· Anti-CCP ja RF kõrged tiitrid · Paljude väikeste liigeste haaratus · Varased erosioonid · ILD Case courtesy of A.Prof Frank Gaillard, Radiopaedia.org, rID: 7245 Case courtesy of A.Prof Frank Gaillard, Radiopaedia.org, rID: 12274 Ravi põhiprintsiibid · Ravi toimub koostöös patsiendiga · Varajane DMARD ravi alustamine · Eesmärgiks remissioon 1 turses/valulik liiges, madal põletikuline aktiivsus · Jälgimine ravi kõrvaltoimete osas · Haiguse aktiivsuse regulaarne hindamine 1. Sünteetilised DMARD: metotreksaat, hüdroksüklorokviin, leflunomiid, sulfasalasiin; 2. Bioloogilised DMARD: 1. TNF inhibiitorid: inflliksimab, etanercept, adalimumab, golimumab; VN: HepB chr; NB: TBC! 2. IL-6 inhibiitorid: tocilizumab 3. B-lümfotsüütide vastane ravi: rituksimab; NB: PML! 3
Seedeelundkond 1.6 Elu tunnused Nimeta elu tundemärke. (4) - - - - 12 2 Luud 2.1 Üldmõisted Tõmba sobivale vastusele joon alla. 1. Organismi luuline toes on a. Osteporoos b. Kõhr c. Skelett 2. Luukude on a. Sidekude b. Epiteelkude c. Lihaskude 3. Liiges võimaldab luudel a. Murduda b. Liikuda c. Varustuda toitainetega 4. Lihased kinnituvad luudele ... abil a. Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b. Selgroog c. Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a. Peaaju b. Näolihaseid c. Informatsiooni 7. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga
Referaat Tugi ja liikumiselundid Luustik. Tugi- ja liikumiselundite hulka kuulub luustik liigeste ja teiste liiduste , sidemetega ning luustikulihased , kõõluste ja lihasekestadega .Luustik on organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased .Inimesel on 206 luud . Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma .Ainevahetusfunktsioon aine ladu . Luud sisaldavad kõige rohkem verd .Luu sees tüvirakud , kus toimub rakkude sünd . Luusäsi peab saama rakud valmis . Luus 50 % vett , rasva 20 , orgaanilisi aineid 12% .Elus luu on sitke ja veidi paindub. Surnud luu on valge ja habras . Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (...
.......................................................7 Ravivõimalused.........................................................................................8 Prognoos ja ennetamine...........................................................................9 Kasutatud allikad.....................................................................................10 2 Sissejuhatus ja selgitus Joonis. Reumatoidartriidi dünaamika. 1 - normaalne liiges. 2 - varane staadium, pehmekoelised muutused: sünoovia vohamine (lai nool) ning pehmete kudede turse (kitsas nool), 3 - sünoovia on kasvanud kõhrele, põhjustades seal erosioone, 4 ja 5 - sünoovia on jõudnud luuni, tekivad luu erosioonid ja "tsüstid (nooleotsad), mis on nähtaval ka röntgenogrammil, 6 - fibroosne anküloos. Kirjutan referaadi enda haigusest, milleks on reumatoidartriit. Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste
Sellised kasvutsoonid luustuvad hobusel enamasti 5 aastaseks saades. · Luude õõnsustes sisaldub luuüdi -- punane osaleb verelibleda taastootmisel, kollasel on oluline roll organismi immuunsüsteemis. Mõned koljuluud on seestpoolt kaetud limaskestaga ja täidetud õhuga -- ninakõrvalsiinused. Lihased, kõõlused, sidemed,liigesed. · Luud võivad omavahel ühenduda mitmeti --sidekoe vahendusel, kõhre abil, sünoviaalne ühendus ehk liiges. Liiges on kõige levinum luude ühendusviis. Sel puhul jääb luuotste vahele liigeseõõs, mis on täidetud liigesevedelikuga. Liiges on ümbritsetud liigesekihnuga ja sidekoeliste sidemetega, mis fikseerivad liigese. Liigest moodustavate luude otsad on kaetud liigesekõhrega, mis vähendab kulumist ja amortiseerib luudele toimivaid põrutusi. Eesti Ratsaspordi Liit 2
