Vastus leiad õppematerjalist: GIS1 Aruanne

GIS1 Aruanne (0)

Tartu Ülikool - Matemaatika - Geomeetria

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks oli tarvis taimkatte punktide faili?
Mis on pildi registreerimine?
Milleks seda tarvis on?
Mida vastavad näitajad näitavad?
Mis on GIS Kes ja milleks saavad GISi kasutada?
Mis on andmekihid?
Miks hoitakse ruumiandmeid kihtide kaupa?
Milliseid andmeid on mõttekas hoida ühes kihis?
Mis on ruumiandmete geomeetria?
Millise geomeetria tüübiga võivad olla vektor - ja millise geomeetria tüübiga rasterandmed ?
Mis vahe on raster- ja vektorandmetel?
Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid?
Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse?
Millised on Eesti olulisemad digitaal kaardid?
Mis projektsioonis on Eesti kaks olulisemat digitaalkaarti nimetage kaart ja vastav projektsioon ?
Miks tekivad projektsioonide kasutamisel moonutused?
Millised moonutused võivad tekkida?
Mis on ArcGISi shapefile?
Millistest failidest shapefile koosneb?
Millise geomeetriaga objekte võib korraga shapefile sisaldada ?
Mis on MapInfo TAB-fail?
Millisest failides koosneb MapInfo TAB-fail MapInfo table?
Millise geomeetriaga objekte võib korraga TAB-fail sisaldada?

Milleks oli tarvis taimkatte punktide faili?
Taimkatte punktide faili on vaja selleks, et registreerida rasterpilti.

Mis on pildi registreerimine? Milleks seda tarvis on?
Kuna rasterkaart on tavaliselt skaneeritud pilt siis sellel puuduvad koordinaadid. Pildile koordinaatide andmist nimetatakse pildi registreerimiseks. Pildi registreerimisega antakse talle kindel suurus ja asukoht.

Millise päringuga valiksite te välja kihilt TaimkateAV kõik nõgesed ja seaohakad (vastav väärtus asub veerus “ Taimkate ”), mille pindala (vastav väärtus asub veerus “Pindala”) on väiksem kui 20 m2?
(’’Taimkate’’ = ’Nõges’ OR ’’Taimkate’’ = ’Seaohakas’) AND Pindala

Millist tüüpi statistikat võimaldavad uurida ArcGISi statistika vahendid Statistics (kirjutage vastavate näitajate nimed inglise ja eesti keeles ning kirjeldage, mida vastavad näitajad näitavad)?
Millist tüüpi statistikat võimaldavad uurida MapInfo statistika vahendid Statistics (kirjutage vastavate näitajate nimed eesti keeles)?
ArcGISis statistilised näitajad on:

Count (Kogus): valitud elementide kogus.

Minimum (Miinimum): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete miinimum.

Maximum (Maksimum): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete maksimum.

Sum (Summa): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete summa.

Mean (Keskmine): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete keskmine.

Standard deviation ( Standardhälve ): ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub . Mida suurem, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.
MapInfo on statistilised näitajad on:

Kogus

Miinimum

Maksimum

Vahemik

Summa

Keskmine

Dispersioon

Standardhälve

Lisage aruandesse 4 pilti ArcGISis ja 4 pilti MapInfos arvutatud kolme suurima pindalaga taimkatteüksuse ja kõigi taimkatte üksuste lämmastiku ja pindala statistika kohta
(1. kolme suurima pindalaga taimkatte areaali N_protsendi statistika, 2. kolme suurima pindalaga taimkatte areaali pindala statistika, 3. kõigi taimkatte areaalide N_protsendi statistika ja 4. kõigi taimkatte areaalide pindala statistika).
ArcGISi tabel 1:
ArcGISi tabel 2:
ArcGISi tabel 3:
ArcGISi tabel 4:
MapInfo tabel 1:
MapInfo tabel 2:
MapInfo tabel 3:
Mapinfo tabel 4:

Lisage aruandesse ArcGISis (vt punkt 3.6) ja MapInfos (vt punkt 3.5.4) loodud tabelid taimkattetüüpide keskmiste ja summaarsete pindalade kohta.
ArcGISi tabel:
MapInfo tabel:

Lisage aruandesse pilt teie poolt ArcGISis ja MapInfos kujundatud taimkatte kaartidest.
ArcGIS kaart:
MapInfo kaart:

