjustab tõsiseid kohalikke keskkonnaprobleeme, nagu näiteks happevihmad.
Viimase 50 aasta jooksul umbes tuhat ruutkilomeetrit maaharimismaid on kõrbestunud. Metsade moodustava vaid 13% kogu mast ja see on väiksem kui maailma keskmine määr 22%. Yantz jõgi ja Yue Jiang jõgi on muutunud saastatuks, kuna neisse valatakse tööstuslikult saastatud vedelikke.
Põllumaade suurus on vähenenud , suurendades sissetulekute ebavõrdsust ja stagneerunud tootlikkuse kasvu, mis on süvendanud elanikkonna kasvu ja kasvavat nõudlust põllumajandustoodetele.