Mõnikord jääb ühenduskoht nähtavaks, kuid liigesepindade kuju ja tugevad kollageenkiud pidurdavad kõiki liigutusi. Selle näiteks on täiskasvanud inimese koljuluude vahelised õmblused ehk sutura (sideliidus). Kahe luu vahel võib olla ka kõhreosa, mis lubab vähest liikuvust (kõhrliidus). Häbemeliidus, sümfüüs kumbagi häbemeluu hüaliinkõhrega kaetud pindade ühendus. Tavaliselt üsna jäik, kuid muutub raseduse ajal märgatavalt lõdvemaks. Luudevaheline liikuv ühendus on liiges (articulatio). Liikumist võimaldavad kahte või enamat luud ühendavad liigesed. Liiges moodustub kõhrega kaetud liigesepindadest, liigest ümbritsevast tihedast sidekoelisest liigesekapslist ja selle sisse jäävast ruumist ehk liigeseõõnest. Viimane on täidetud liigesepindu "õlitava" ja neid toitainetega varustava liigesevedelikuga. Liigesepinnad sobivad omavahel kokku, võimaldades teha kindla ulatuse ja telgedega liigutusi.
ON TERVE, KUID NÄHA VÕIB OLLA KUDEDE VEREJOOKSUST TEKKINUD VEREJOOKS NAHA ALL (HEMATOOM) • VENITUS ON LIIGESEID TABANUD VÄLISE JÕU PÕHJUSTATUD VIGASTUS, MIS VÕIB HAARATA KA LIHASEID JA KÕÕLUSEID • NIKASTUSE KORRAL TEKIB LIIGEST ÜMBRITSEVA LIIGESSIDEME JA KUDEDE VENITUS VÕI REBEND TUGEVATE NING ÄKILISTE LIIGUTUSTE TOIMEL • NIHESTUSEL LIIGUB LIIGESE LIIKUV OSA, LUU, VALESSE SUUNDA JA VÄLJUB LIIGESKAPSLIST (LIIGESEÕÕNEST). LIIGES JÄÄB SUNDASENDISSE JA ON DEFORMEERUNUD PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE TUNNUSED • JÄRSK VALU KAHJUSTATUD LIIGESE PIIRKONNAS. • LIIGUTUSED VALUSAD (KUID ENAMASTI VÕIMALIKUD) VÕI PIIRATUD • MÕNE TUNNIGA TEKIB TURSE, HILJEM TRAUMEERITUD KOHALE KA NAHAALUNE VEREVALUM. • VÄÄRASEND (NIHESTUSED, MURRUD ESMAABI PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE KORRAL • NENDE VASTU AITAB 3K MEETOD: • KOMPRESSIOON - SURU TUGEVASTI VIGA SAANUD KOHALE
2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks aeglaseid ringjaid liigutusi nii päri- kui ka vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt, mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks alustada nr 1-st ja liikuda 11 suunas või vastupidi: 1. sõrmed 2. randmed 3. küünarliigesed 4. õlad 5. kael 6. talje 7. puusad 8. jalad 9. põlved 10. pahkluud 11. varbad 4 2. Aeroobne tegevus Pärast liigesteringe tuleb vähemalt viis minutit teha mõnda aeroobset tegevust, nagu sörkjooks, hüppenööriga hüplemine, sõit velotrenazööril jne. Selle eesmärgiks on südame veresoonkonna ja
· Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik
Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 3. Skeleti mõiste ja jaotus Skelett ehk toes, ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Skelett osaleb organismi liikumises ja kaitses. Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel. Jaotus kolju, selgroog, rinnakorv, vaagen, jäsemed. 4. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool VEENILAIENDID Referaat Laura Sikk Tallinn 2012 VARIKOOS – VEENILAIENDID Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja...
BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödi...