Mis on GIS? Kes ja milleks saavad GISi kasutada? Kas ja kuidas teie saaksite oma erialal GISi kasutada?
GIS on infosüsteemide spetsiaalne klass, nime järgi seotud maaga. Kõiki saab siduda geograafilise ruumiga (erilise geograafilise referentsiga), samuti geograafilise mõõtkavaga. Jaguneb: mitteruumilised IS ( pangandus , toiduained jne), muud ruumilised IS (CAD süsteemid), muud GIS-id (sotsiökonoomilised: rahvaloendus, transport, maakasutus jne. ja biofüüsikalised: keskkond, kalandus , pinnas, maa ressursid jne).
GIS poolt vastatavad küsimused:

Mis on … - asukoht.
Kus on … - asukoht.
Milline on lühim tee … - transpordiülesanne .
Mis juhtub kui … - modelleerimine , analüüs (asendab mudeli füüsilist tekitamist).
Kuidas on muutunud … – trend.

Otseselt siiani pole eelpoolmainitud programme kasutanud.

Mis on andmekihid? Miks hoitakse ruumiandmeid kihtide kaupa? Milliseid andmeid on mõttekas hoida ühes kihis? Tooge näiteid.
Andmekihte luuakse , et säilitada erinevaid ruumiandmeid. Kihtide kaupa selleks, et oleks korrastatud juurdepääs erinevatele andmetele. Kihte saab ka ükshaaval avada ja võrrelda ning analüüsida (millised osad kattuvad jne.). Korrektne joonis eeldab erinevate asjade hoidmist erinevates kihtides.

Mis on ruumiandmete geomeetria ? Millise geomeetria tüübiga võivad olla vektor - ja millise geomeetria tüübiga rasterandmed ? Tooge näiteid erinevate andmetüüpide kohta.
Et näha ruumiandmete erinevaid vorme ja nende ruumilisi vahekordi, siis on tegemist ruumiandmete geomeetriga.
Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks. Ühte ruutu nimetatakse piksliks. Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon.
Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide kaupa. Vektorit iseloomustab geograafiliste andmete algus- ja lõpp-punkt ning suund.

Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse? Tooge näiteid.
Rasterandmed: erinevate pikslite kogumik, kasutatakse kattuvusülesannete sooritamisel, satelliidipiltide töötluses ja rasterandmetega saadud pindade kujundamiseks kaartidel.
Vektorandmed: hulk geomeetrilisi objekte (jooned, polügoonid, punktid jne.) ja kasutatakse kaartide kujundamisel ja vektortöötluses (pindalade arvutamine).
Atribuutandmed on andmed, mis kirjeldavad antud paiga või objekti omadusi. Omadused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Enamasti esitatakse atribuudid temaatiliste kihtidena, näiteks kihid , mis näitavad veekvaliteeti, tulvariski või planeeringuga hõlmatud alasid.
Metaandmed on andmeid kirjeldavad andmed: andmete sisu, mahu, kvaliteedi, päritolu, struktuuri jms.

Millised on Eesti olulisemad (digitaal) kaardid? Mis projektsioonis on Eesti kaks olulisemat digitaalkaarti (nimetage kaart ja vastav projektsioon )?
Eesti kõige olulisemad digitaalkaardid on riiklikud teemakaardid ja topograafilised kaardid.
Eesti Baaskaart:

topograafiline kaart
mõõtkavaga 1:50 000
kasutatakse geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks
1998 ei ole baaskaardi infot uuendatud.

Eesti Põhikaart:

topograafiline kaart
Eesti kaardisüsteemi alus
mõõtkava 1:20 000
Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. aastal.
Põhikaardi digitaalset tootmist alustati 1996. aastal.
Alates 1997. aastast on kogu põhikaardi tootmise protsess digitaalne.

Võrrelge omavahel geograafilisi ja tasapinnalisi ristkoordinaate.
Geograafilise laiuse ja pikkuse abil saab määrata mistahes punkti asukohta maakera pinnal või kaardil. Geograafiliste koordinaatide leidmiseks kasutatakse paralleele ja meridiaane ja neid esitatakse kraadides.
Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga.

Miks tekivad projektsioonide kasutamisel moonutused? Millised moonutused võivad tekkida? Millist tüüpi moondevabad kaardid millisteks ülesanneteks sobivad?
Moonutused (joone pikkus, pindalad , nurgad, kuju) tekivad sellest, et maakera ruumilist (x, y, z koordinaadid) pinda tahetakse esitada tasapinnal (x, y koordinaadid).

Silindriline: merekaardid;
Kooniline: teemakaardid;
Tasapinnaline:

Kirjeldage punkt-, joon- ja polügonobjektide juurde kaardikirjade paigutamise reegleid.
Kaardikirjade paigutamise reegleid:

Kiri peab olema loetav ;
Kergesti seostatav objektiga;
Ei tohi olla „pea peal“;
Painutus minimaalne;
Kiri peab olema üheselt arusaadav.

