Riski- ja ohutusõpetuse teooria (0)

1. Riski- ja ohutusõpetuse tähtsus – ettevõtte töötingimuste tagamine
Õpetatakse välja spetsialiste, kes tagavad ohutuse töökohtadel. Ollakse teadlik, kuidas ning milliseid nõudeid tuleb täita. Õppeaine on oluline, et tööõnnetuste hulk jääks aina väiksemaks ja et töötamine erinevatel töökohtadel oleks ohutu ning ei kujutaks erilist ohtu inimeste tervisele.
2. Riski- ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega – keemia, füüsika
Keemia - arvestatakse ja uuritakse erinevate ainete mürgisust ning mõju inimesele.
Füüsika - arvestatakse füüsikaseadustega tagamaks inimeste ohutust töökohal.
3. Riski termin – ohu tõenäosus.
Tõenäosus, et kahjustus tekib kasutamistingimuste ja/või kokkupuute tõttu, ja kahjustuse võimalik ulatus.
4. Riskide muutumine ajaloo vältel – riskid on teisenenud, erinevad aspektid (IT, autod jne)
Tekkinud on juurde uusi töökohti ja ülesandeid, mida varem ei eksisteerinud, nagu näiteks IT, autod, lennukid, arvjuhtimisega programmid . Töökohad on muutunud ohutumaks inimeste tervisele, mida näitab ka kasvav ning vananev ühiskond. Inimesed saavad teha kauem tööd ja vanemad inimesed on kindlasti aeglasemad, halvema reageerimisega ja nägemis ning kuulmisvõimega. Küll aga on neil rohkem kogemusi. Tehakse vähem füüsilist tööd, sest on välja mõeldud palju abivahendeid igasugustele töödele.
5. Riskihindamine töökohal
Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs, mille eesmärk on välja selgitada järgmist:
1. Mis võib põhjustada vigastusi või kahju?
2. Kas neid ohte saab kõrvaldada?
3. Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus - või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramisel?
6. Riskimaatriks – meetod kuidas hinnatakse riski (ohud ühel teljel , tõenäosused teisel)
Enim kasutatav riskide hindamisel.
7. Infootsing internetis ja andmebaasid – Google, Scirus, märksõnade abil
Lisaks Yahoo, Wikipeedia jne.
8. Info tõesuse kindlakstegemine – kui saame infot, peame selle hoolikalt läbi mõtlema, kas see on tõene (kes on autor, kas on viiteid )
Tähtis on andmebaasivalik ning sealt leitava informatsiooni lisamise kuupäev kindlasti ei tohiks usaldada vaid ainult ühte andmebaasi või interneti lehekülge, tuleks otsida veel teistest ning vaadata, kas sama info kordub. Siis on suhteliselt kindel, et ka leitud informatsioon on korrektne .
9. Scirus – infoallikas , kus on võimalus otsida aastate kaupa (keele järgi jne)
Kõige kokkuvõtlikum teadusliku uurimuse andmebaas internetis. Omab üle 410 millioni teadusliku sisestuse (artiklid, teadustööd jne). Aitab otsida artikleid, teadustöid, patente, teadlaste kodulehti, loengu materjale.
10. PubMed
Andmebaas, kust saab peamiselt otsida looduse ja biomeditsiini teemalisi artikleid ning teadustöid. Asutati 1996.
11. HSE - Health and Safety Executive - Suurbritannia tööinspektsioon
Vastutavad töökohtade tervislikkuse, turvalisuse ja heaolu eest. Uurivad tööalaseid riske Suurbritannias. Asutati 1974. HSE uurib tööõnnetusi, ka plahvatusi ja põlenguid.
12. OHSA – USA tööinspektsioon - Occupational Safety & Health Administration.
Asutatud 1970 Washington DC. Ülesandeks on hoida ära tööalaseid õnnetusi, haiguseid ja töökohast põhjustatud surmasid. Selleks reguleeritakse standarditega töökohtade ohutust ja tervislikkust.
