Kanada (0)

KANADA
Referaat
Kanada.
Kanada on riik Põhja-Ameerikas.
Kanada lipp.
Kanada riigipea on Elizabeth II
Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² .
Rahvaarv (2007) 33 025 900
Rahvastiku tihedus 3,3 in/km²
Iseseisvus 1. juuli 1867.
Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti)
Kanada pealinn on Ottawa.
Pindala: 2 778,64 km²
Elanikke: 859 700
(2005)
Ottawast sai Kanada
pealinn 31. detsembril
1857. aastal.
Riigikeeled: Inglise ja prantsuse
Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev
(1867)
Riigikord: Föderatiivne riik
Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2
territooriumi
Asend.
Kanada, mis on maailmas suuruselt teine
riik, asub Põhja-Ameerikas.
Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega,
lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja
Labradori merega, läänest Alaska ja
Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini
lahega.
Pinnamood.
Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks.
Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks.
Läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis
kõrgeneb aegamööda lääne suunas.
Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000
meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka
Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050
meetrini.
Mägiseks Atlandi rannikuks.
Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe
äärseks madalikuks.
Kanada Arktika saarestikuks.
Kordiljeerid.
Suure järvistu jagunemine.
Loomastik.
Põhja-Ameerika loomastik on väga
liigirikas ning Kanada levinumad loomad
on grislid, karibud, hundid, koprad,
rebased ja esineb ka ursoneid.
Okassiga.
Urson.
Karipuu.
Grislid.
Looduskaitse.
Kanadas on haruldase looduse kaitseks
loodud kokku 38 rahvusparki ja
looduskaitseala.
Rahvusparkide ja looduskaitsealade all on
224 466 km² ehk üle 2% Kanada
pindalast. Vanim on 1885. aastal asutatut
Banffi rahvuspark.
Jõed ja järved.
Kanadas leidub ka väga palju jõgesid ja
järvesid ning täielikult riigi piirides
asuvatest järvedest on suurim Suur
Karujärv 31 326 km² ja jõgedest pikim
Mackenzie jõgi on 4241 kilomeetrit pikk.
Jugadest tuntud ­ Niagara juga.
Fundy laht.
Riigikõige kuulsam laht on Fundy laht, mis
on väga tuntud selle poolest, et seal
esinevad maailma kõige kõrgemad looded.
Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda
koguni neljakorruselise maja kõrguseni,
mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida,
sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene
joosta jõuab.
Rahvastik.
1996. aastal elas riigis 29 250 000 inimest ehk
umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust.
Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal
(40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga
muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% oli
indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5%
elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt
siiski Aasiast pärit rahvad.
Eestlased Kanadas.
Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab
Kanadas umbes 25 000. Esimesed Eestist
väljarändajad jõudsid Kanadasse 20.
sajandi algul.
Ilves andis Toronto Eesti koolis kätte
lõputunnistused
Keeled.
Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga
palju erinevatest rahvustest inimesi
räägitakse siiski peamiselt kahte keelt.
Inglise keele osatähtsus on 67%,
prantsuse keelel aga 26% ning kõigest 7%
moodustavad muud keeled.
Usuline kooseis.
Vanuseline kooseis.
100 naise kohta on riigis 97 meest.
Asustustihedus Kanadas on üldse maailma üks
hõredamaid - kõigest 2,9 inimest km²-l.
Linnarahvastiku osakaal oli 1996. aastal 76,6%
ja rahvarohkeimad linnad olid Toronto (423 757),
Montreal (3 326 510), Vancouver (1 831 665) ja
Ottawa-Hulli linnastu oma 1 056 000 elanikuga.
Torontos, Vancouveris ja Montrealis ehk riigi
kolmes suurimas linnas elab kokku koguni 31%
kogu Kanada rahvastikust.
Haldusjaotus.
Kanada jaotatakse 10-ks provintsiks ja 2-
ks territooriumiks. Provintsid on Alberta,
Briti Kolumbia, Manitoba, New Bruinswick,
Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia,
Ontario, Prints Edwardi saar, Quebec ja
Saskatchewan. Kaks territooriumi on
Yukoni ning Loodeterritoorium.
Majandus.
Kanada on väga kõrgelt arenenud riik
(kuulub niinimetatud "Põhja" riikide hulka),
mida ilmekalt tõestab see, et RKP ehk
sissetulek ühe inimese kohta oli 1996.
aastal koguni 22 333$. Kõrget arengutaset
näitab ka see, et põllumajandus andis
kõigest 2%, tööstus 26%, teenindus aga
koguni 72% RKP-st.