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
Fekaaloraalsel teel leviv viirus. Tüsistused - maksatsirroos ja primaarne maksarakuline vähk. Maksatsirroos - krooniliste maksahaiguste hilistüsistus, kui maksarakud on täielikult hävinud ja asendunud sidekoega. Veri ei läbi enam maksarakke. Tekib nt liigse alkoholi või hepatiidi tagajärjel. Toitumine tihedamani, aga vähem korraga. Vältida liigrasvaseid, praetud toite. Kofeiini, vürtse, alkoholi. TUGI- JA LIIKUMISELUNDITE HAIGUSED Liiges moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liigeskõhr pehme kude liigestes, mis vooderdab luude otsi, et poleks hõõrdumist. Liigesvõie vähendab hõõrdumist ja kannab toitaineid liigese kõhrelistesse osadesse. Artriit liigese põletik. Mittemõjutatavad riskitegurid: 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Autoimmuunsed mehhanismid 3) Sugu. Naistel esineb sagedamini reumatoidartriiti, meestel sagedam podagra 4) Vanus
Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega. Liigesvalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit. Reumatoidartriidi täpne tekkepõhjus ei ole tänaseni teada, arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad ja liigeste töövõime häirub. Haigus kulgeb pidevalt edasi arenedes, moondab liigeseid, enamasti sõrme- ja randme, aga ka pöia-varbaliigestes
Antikehade leid veres ei tähenda ,et teil on esineb haigus praegu, vaid et te olete seda mingil hetkel põdenud . PCR(polymerasechainreaction) test näitab kas viirus veres on alles. Kahjuks ei ole kõik inimeste organismid võimelised haigusest vabaneda ja seetõttu läheb haigus üle kroonilisse faasi. Kroonilise Chepatiidiga inimesed võivad tunda väsimust,tekkida võivad keskendumisraskused,iiveldus, liiges ja lihasvalud,ärevus, depressioon. Enamikel inimestest aümptomeid ei esine ja nad ei tunne ennast haigena. Sümptomid võivad sageli puududa aastaid. Sellele vaatamata jätkub viiruse paljunemine maksas. Kui mitte avastada Chepatiiti õigeaegselt, võib see kasvada üle tsirroosiks.Tsirroosi korral aga on juba ainsaks raviks maksa siirdamine. Juhul kui ka siirdamine jääb tegemata kasvab see üle omakorda maksavähiks.
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal te...
liikumatusse asendisse seada. (2) Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: valu, turse ja verevalum. Nihestus Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnused: valu, turse, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Lihase ja kõõlusevigastused Lihas või kõõlus võib rebeneda, suure koormuse või löögi tagajärjel. Rebenemiskoha ümbruses tekib verevalum ja valu. Esmaabi: KKK tõsta jäse kõrgemale (jäseme tõstmisel vähenevad verevalumid, sest veresoonte sisene rõhk langeb)
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. B-hepatiidi viirus on veel na...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium RASVTÕBI Referaat Koostanud:Kelly Pärkman 11a Juhendaja:Kristel Mäekask Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus Rasvumise all kannatab miljoneid inimesi kogu maailmas. Liigne kehakaal on lisakoormuseks südamele. See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e. alimentaarsed, sisenõrenäärmete haigustest tin...
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit) vaktsiiniannuse ...
KURESSAARE AMETIKOOL Väikelaeva ehitus VLE-14 Markus Trave TÖÖKESKKONNA OHUTUS Referaat Juhendaja: Sille Lapp Kuressaare 1 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Optimaalne füüsiline koormus 3-4 3. Tööasendid ja liigutused 5-7 4. Kasutatud kirjandus 8 2 Optimaalne füüsiline koormus Optimaalne füüsiline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea. Eeskätt tuleb arvesse võtta tugi-liikumisaparaadi ning südame- ja veresoonte haiguste vältimist. Inimese organism vajab teatud suurusega füüsilist koormust .Liiges püsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse. Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks optimaalsed. On soovitatud käia üks tund intensii...
Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate K...
Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 6. Liigeste ehitus ja jaotus Jaotatakse: *Sideliigesed * Kõhrliigesed * Sünoviaalliigesed Ehitus: *Ratasliiges *Plokkliiges *Munaliiges *Sadulliiges *Keraliiges *Lameliiges 7. Skeleti jaotus Skelett moodustabki erineva kuju ja suurusega luudest, mis on omavahel side-, kõhr- ja luu- koega ühendatud. Anatoomias jaotatakse skelett telg- ja jäsemete skeletiks
Nikastus: · Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks · Jää või lume olemasolul, sobib ka külmazelee, aseta see liigesele turse vähendamiseks · Tee liigesele side elastse sidemega · Suure turse, liigese liikuvuse muutumisel vajalik arsti konsultatsioon · Nikastuse korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu kaldub nikastus kergesti korduma Nihestus: Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel Liiges fikseeritakse samade põhimõtete järele nagu luumurru korral Kannatanu vajab haiglaravi 22. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: millesse on sattunud võõrkeha
Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks. Soolised erinevused. Naise koju on mehe omast väiksem ja kergem. Otsmik on järsem ja koljulagi on lamedam. Naisel on näoosa nõrgemini arenenud. Luude ühendid. Võimaldavad luudel liikuda, ühendavad luid, aomortiseerivad põrutusi. Luudeühendid jagatakse: liigesteks liidusteks. Liiduse ehk pidevühenduse puhul on luud katkematult ühendatud sidekoe või kõhrkoe abil. Liiges on liikuvühend mis koosneb liigespinnast mis on kaetud liigeskõhrega. Üks pind on kumer, liigese peand, teine on nõgus. Liigeskihn kilejas, ümbritseb hermeetiliselt luudeotsi. Liigeseõõs luu otsi ja liigesekihnu ümbritsev ruum, sisaldab liigesevõiet. Liigese abiaparaadina võivad esineda liigesemokad; kettad; sidemed ja seesamluud.
Valu jääb püsima kõige sagedamini trepist kõndimisel. Katsudes on liigespilu vigastatud võruketta poolel teravalt valulik põlve sirutamisel, teatud juhtudel võib katsudes ja põlve sirutades tunda "plõksumist". Ravi: valu vastu suukaudsed vahendid, külm, valu põhjustavatest liigutustest hoidumine kuni arsti poole pöördumiseni (võimalikult ruttu). Lõplik ravi on reeglina operatiivne. 2. Ristatisidemete vigastused Ristatisidemete rebendite puhul on liiges ebastabiilne, mis väljendub ebakindluses toetumisel jalale ja jala "alt ära mineku" tundes. Sageli kaasnevad ka võruketaste või külgsidemete vigastused (nn. "õnnetu triaad"). Ravi: ortoos (külgtugede ja sarniiridega), aktiivse elustiiliga inimestel järgneb operatiivne ravi. 3. Kõhrekahjustused reie või sääreluu põntadel Eemaldunud kõhrekillukeste puhul valu põlve liikumisel, põlv jääb liikudes "kinni". Rehabilitatsioon
eluliselt vajalikke lõpp produkte jab puudu. Lõpuks kahjustuvad rakud pöördumatult eriti ajus. LIHASEKRAMBID - Liigesepõletik on üks tavalisemaid vananemisega seotud protsesse. Tavaliselt põhjustab põletikku liigestele mõjuv jõud. Näiteks talumeestel on küllaltki sageli puusaliigeste põletik. Liigesele mõjuvate jõudude tulemusel kahjustub kõhrekiht ja seetõttu liigeste libisemisepinnad. Tänapäeval on võimalik asendada kulunud liiges proteesiga. Lühiajaline Füüsiline pingutus Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Seda on kolm erinevat viisi: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu. Jätkub umbes 10 sekundiks, Anaeroobne glükolüüs. Jagub 1-2 minutiks. Lõppeb piimhappe tekkimisega. Seda nimetatakse laktaatiliseks võlaks, Aeroobne glükoosi lagundamine. Lõppeb CO2 ja H2O- ga. Jagub tundideks
