Inimese ehitus ja närvid (0)

BIOLOOGIA KT NR1
*Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud.
*Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus.
*Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE.
*Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude , sidekude, lihaskude ja närvikude .
* EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi.
*SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti.
*LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes .
*RASVKUDE on samuti sidekude.
*Väga eriline sidekude on VERI . Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke.
*LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud .
*SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes.
* VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest.
*SÜDAMELIHASKOE RAKUD meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke.
*NÄRVIKUDE koosneb tähtja kujuga närvirakkudest.
*Mitut eri tüüpi kude moodustavad elundid. Igal elundil on inimkehas kindlad ülesanded.
*ELUNDID on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid .
*Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna. Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda .
*Erinevate elundkondade talitust juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid.
* HINGAMISELUNDKOND kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest .
*SEEDEELUNDKONNAS toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine.
*ERITUSELUNDKONDA kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised ,vedelad ja tahked jääkained.
* VERERINGEELUNDKOND kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse.
*SIGIMISELUNDKONNA ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine.
*NÄRVISÜSTEEM tegeleb kõikide elundkondade töö juhtimisega ning kooskõlastamisega.
*SISENÕRENÄÄRMED toodavad hormoone.
*NAHK on inimese keha kattev mitmekihiline elund .
*NAHK kaitseb mei d väliste v igastuste, UV-kiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest.
*Nahak on kaitse-, sünteesi- ja eritusülesanne ehk nahk talitleb meeleelundina ning aitab reguleerida kehatemperatuuri.
*Nahas sünteesitav värvaine melaniin kaitseb UV-kiirgus eest ja annab nahale värvuse.
*Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus - ja kaitsevõime.
*Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne.
*Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK.
* Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest.
*Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest.
*Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned.
* PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude , on seetõttu veniv , painduv ja sitke .
*Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude .
*LUUS koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest o luudest nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi ühendeid.
*Inimese vananedes väheneb luude kaltsiumisisaldus, mis põhjustab luude habrastumist ja suurendab murdumisohtu.
*Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. VT VIH JOONIS
*Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- PLINKOLLUS -, sellest eespool paikneb pehmem käsnjas luukude- KÄSNOLLUS.
*Osa luid on SEEST ÕÕNSAD, see teeb luustiku kergemaks.
*Luu sees on LUUÜDI . Punane luuüdi on vereloomeelund , kollane luuüdi on rasvade tagavara .
*Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitustele väga vastupidav. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada.
* LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa.
*Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks.
*Samuti moodustavad luude ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju .
*Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda.
*Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad.
*LIIGES on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda.
*Liigestes on luude oytsad laetud sileda KÕHREGA ja NENDE vahele jääb liigesevedelikuga täidetud LIIGESEÕÕS.
*Liigesest katab tavaliselt LIIGESEKIHN ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedeliku liigeseõõnes.
* KERALIIGESED , mille ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega.
*PLOKKLIIGESTES saavad luud liikuda vaid ühes tasapinns edasi-tagasi.
*SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi.
*Osa luid on omavahel PAINUDVALT ühendatud.
*Inimese ehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi.
*Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog , rindekere luud, õlavöötme luud ja nendega seounduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud.
*NÄOKOLJU luudest on suuremad ja tähtsamad üla - ja alalõualuu.
*Selgroog moodustab keha keskse toese.
*Kaelaosa moodustavad SEITSE kaelalüli .
*Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli .
*Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu .
*Selgroog lõpeb nelja (või viie) ÕNDRALÜLIGA, mis on liitunud ÕNDRALUUKS.
* Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad RINNAKORVI, mis kaitseb südant ja kopse.
*Õlavöötme luude hulka kuuluvad RANGLUUD JA ABALUUD.
*ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud.
*VAAGNA moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad jäigalt ristluuga.
*ALAJÄSEMETE LUUD on reieluu , sääreluu, pindluu , põlvekeder ning labajala luud.
*LIHASED on vajalikud kehe ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamisel.
*Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti- ehk vöötlihased, südamelihased ja silelihased .
*SKELETILIHASTE talitus allub inimese tahtele, nad võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda või lõdvestuda.- neid on ka inimese kehas ka kõige rohkem.
*Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastupidi toimivate paaridena : ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub.
*Südame- ja silelihaste talitus ei allu inimese tahtele. Südamelihased talitlevad automaatselt.
*SILELIHASED, mis koosnevad silelihasrakkudest , vooderdavad siseelundite seinu.
*Lihased vajavad töötamiseks energiat, see tagatakse glükoosi lagundamisel
*Mida kiirem on töörütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad- väsimust tekitab ka pidev sundasend.
*Lihaste kokkutõmbumine ja lõtvumine tagab tahtlikud ja tahtmatud liigutused.
*Lihaste töövõime sõltub lihaste varustamisest toitainete hapnikuga.
*Lihast töövõimett ja jõudlust saab suurendada järelpidevate kehaliste harjutustega.