Haridustase ja eluolud
Piirkond Keskmine Sünde 1000 Kirjaoskus RKP
eluiga inimese kohta
Kanada 79,07 15 97% 22333$
Mehhiko 70 29 84% 1990$
USA 75 17 99% 25850$
Põhja- 77,1 16 98.5% 25487$
Ameerika
Terve maailm 67 23,3 3760$
Maakasutus.
9% riigi territooriumist
on harimiskõlblik
maa, aasad ja
karjamaad
moodustavad 3%,
metsad ja metsamaad
45% ning 43% maad
kasutatakse muudel
eesmärkidel.
Tööhõive.
Teenindusega
tegeleb 75%,
tööstusega 14%,
põllumajandusega
4%, ehitustöödega
3% ning muude
töödega 4% kogu
elanikkonnast.
Põllumajandus.
Põllumajandusega tegeleb vaid 4%
rahvastikust.
Kanada on nisu, odra, maisi, kaera ja rukki
tootmiselt ühe inimese kohta maailmas
esimesel kohal.
Tähtsad põllumajandussaadused on veel
lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas,
piimasaadused ning humal.
Oluline roll põllumajanduses on ka
loomakasvatusel. Kõige enam kasvatakse
veiseid, sigu ja lambaid.
Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas
püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala,
millest 75% läheb ekspordiks.
Mida Kanda impordib?
Ø Autoosi
Ø Keemiasaadusi
Ø Elektroonikadetaile
Ø Masinaehitustooteid
Ø Värvilisi metalle
Mida Kanada ekspordib?
Ø Nisu
Ø Puitu
Ø Paberit
Ø Maagaasi
Ø Naftat
Ø Autosid
Loodusvarad.
Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas
esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti,
kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi
tootmises.
Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks
loodusvaradeks on veel plaatina, titaan,
koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas,
vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi.
Loodusvarade kaevandamine
Loodusvarad 1992. aastal 1993. aastal 1994. aastal 1995. aastal
Nafta (miljonit 1,326 1,281 1,252 1,259
m³)
Maagaas 2,771 2,672 2,232 1,898
(miljardit m³)
Kivisüsi (tuhat 8623 8623 8623 8623
tonni)
Vask (tuhat 10,755 9,740 9,533 9,250
tonni)
Nikkel (tuhat 5,605 5,409 5,334 5,832
tonni)
Plii (tuhat 4,328 4,149 3,861 3,660
tonni)
Tsink (tuhat 14,584 14,206 14,514 14,712
tonni)
Molübdeen 163 161 148 129
(tuhat tonni)
Hõbe 15,974 15,576 19,146 19,074
(tonnides)
Kuld (tonnides) 1,345 1,333 1,513 1,540
Uraan (tuhat 397 397 381 369
tonni)
Ajalugu.
Esimesed inimesed (indiaanlased) asusid
Kanadasse elama umbes 40 000-25 000 aastat
tagasi. Algeline hõre asustus kujunes välja umbe
8000 aastat e. Kr., kui lõppes jääaeg.
Lõunapoolsetele metsaaladele asunud elanikud
tegelesid peamiselt küttimise ja kalastusega. II
aastatuhandel e. Kr. asusid Kanadasse elama
eskimode eelkäijad. 11. sajandil p. Kr. jõudsid
Kanada rannikule viikingid, kelle retkedest on
küll üpris vähe teada.
1497. aastal avastas Giovanni Gaboto Cape
Bretoni saare. Aastatel 1534-1536 tegeles
prantsuse maadeuurija Jacques Cartia St.
Lawrence'i jõe piirkonna uurimisega ja nimetas
need alad Uus-Prantsusmaa nime all oma
isamaa valdusteks.
1663. aastal sai piirkond kroonikoloonia staatuse,
1791. aastal jagati koloonia Ülem-Kanada ja
Alam-Kanada provintsideks, kusjuures mõlemad
provintsid said iseseisva valitsuse. 1840. aastal
provintsid taas ühendati ja Kanada sai uue
põhiseaduse.
Haridus.
Põhikooliharidus on
kõigile tasuta, peale seda
on aga võimalik minna ka
tasulistesse
erakoolidesse.
Kõrgharidust on võimalik
omandada nii ülikoolides
või siis ka kolledzites.
Vanimaks ülikooliks on
New Bruinswicki ülikool,
praegu on tähtsaimateks
aga Quebeci, Toronto ja
Montreali ülikoolid.
Kasutatud kirjandus.
http://www.ottawaregion.com/lifestyle/population.htm
http://www.emulateme.com
http://wapedia.mobi/et/Kategooria:Kanada_linnad
http://et.wikipedia.org/wiki/Kanada
http://et.wikipedia.org/wiki/Kanada_lipp