· kerge aste 2-3 korda aastas · keskmine aste 3-4 korda aastas · raske aste 4-6 korda aastas HOOLDUSTÖÖTAJA VÕIMALUSED TEGEVUSES TSEREBRAALPARALÜÜSIS PATSIENDIGA Hooldustöötaja saab tserebraalparalüüsi (PCI) põdevat patsienti abistada sellega, et ta ei jäta teda voodisse, ratastooli või põrandale. Mida rohkem antud haigusega patsiendiga tegeletakse, seda parem, eriti igasugune liikumine ja liigutamine on hea, sest liikumatu liiges jäigastub kiiresti ning piirab inimese tegutsemist edaspidi veel rohkem. Hooldustöötaja peaks püüdma inimese tegevustes saada nii normaalsesse asendisse kui võimalik. Püüa vahetada inimese asendeid päeva jooksul, sest temagi keha väsib olemast kogu aeg ühes poosis. Paigalda alati inimesele arsti poolt määratud tugiseadmed ja ortoosid. Tserebraalparalüüsi juhendamisel on kasulik lähtuda hooldutöötajal või siis ka kodustel hooldajatel NdT Bobath tehnikatest ja
tuleb pöörata just lihashooldusele (massaaž, manuaalne füsioteraapia) ja eriharjutustele, mida on soovitav teha hooajaringselt ennetamaks vigastusest põhjustatud mängupause. Korvpallivigastused jagunevad laias laastus kaheks kas akuutsed/traumaatilised või siis põhjustatud ülekoormusest. Akuutsed või traumaatilised vigastused on põhjustatud äkilise jõu või kokkupõrke – näiteks kukkumine – tulemusena. Ülekoormusest tingitud vigastus tekib pikema aja jooksul mil lihas, liiges või pehme kude on allutatud ülekoormusele võimaldamata piisavalt aega taastumiseks või paranemiseks. Valu algab väikese näriva ebamugavustundena, mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara. Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus.
valu ühes või mitmes liigeses. 60-70%-l juhtudest haarab esimene podagrahoog suure varba põhiliigest. Mõne tunni jooksul tekib liigeses turse, punetus ja lokaalne temperatuuri tõus, nahk on väljavenitatud ja läikiv. On võimalikud külmavärinad ja palaviku tõus 38-39ºC. Liigest on võimatu liigutada. Esmane atakk kestab 5-6 ööpäeva. 1-2 nädala pärast liigese funktsioon taastub. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused 1999, Sisehaigused 1996) Ägedast põletikust võib olla haaratud iga liiges. Kõige sagedamini kahjustub esimesena suure varba põhiliiges, sageduselt järgmised on jalapöid, kand, hüppeliiges ja põlv. Üldiselt on haaratud rohkem alajäsemed. (Reumatoloogia, 2000) Podagra ägeda hoo ajal esineb mõõdukas leukotsütoos, kiireneb SR. (Reumatoloogia, 2000) Intermiteeruv podagra. Haigushood korduvad ja sagenevad, alguses mõne aasta järel, siis 2-3 korda aastas. Haigushoo kestus on pikem ja iga uue hoo ajal haaratakse haigusprotsessi uusi liigeseid
seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Mis katab sääreluu substantia spongiosat seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Missuguses liigeses asub malleolus medialis (keskmine peks) Ülemine hüppeliiges ehk kontsluu- sääre liiges Kas ta on peand või õõnsus? Peand Nimeta lihas, mis liigeses teostab plantaarfleksiooni? ?? Nimeta piirkond ja lihased, mis seda ümbritsevad ja nende funktsioon. (4p) Fossa poplitea - õndlaauk. Tagumine põlvepiirkond:Põlveõnnal ül