13. ETUI
– The European Trade Union Institute, tegeleb ohutuse tagamise meetmete väljatöötamisega
The European Trade Union Institute (ETUI) is an international non profit -making Association .
ETUI is providing technical support in the field of occupational health, safety and protection so as to promote a high level of health and safety protection for workers in Europe.
14. Ohuala mõiste
– ala, kus võib saada vigastusi
harjutusvälja ja lasketiiru ohuala (edaspidi ohuala) – ala, kuhu laskmiste, lõhkamistööde, käsigranaadi viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal on kõrvalistele isikutele juurdepääs tõkestatud või keelatud;
15. Töölise roll ohutuse kindlustamisel
– töölisel peavad olema eeskirjad kättesaadavad, peab kinni pidama tööohutuseeskirjadest.
16. Tööandja roll ohutuse kindlustamisel
– peab instrueerima, kontrollima, varustama kaitsevahenditega, võtma kasutusele abinõud ohutuse tagamiseks. Tööinspektsiooni eelnev teavitamine ohtlike tööde läbiviimisel. Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli.
17. Riigi roll ohutuse kindlustamisel
– peab andma välja seadusi ja õigusakte ning kontrollima nende täitmist. Kontrollimisel esinab riiki tööinspektsioon.
18. Tööinspektsioon
Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus , mis teostab riiklikku järelevalvet. Oma ülesannete täitmisel esindab Tööinspektsioon riiki.
Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine , riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis.
– Peab informeerima ja kontrollima tööohutusolukorda, peab käsitlema tervist ja töösuhteid
19. Tehnilise järelevalve inspektsioon, surve- ja tõsteseadmete ohutus
– tegeleb eriti ohtlike seadmetega; väljaõpe; eeskirjad; surve- ja tõsteseadmeid ei tohi üle koormata
* Inspektsiooni põhiülesanded on:
1) riikliku järelevalve teostamine inspektsiooni tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni rakendamine;
2) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, samuti osalemine oma tegevusvaldkonna standardimises ja eestikeelse terminoloogia korrastamises;
3) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
*Surveseade on surveanum, torustik , ohutus- ja lisaseadis või muu seade, milles on ette nähtud rõhu tekkimine. Surve- ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega masinate kasutajatele peab
tööandja korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi täiendõppeid.
Juhendamist ja väljaõpet tuleb korrata , kui masinaid vahetatakse või uuendatakse. Igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema tööandja poolt hoolikalt kavandatud
ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle.
20. Päästeamet, tuleohutus
– tegeleb suurõnnetustega (N. üleujutused, tulekahjud ) Töötab välja eeskirju ja regulatsioone
Päästeamet on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon hädaolukorraks valmisoleku planeerimisel ja regionaalsete päästekeskuste operatiivteenistuslikul juhtimisel
21. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
– analüüsib ohutusolukorda EU-s ja töötab välja ettepanekuid . Peamine eesmärk on anda panus Euroopa Liidu tööelu parandamisse.
22. Elektriohutus
– tehnilise järelevalve amet, palju firmasid tegeleb sellega, inimesele ohtlik alates 120 V
Elektriohutusseadus . Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded.
23. Ergonoomika definitsioon
– teadus töökeskkonna optimeerimisest, uurib süsteemi inimene – keskkond
Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. On suunatud eelkõige haiguste ennetamisele.
24. Ergonoomika harud
– mikro (üks töökoht) ja makro (palju töökohti)
Makroergonoomika tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstus­harus või kogu riigis.
25. Mis on keskkonnaergonoomika
– tegeleb psühholoogilise keskkonnaga
Keskkonnateguritega tegeleb keskkonnaergonoomika (enviromental ergonomics), sealhulgas füüsikalise keskkonna ergonoomika. Keskkonna-ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimeste tervist ohutust,
26. REACH
- on Euroopa Ühiskonna regulatsioon kemikaalide ohutuks kasutamiseks.
