B Hepatiit
Erik Jüri Nurmela
Tallinn 2010
B-hepatiit
(kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B
hepatiidiviirusest.
Viirust
leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma . Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni
- võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse
krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast
nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks
krooniliseks maksapõletikuks.
Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele
iseloomulikud kaebused : isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus
ning liiges - ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli
verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja
B-hepatiit B-hepatiidi viirus on teine viirusetüüp, mis maksa kahjustab. Sarnaselt C-hepatiidiga nimetatakse ka esmakordsel B-hepatiidi viirusega nakatumisel tekkinud haigust ägedaks hepatiidiks. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna
B-hepatiit Kristin Kaskema B-hepatiit Teine viirustüüp Kahjustab maksa Peiteperiood kuni aasta Võib muutuda eluagseks krooniliseks maksahaiguseks (mida noorem, seda suurem tõenäosus) Diagnoositakse vereanalüüsi põhjal, kroonilist biopsiaga ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Tunnused Isutus Iiveldus ja oksendamine Väsimus Liiges- ja lihasvalud Maksapõletiku korral: 1. nahk ja silmavalged kollaseks, 2. uriin muutub tumedaks 3. väljaheide heledaks, 4. võib tekkida kogu keha sügelus Salapärane nakatumine Otsese kontaktiga nakatunud verega Kehavedelikega 1. Sülg 2. Rinnapiim 3. Sperma 4. Tupevedelik . Sünnituse käigus Ravi Alguses ravitakse ainult sümptomeid Kroonilise B-hepatiidi ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku
Arst võib teha ka lisaanalüüse, et määrata kindlaks maksakahjustuse ulatus. B-hepatiidi diagnoosi kinnitavad ja haiguse raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidi ravis kasutatakse viirusevastaseid ravimeid ning ravi eesmärk on vähendada maksapõletiku või kahjustuse ulatust. B- hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida. Organismi immuunsüsteemil on C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda kui A- ja B-hepatiidist. Seetõttu areneb üle 80 protsendil inimestel, kes on nakatunud C-hepatiidi viirusega, välja krooniline C-hepatiit. Nende maksakude kahjustub ning haiguse lõppstaadiumis võib tekkida maksapuudulikkus või isegi maksavähk. See kõik toimub tavaliselt väga pika aja jooksul. C-hepatiiti põdevate inimeste maksa seisund halveneb väga erineva kiirusega ning seda ei ole võimalik täpselt prognoosida. Mõnel haigestunul ilmnevad 20 või isegi 30
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit) vaktsiiniannuse manustamine.
Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused. Iseseisvalt sooritatud tervisekäitumised, nt toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine. Viimase saja aasta jooksul on vähenenud ägedate nakkushaiguste (tuberkuloos, leetrid, lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite muutustega (prügimajandus, kanalisatsioon),
HEPATIIT SVETLANA KOSTINA 11.KLASS Hepatiit jaguneb: 1. Ahepatiit 2. Bhepatiit 3. Chepatiit 4. Dhepatiit 5. Ehepatiit 6. Fhepatiit Neist kõige levinum on Bhepatiit. Levinud on ka A ja Chepatiit. Ülejäänud on veel meditsiinile "tundmatud" haigused, kuna nende ravimismeetodit pole veel väljatöödeldud. Mis on viiruslik Chepatiit? Chepatiit on Chepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik. Maks on keha organitest suurim ja on ülejäänud organismis asetleidvate protsessidega tihedalt seotud .Ilma maksata ei ole võimalik elada.Kui tekib maksahaigus või kahjustus,ei tööta maks korralikult ning selle tagajärjel hakkate te märkama muutusi oma ter
Alates 2003. aastast vaktsineeritakse Eestis B- hepatiidi vastu vastsündinuid, alates 1999. aastast neid 13-aastaseid, kes pole sünnitusjärgselt vaktsiini saanud. Soovi korral saab lasta end vaktsineerida ka hilisemas vanuses. C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamisel), viiruse ülekandeks piisab ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Erinevalt A- ja B-hepatiidist on organismi immuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda. Seetõttu areneb enam kui 80 protsendil ägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetel kauakestev või krooniline C- hepatiit. Võivad tekkida maksa kärbumine ja maksavähk. C-hepatiiti ei ole alati võimalik välja ravida, kuid kroonilist C-hepatiiti põdev inimene võib ravist siiski abi saada. C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole.
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavi
Kõik kommentaarid