.................................................................................. Allergia: ei esine Toitumus: Pikkus ....cm; Kehakaal - ....kg Kehatemperatuur 37,0C Nahk: ................................... Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient sööb 4 korda ööpäevas, isuga probleeme pole. Patsiendi kehakaal ....kg. Kõht käib regulaarselt läbi (1x päevas). Kõhukinnisust, ega lahtisust ei esine. Tugi liikumiselundkond : Patsient on füüsiliselt aktiivne. Lihas- ja liiges valusid ei kaeba. Hingamiselundkond : ........ Hingamissagedus 15x/min. Hingamisrütm regulaarne. Esineb köha koos rögaeritistega. Südame-veresoonkond : Kaebusi esine. Süda on südamestimulaatorita. Vererõhk 125/80 mmHg, pulss- 78x/min. Urotrakt: urineerimine probleemideta, 6-8 korda ööpäevas, valulikust ei esine. Patsiendi sõnul kollakat värvi, lõhnatu. Päevas tarbib umbes 1,5-2 liitrit vedelikku. Uni: magamine on häiritud
Hea intervallitreeninguks 42. ERINEVAD KEHATÜÜBID? MESOMORF- e atleet nn "liivakell" ENDOMORF- e paksuke nn "õun" EKTOMORF- e kõhnake nn ,, õlekõrs" 43. ESMAABI ERINEVATE VIGASTUSTE KORRAL? Venitused ja nihestused e esmaabi kinnistel vigastustel. Tekivad liigese järsu, tugeva, liigese normaalse liikuvuse piiri ületava liigutuse tagajärjel. Venituse puhul- on liigutused kül valulikud, kuid siiski võimalikud. Liiges on tursunud, komplemisel kuum, võib tekkida verevalum. Esmaabiks pannakse vigastatud kohale jääkott ja jäse tõstetakse kõrgemale. Nihestuse tunnuseks- võimetus jäset liigutada ja tugev valu. Kahjustatud liigeste kontuurid on võrreldes tervega tunduvalt väljaulatuvamad, liigesepiirgond on pundunud verevalumi tagajärjel. Liigesele tuleb tagada rahu fikseeriva köidise pealepanekuga, kuni arsti tulekuni. NB! K-K-K reegel! K- külm K- Kompressioon K- Kõrgele Minestuse esmaabi:
TUNDEMÄRGID Noorte liigesepõletiku esimene tunnus on tavaliselt hommikune liigesejäikus. Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha. Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena. Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve. HAIGUSE KULG Noorte liigesepõletiku raskusaste võib olla väga erinev. See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid (ligamente). Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla
Nikastus: Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks Jää või lume olemasolul, sobib ka külmazelee, aseta see liigesele turse vähendamiseks Tee liigesele side elastse sidemega Suure turse, liigese liikuvuse muutumisel vajalik arsti konsultatsioon Nikastuse korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu kaldub nikastus kergesti korduma Nihestus: Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel Liiges fikseeritakse samade põhimõtete järele nagu luumurru korral Kannatanu vajab haiglaravi 32. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: millesse on sattunud võõrkeha
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Tatjana Zarov VEENILAIENDID Referaat Õppegrupp 51 õe Juhendaja Sirje Tammeoks Tallinn 2014 1 SISSEJUHATUS. Veenilaiendid on haigus, mis esineb 10-20% maailma rahvastikus ja käib inmkonnaga kaasas alates inimese tekkimisest. Rahvasuus kutsutakse veenilaiendeid ka veenikombudeks, krampsoonteks või vaariksiteks. Enamusjaolt kimbutab see haigus vanemas eas naisterahvaid, aga võib tekkida ka noorukieas ja meesterahvastel. Veenilaiendid ei ole ainult kosmeetiline ebameeldiv viga, vaid ka tõsine tüsistus, mis võib lõppeda surmaga. Selles referaadis uurime, mis on veenilaiendid, mis on veenilaiendite tekkimisel soodustavad faktorid, kus ja millest nad võivad tekkida, kuidas saab seda haigust ennetada ja leevendada juba tekkinud probleemi, samas ka millised on ravivõima...