See tegeleb keemiliste ainete registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja keelustamisega (Registration, Evaluation, Authorisation of CHemicals substances)
(– süsteem tagamaks keemiliste ainete ohutuse)
27. Mis on kognitiivne ergonoomika
- tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala
(– psüühiliste protsessidega ergonoomika)
28. Mis on makroergonoomika – suurte süsteemide ergonoomika
Makroergonoomikat (macroergonomics) loetakse “kolmanda astme ergonoomikaks”; ta on noor teadus ja tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstus­harus või kogu riigis. Viimasel ajal on tekkinud mitmeid makroergonoomika labora­tooriume. On ilmunud linnade ( Bridgeport Ameerika Ühendriikide läänerannikul, Peterburi Venemaal) makroergonoomika uuringuid.
29. Antropomeetriline printsiip – võetakse arvesse inimkeha mõõtmeid (N. pikkus, silmade kõrgus) töökoha projekteerimisel.
Sõna antropomeetria pärineb kreeka keelest ja tähendab inimkeha mõõtmist. On elementaarne, et tööpingi ja töötooli mõõtmed, tööriista käepideme kuju jne peavad vastama inimkeha omadele, nii nagu inimese mõõtmetega on arvestatud riietusesemete ja jalatsite puhul. Mõni sentimeeter võib tööolukorras suurendada traumasid ja väsimust mitukümmend protsenti (näiteks kui töötatakse ülestõstetud kätega). Neid mõõtmeid tuleks kasutada laialdaselt nii kõikvõimalike tööstusseadmete puhul kui ka sulepeale sobiva läbimõõdu leidmiseks.
30. Püstiasendi ebasoodne mõju
· Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ja ligamentidele (sidemetele) ebasoodne staatiline koormus, pehmete kudede kompressioon lihaste poolt, vedelike, sealhulgas venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse.
· Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis. Rohkem koormatud südame kudedes kumuleeruvad kergemini ealised muutused, mistõttu lüheneb inimese eluiga.
· Liikumatult seismine on seotud pideva närvisüsteemi ja tugiliikumisaparaadi tööga, et saavutada keha stabiilsus ja tasakaal. See koormab neid süsteeme täiendavalt.
(– vedelikusammas on suhteliselt pikk, veri peab voolama ebasoodsates tingimustes, lihaspinge, väsimus)
31. Isteasendi ebasoodne mõju
Kõrge istme puhul tekib hüdrostaatiline rõhk alajäsemetes põhjustab lülisamba lumbaalosa kõhrketaste degeneratsioon ning veenilaiendid . Seda ei esine Aasia maades ja Mehhikos, kus on harjutud istuma maas või põlvedel.
Küürakil istumine tekitab rühihäireid.
(– väiksemad mõjud kui püstiasendil, lihased on vähem pingul )
32. Optimaalne kehaline koormus
kindlustab kestva tervise ja pika eluea
Viimastel aastakümnetele on kogunenud palju andmeid selle kohta, et oluliselt parandavad tervist ka suhteliselt tagasihoidlikud koormused. Samas on inimese organismile, igale tema lihasele , liigesele jne olemas optimaalne mehhaaniline koormus. Liiges püsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse. Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks optimaalsed. Kahjuks on vähe teada, millised on optimaalse koormuse parameetrid. Nii näiteks on soovitatud käia üks tund intensiivselt või 10 000 sammu ööpäevas. Seejuures peaks saavutama ülepäeviti mitmekülgse kehalise koormusega südame löögisageduse 60% maksimaalsest.
– inimesed ja loomad peavad saama teatavat kehalist koormust (inimestel 10000 sammu päevas)
33. Töötajaskonna vananemise pseudoprobleemid
– töövõimelisi inimesi jääb vähemaks, 50 aastased on põhilised leiutajad :D
34. Vanusejuhtimine
– vanusega arvestamine juhtimisel, mis on erinevas vanuses inimeste plussid ja miinused
35. Mis on stress
Stress on vastus stressorile. Kõik asjaolud , mis põhjustavad pinget inimese psüühikas või füsioloogilistes funktsioonides, on stressorid . Stressil on seejuures ka positiivne efekt, ta ergutab tööd tegema.
