Rootsi referaat (1)

ROOTSI
Pindala:
450 000 km²
Rahvaarv:
8 900 000
Riigikord :
konstitutsiooniline monarhia .
Haldusjaotus:
24 provintsi
Pealinn:
Stockholm
Rahaühik:
kroon
Linnastumine :
84%
Sündimus:
12‰
Suremus :
11‰
Keskmine eluiga:
79 aastat.
Põllumaj. % SKP-st
2
Tööstuse % SKP- st
27
Teeninduse % SKP- st
71
SKP $/in.
19 700
Eksportkaubad
masinad , autod, paber, puit, teras.
Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune .
Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal troonipärimise kohta.
Rootsi kõrgeim seadusandlik organ on Riksdag (Riigipäev), mis asutati 1435. aastal. Praegune riigipea on 19. septembril 1973. aastal kuningaks saanud Carl XVI Gustaf . Troonipärija on kroonprintsess Victoria Ingrid Alice Desiree, sündis 14. juulil 1977. Peaminister on 21. märtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson .
Kaitse: Rootsi Armee , Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi.
Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel.
Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa . 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA-sse.
Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850-ndail
aastail. 19. sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. Arenesid masinaehituse uued harud ( elektrotehnika -, kuullaagritööstus jne.), mis kõik olid seotud kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine , mis viis 1909. aastal üldstreigini, millest võttis osa üle 300 000. töölise. Samal aastal kehtestati üldine valimisõigus meestele, naised said valimisõiguse alles 1919. aastal.
Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks .
Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine . Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes.
1949. aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni.


Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad : Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%.
Türklased, kreeklased , norralased, taanlased , soomlased , jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, eestlasi ~20 000. Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43.
Räägitakse rootsi keelt, kuid on ka lapi ja soome keelt rääkivaid vähemusi. Rootsi religiooni iseloomustab joonis. 2.
Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon , kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. (Vaata ka joonist 3.).
 
Joon. 3 Rootsi maakasutus
Joon. 4. SKP jagunemine erinevates majandussektorites
1992.aasta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit ) kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele tasemele ja aitas Rootsi välja aastatel 1991-1993 valitsenud majanduslikust madalseisust.
Majandusnäitajad Rootsi kuningriigis1995 aastal:
SKP 177, 3 miljardit USD
SKP aastane kasv 3, 5 %
SKP inimese kohta 20 100 USD
SKP moodustasid:
põllumajandus: 2%
tööstus 27%
teenused 71 %
inflatsioon oli 2,6 %
Transport
Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid . Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune.
Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall.
 Kommunikatsioon (1986 aasta andmed):
Telefoniaparaate: 7, 41 miljonit
Raadioaparaate: 7, 272 miljonit
Televiisoreid: 3, 5 miljonit
Päevas ilmub 536 päevalehte 1000 elaniku kohta ( Rootsi on sellega maailmas esikohal).