Tugimustreid kasutatakse vastava jala kavatsuste ennustamisel kontrolli algoritmi sünkroniseerimiseks. Maandumisefaasis realiseerime jala funktsiooni jalalaba maandumiseks rakendades konstanse väärtuse kontrolli. Joonis 18. Kolm käimis funktsiooni: kiikumisfaas, maandumisfaas ja keha toetamisfaas. Twait on ajutine lävi käimis toe lülitumisel seismis toeks. Leiame, et maandumisel on kandja põlve liiges tema oma raskuse kohaselt paindlik ja põlve paindumiseks on vaja kompenseerida suur osa ülepöördemomendi tolerantsist. Sellepärast on 15 vaja enne tugimustri konstantse väärtuse kontrolli põlveliigeseid sirutada. Toetumisfaasis nagu ka maandumisfaasis on jalalaba toetatud konstanse väärtuse kontrolli poolt. Patsiendi kavatsuste faaside sünkroniseerimine toimub raja kontrollimsel ja koosliikumise toetumisel. Kontroll
1. Riski- ja ohutusõpetuse tähtsus ettevõtte töötingimuste tagamine Õpetatakse välja spetsialiste, kes tagavad ohutuse töökohtadel. Ollakse teadlik, kuidas ning milliseid nõudeid tuleb täita. Õppeaine on oluline, et tööõnnetuste hulk jääks aina väiksemaks ja et töötamine erinevatel töökohtadel oleks ohutu ning ei kujutaks erilist ohtu inimeste tervisele. 2. Riski- ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega keemia, füüsika Keemia - arvestatakse ja uuritakse erinevate ainete mürgisust ning mõju inimesele. Füüsika - arvestatakse füüsikaseadustega tagamaks inimeste ohutust töökohal. 3. Riski termin ohu tõenäosus. Tõenäosus, et kahjustus tekib kasutamistingimuste ja/või kokkupuute tõttu, ja kahjustuse võimalik ulatus. 4. Riskide muutumine ajaloo vältel riskid on teisenenud, erinevad aspektid (IT, autod jne) Tekkinud on juurde uusi töökohti ja ülesandeid, mida varem ei eksisteerinud, nagu näiteks IT, autod, lennukid, arv...
Hilisem traumajärgne ravi Liikuvusulatuse taastamine: valu vähenemine, turse stabiliseerumine on märgid paranemisest. Alustada tuleb liikuvust taastavate harjutustega, see hoiab ära hüppeliigese jäigastumise. Alustada tuleks lihtsatest painutus-venitusharjutustest. Jõu taastamine: järgmisena tuleb alustada hüppeliigest ümbritsevate lihaste tugevdamist. Varases rehabilitatsioonifaasis on soovitavad isomeetrilised harjutused. Need on harjutused, kus lihased töötavad, aga liiges jääb paigale, mis väldib valulikke liigutusi. Tulemuseks on turse ja valu alanemine, lihaste koordinatsiooni taastumine. Hilises rehabilitatsioonifaasis kasutatakse jõu taastamiseks nn. "suletud ahela" meetodit. Need on harjutused, mida tehakse nii, et vigastatud jalg jääb pidevalt põrandaga kontakti. Nii väheneb 6 pinge hüppeliigese sidemetes, võimaldades samal ajal lihastel töötada. Tegu on
Kordamisküsimused 1. Riski-ja ohutusõpetuse tähtsus- eesmärk kindlustada spetsialistide toime-tulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal 2. Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju...
Valuravi ja valuõendus TTK Jelena Shefer 2013 Valu mõiste ja klassifikatsioon Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. Rahvusvaheline Valuuuringu Ühing on määratlenud valu järgnevalt: "valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või potentsiaalse koekahjustusega". Kliiniliselt on eristatavad kolm peamist valu liiki: äge, krooniline ja onkoloogiline valu. Äge valu tuleneb kehavigastusest, sõltumata sellest, kas on tegu traumaatilise, kirurgilise või nakkusliku ärritiga. Valusööst on enamasti hästi piiritletud ja järsk, seotud autonoomse närvisüsteemi aktiivsuse füsioloogiliste tunnustega nagu tahhükardia, tahhüpnoe ja kehatemperatuuri tõus. Äge valu on leeve...