Kirjeldage levinumaid teemakaardi tüüpe (koropleet-, sümbol-, diagramm-, isaritmiline, punkt- ja vookaart).
Koropleetkaardil esitatakse nähtusi pindade kaupa, milledele on antud mingi väärtus. Nende kaartide puhul on tegemist teatud tunnuste klassifitseerimisega, kus muutuja väärtused on jagatud vahemikesse kindlaksmääratud põhimõtte järgi. Iga vahemik on kujutatud eri mustri või värvitooniga.
Sümbolkaardil kuvatakse kindlaks määratud kaardiobjektid vastavalt muutuja väärtusele. Tavaliselt kuvatakse objektid sümbolitena ja on erineva suurusega. Väärtusi saab kajastada kasvavas või kahanevas reas. Jaguneb:

Märgikaart;
Diagrammkaart;
Lokaliseeritud diagrammkaart.

Isaritmilinekaart annab kolmemõõtmelise ettekujutuse tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. Jaotakse kaheks:

Isomeetrilised kirjeldavad nähtusi, mis asuvad mingis kindlas;
Isopleetilised kirjeldavad nähtusi, mis levivad mingil alal.

Punktkaardil esitatakse nähtusi kaardile paigutatud punktide abil. Kõik punktid on kaardile asetatud juhuslikult. Punktide arv sõltub muutuja väärtusest, mida suurem on muutuja väärtus, seda tihedamalt punktid paiknevad.
Vookaardil esitatakse mingite nähtuste või objektide ümberpaiknemist ruumis. Esitatakse tavaliselt erineva kuju ja jämedusega noolte või joontega.

Mis on ArcGISi shapefile? Millistest failidest shapefile koosneb? Millise geomeetriaga objekte võib (korraga) shapefile sisaldada ? Kuidas saab ArcGISis salvestada kihi kujundust (nt polügonide värvid)? Mis salvestatakse ArcGISi projektifaili (.mxd)?
ArcGIS shapefile on nimetatud programmis andmefail. Ta koosneb:

*.shp (geomeetria fail)
*.shx (indeks fail)
*.dbf (atribuutide fail)

Shapefail saab korraga sisaldada ainult ühte tüüpi (punkt, joon, polügoon) geomeetriaga elemente.
Peale kihi muutmist e. kihi kujundamist (polügonide värve, joone mustrit , punktobjektide kujundust jne.) saab kihti salvestada vajutades file ja edasi save edits.
ArcGIS kaardifail on laiendiga *.mxd ja sinna salvestatakse avatud kihtide järjekord ja sümboolika.

Mis on MapInfo TAB-fail? Millisest failides koosneb MapInfo TAB-fail (MapInfo table)? Millise geomeetriaga objekte võib (korraga) TAB-fail sisaldada? Kuidas saab MapInfos salvestada kihi kujundust (nt polügonide värvid)? Mis salvestatakse MapInfo projektifaili (.wor)?
MapInfo table on nimetatud programmis andmekiht (andmefail). See kiht koosneb failidest:

*.tab (kihi kirjeldus);
*.map (geograafiline kujutis);
*.id (seosed *.id ja *.dat vahel);
*.dat ( andmetabel );
*.ind (tabeli järjestamiseks).

Peale kihi muutmist e. kihi kujundamist (polügonide värve, joone mustrit, punktobjektide kujundust jne.) tuleb see kiht salvestada (file/save table).
MapInfo projektifaili salvestatakse kogu tehtud töö. See võimaldab programmi järgmise avamise korral alustada poolijäänud tööd kohast kus eelmine kord poolikuks jäi.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Edd79 Õppematerjali autor

mapinfo geomeetria polügonide muutuja GIS1 Aruanne

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud · Analüüsid ·

Kategoriseerimata

doc

Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi XX YY Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS........................................................................................................................................ 6 MapInfo.....................................................................................................................................10 IDRISI Kilimanjaro...................................................................................................................12 Smallworld..................................

Geoinformaatika

pdf

ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES

ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE

Geoinformaatika

docx

Geoinfosüsteemid

GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS.  Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid.  Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega.  Kaartide koostamine ja toimet

Geoinfosüsteemid

doc

Kartograafia

KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi kontekstis), e. kaart on ka ma

Kartograafia

doc

KARTOGRAAFIA

KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaart 3. Pilt annab

Kartograafia

doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokum

Kartograafia

odt

Geograafia eksam

Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vastuseid sellistele k

Geograafia

Rohkem sarnaseid