Energiaprobleemid maailmas - Seminari ettekanne (0)

ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS
I. Energia...

• ...ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele
  
• ...on vajalik igasuguse töö tegemiseks, järelikult ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata
  
• ...on soodsam säästa kui toota
  
• on absoluutselt taastumatu , st. kord kulutatud või hajunud energiat ei saa enam iial kokku koguda ega uuesti tarvitada
  
• ...on veel piisavalt odav? + kommentaar
  

II. Energiamajandus ...
Kuna energia on vajalik igasuguse töö tegemiseks, ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata.
Energiamajandus on see osa riigi kogu majandusest, mis tegeleb:

• looduslike energiavarade hankimisega
  
• nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks
  
• nende kättetoimetamisega tarbijatele
  

Energia hind sisaldub kõikide toodete hindades. Seepärast sõltub kogu rahvamajanduse arengutase energiamajanduse arengutasemest ja energia hinnast . Sageli mõõdetaksegi riigi kogu majanduse arengutaset energia tarbimisega ühe inimese kohta.
III. Energia saamise võimalused. Energiat saame..:

• Päike saadab Maale energiat soojusena ja valgusena .
  
• Taimede kasvamine päikeseenergia arvel, kogudes kasvamisel endasse valgusenergiat , mille abil toimub fotosüntees.
  
• Energiat hangime looduses juba olemasolevatest varudest.
  
• Fossiilkütused - kivisüsi, põlevkivi, nafta , maagaas - on tekkinud miljoneid aastaid tagasi kasvanud taimede ja elanud loomade jäänustest.
  
• Tuumakütusena kasutatav uraan on tekkinud Päikesesüsteemi kujunemise käigus.
  
• Põlemisel muundub kütustes, ka puudes, salvestunud keemiline energia soojuseks, mida omakorda saab muundada mehaaniliseks energiaks ja elektriks.
  
• (Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.)
  

IV. Energialiigid (slaidil)
V. Energiaallikad
Looduslikuks energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada.
Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud . Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu kolmandasi energiavarasid on kõige vähem.
V.I. Esmased energiavarad esinevad sellises vormis, nagu nad looduses tekkisid. Maal pole nad kordagi muundumist ja toimunud pole ka muundumisega seotud kadusid või hajumist. Sellepärast on ka varud väga suured.
Kõige ulatuslikumalt tarbitav on tuumaenergia , mis on väga ohtlik. Mõningal määral kasutatakse ka päikeseenergiat. Ülejäänud esmastel varadel pole erilist tähtsust.
V.II. Teisesed energiavarad tekivad Maa loodusprotsessides esmaste ühekodsel muundumisel. Muundumisele allub peamiselt päikeseenergia. Olulisemad on voolava vee, tuule ja biomassi energia. Muundumise kasutegur on väike, valdav osa energiat hajub kasutult. Sellepärast on teiseseid energiavarasid suhteliselt vähe. Nende varud täienevad ja uuenevad ise.
V.III. Kolmandased energiavarad on geoloogilise mineviku biomass , mis on muundunud fossiilseteks kütusteks. Muundumisel on väga palju energiat kaotsi läinud, allesjäänu on Maa eluea 5 miljardi aasta jooksul kogunenud fossiilsete kütuste tagavara. Nende energia on kergesti kasutatav (kuna energia on neis tugevasti kontsentreeritud). Kuna tegemist on minevikus kogunenud varude kulutamisega, saavad kolmandased energiavarud varem või hiljem otsa.
V.IV. Teine liigitus jagab looduslikud energiavarad:

• traditsioonilised energiavarad – nende otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline: kõik kolmandased energiavarad, veejõud, osa biomassi (puit), tuumaenergia; (peamiselt nafta & gaas)
  
• alternatiivsed energiavarad – päikesekiirgus, tuule- & biomassienergia .
  

VI. Energiaprobleemid

• Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on alati olnud üks kõige keskkonnasaastavamatest tegevustest. Nt. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist.
  

Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine , happevihmad jpmt.

• Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid .
  
• Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks).
  
• Pidev energiavajaduse kasv
  

Probleemide põhjused (ei ole Power Pointis)

• Elujärje paranemine
  
• Üleliigne tarbimine
  
• Pidev energiavajaduse kasv
  
• Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist
  

VI. I. Statistika

• Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku.
  
• Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas toodetavast energiast, kusjuures suur osa sellest läheb lihtsalt raisku.
  
• Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades
  
• Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast.
  
• Nafta on ülemaailmselt üks peamistest energiaallikatest - seda kasutatakse nii kütusena kui ka elektri tootmiseks. Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast.
  
• Maagaas rahuldab 30% kõigist energiavarudest.
  
• Tahke kütus ~20%
  
• Tuumaenergia ja veejõud ~5%
  
• Ülejäänud kokku alla 2%.
  
• Suurim maasiseenergia osa on Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%.
  

VII. Energia ja keskkond: 2 lähenemist

• Üks pool muretseb energiaallikate keskkonnamõjude pärast: õhusaaste fossiilkütuste põletamine, tuumaelektrijaamade õnnetused, taastuvenergia jaoks vajaminev maakasutus
  
• Teine pool muretseb, et poliitilised ja reguleerivad keskkonnapiirangud piiravad energia valikuid: kokkulepped nafta-, gaasimaardlate avastamise ja kasutamise kohta; õhu-, vee-, märgala-, jäätmeregulatsioonid
  

VIII. Mõningad võimalikud alternatiivid
Nafta
Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas
Kivisüsi
Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet
Tuumaenergia
Arendada avalikku arvamust
Vesinik
Luua tehnoloogia , mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat
Taastuvenergia
Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku
Luua efektiivsemad tootmisprotsessid : biomass, etanool , biodiisel
IX. Lahendused enegriaprobleemidele

• Olemasolevate varude efektiivsem kasutamine – energiakulu vähendamine
  
• Uute alternatiivenergiate rakendamine
  
• Säästva arengu pooldamine riigi ja kodaniku tasemel
  
• Keskkonnateadlikkuse tõstmine
  

X. Mida igaüks meist saab teha? Kõik muutused saavad alguse iseendast.

• Ostmis- ja tarbimisharjumuste muutmine - kasutu tarbimise vältimine. hoonete soojustamine , kasutada ära pliidi kuumust ja teha kõik söögid järjest jne.
  
• Investeerida energiasäästlikkusse, alustades kasvõi säästupirnide soetamisest, vanni asemel dušs
  
• Oma panus taastuvate energialiikide kasutamisel ( puit, tuuleenergia )
  

Aruka tarbimisega võib saavutada märkimisväärset kokkuhoidu.
Lõpp. Tänan kuulamast!
Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam , kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.
GEOTERMAALENERGIA e. Maa siseenergiat nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia .
Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi.
4
1. november, 2007