6. Luude seostumise vormid: Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisis ühendusi: sidekoelisi, kõhrelisi ja sünoviaalseid ühendusi ehk liigeseid. Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on sideliidused, õmblused ja tappühendid. Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust ja sümfüüsi. Sünoviaalne ühendus ehk liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. 7. Liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel liigeseketas või poolketas. Sünoviaalkiht valmistab
18. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse. · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata. · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde. 19. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nihestus- liigest moodustav luuots väljub oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigesekapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Esmaabi: Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. Hoia vigastatud kohta kõrgemal. Nikastus-luuotsad väljuvad korraks normaalsest asendist Esmaabi: 3K meetod Kompressioon - suru tugevasti viga saanud kohale. Seo kinni elastiksidemega. Külm hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. (4-6 korda päevas 20 minutit).
oma liigeseid või lihaseid. Rühi parandamiseks pole absoluutselt vaja rakendada sama tehnikat nagu jõusaalis, sest treenitakse paindlikkust ning liigeste liikuvust, mitte lihaseid. Nüüd, et vältida vigastusi tuleks rangelt selja-, kaela-, õlaprobleemidega inimestel kindlasti külastada arsti. See võib tunduda imelik, kuid kui näiteks õlg on olnud pikka aega vales asendis siis mõnda harjutust tehes võib liiges liiga palju koormust saada ning teha asja hullemaks. Nüüd siis harjutuste juurde. Esiteks, läheb sul vaja paari kerget hantlit. Väldi liiga raske hantli kasutamist. Õige raskuse annab selline hantel, mis teeb käe tõstmise umbes kaks korda raskemaks kui ilma hantlita. Lisaks hõlmab paar harjutust põrandale pikaliheitmist, nii et vaip või joogamatt tulevad kasuks.Üks viimane, kuid esmatähtis tarkus, enne kui harjutuste juurde asume: Kõikide harjutuste sooritamisel hoia selg sirge,
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite farmakoloogia Katrin Sonn 2012 Loengu teemad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid) Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Ind...
6) Kas sinu arvates praeguses läänelikus tsivilisatsioonis, meie inimesed kui looduse osa, jääme täielikult keemia sõltuvusse? Minu vanaema tõdeb kergendusega, et õnneks on Eesti jäänud suhteliselt looduslähedaseks rahvaks ning tihti eelistame naturaalseid ravimeid kui läänes tehtuid tablette. Sellega nõustun ka mina, kuna olen ise tähele pannud enda kui ka mu sõprade juures, et me ikka haiguse korral järgime vanavanemate käest õpituid tarkusi. Näiteks kui liiges oli valus siis võid paiselehe selle ümber panna, et turset vähendada või siis põletikku maandamiseks kasutada kummelit. 7) Kas sa igatsed mingeid vanu hügieenipidamise kombeid, mida sa enam ei tee? Vanaema ütleb, et ta tõesti igatseb enda pesemist looduslikke ainetega. Näiteks talle alati meeldis munaga juukseid pesta ning samuti igatseb ta jõgedes pesemist. Ta teab, et jõgedes pesemine ei ole loodusele hea kuna
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEENILAIENDID Referaat Tallinn 2014 MIS ON VEENILAINEDID? Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Alajäsemete veenide alatalitluse tagajärjel tekivad veenilaiendid. Veenilaienditeks ehk varikoosiks ehk varix`ks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi kom...
71.Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa? Epifüüs 72.Millist tüüpi on alltoodud luud? a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c) Lülisambalülid → Segaluud, d) Randme ja kanna luud → Käsnluud 73.Mis on inimese keha pikim toruluu? Reieluu 74.Kuidas on vaagen ladina keeles? Pelvis 75.Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu? os ilium, os ischii, os pubis 76.Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges? Keraliiges 77.Tutvu pildil numbritega märgitud luudega ning otsusta, kas alltoodud väited nende kohta vastavad tõele. Numbriga 1 on tähistatud rinnaku mõõkjätke. → Väär, Numbriga 2 on tähistatud kaareroided. → Väär, Numbriga 3 on tähistatud nimmelülidevahelised lülidevahekettad. → Tõene, Numbriga 4 tähistatud luu nimetus ladina keeles on os sacrum. → Tõene 78
sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon. liigese ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