– organismi pingeseisund, mida rohkem stressi seda rohkem kahjustab organismi
36. Stressi peamised allikad ettevõttes
Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid.
· Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked.
· Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht.
· Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda sobimatust.
· Vastutustunne. Mis juhtub, kui tööd tehakse halvasti?
– liiga suur töökoormus, liigne vastutus
37. Stressi vältimise printsiibid
– vähem koormust ja vastutust, tuleb vältida ebakompetentsust, ei tohi endasse sulguda, tuleb hinnata situatsioone reaalselt, piisavalt palju puhkust on vaja, ei tohi koguda negatiivseid emotsioone
38. Töövägivald ja –kiusamine, nende vältimine
– Töövägivald on üks tõsisemaid tööga seotud ohte, selle tulemuseks on vigastused, stress, haiguspuhkused ja kehvad töötulemused. Seda saab ennetada näiteks piisava valgustuse ja videovalvesüsteemi paigaldamisega; töökorralduse muutmisega, et vältida töötajate üksinda töötamist
39. Naiste ja meeste ebavõrdsuse põhjused tööturul
– mehed saavad naistest 30 % rohkem palka, naised lähevad lapsepuhkusele sageli, mehed teevad rohkem tööd füüsilist jõudu nõudvatel töökohtadel , mehed on üldiselt arukamad, mehed on ambitsioonikamad, naised töötavad sageli madalamatel töökohtadel
40. Mis on töökoha mikrokliima
Töökeskkonna mikrokliima on nähtus, mis kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on:
1) õhutemperatuur; 
2) õhuniiskus;
3) õhu liikumiskiirus ;
4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.
Vähem olulised on:
5) õhurõhk;
6) õhu hapnikusisaldus ;
7) õhu ionisatsiooni 
41. Mikrokliima optimaalsed väärtused
– õhuniiskus (40-60%), kliima, soojus (22-24 oC), õhuliikumine (
42. Müra põhilised mõisted
1) Heli – rõhu lained keskkonnas;
2) Müra – töötaja tervist kahjustav heli;
3) Infraheli – heli sagedusega alla 20 Hz;
4) Ultraheli – heli sagedusega üle 20 kHz
5) Helirõhk – heli lisarõhk gaasis või vedelikus , ühik Pa
6) Helirõhutase (müratase) –suhteline helirõhk, määratakse detsibellidel, (dB) kuulmist kahjustav alates 80 dB.
43. Müra vähendamise teed
1) Uute töövahendite ja töökohtade planeerimisel ette mõelda
2) Müra tuleb vähendada selle tekkekohas
3) Vahetada masinad välja, kasutada teisi tehnoloogiaid N. rihmülekanne, pneumaatika
4) Kõrvade kaitsmine (kõrvaklapid)
44. Vibratsiooni vältimine
– kasutada amortisaatoreid, vähendada vibratsiooni selle tekkekohas, kasutada teisi tehnoloogiad, isikukaitsevahendite kasutamine
45. Valgustuse põhilised mõisted - Valgustugevus ( lux ), Lumen (lm), Heledus - valguse kogus, m. peegeldub pindadelt ja nägemisväljas olevatelt objektidelt silmadesse tagasi- mõõteühik on candela per m2 (cd/m2 ). Eristatakse: orienteerumisvalgustust, normaalset töö valgustust, erivalgustust
46. Valgustuse soovitused töökohtadel
– normaalse töö valgustus on 200 – 800 luksi, eritöödeks 800 – 3000 luksi (500 luksi on keskmine) ; mida peenem töö, seda rohkem valgust on vaja; sõltub ka vanusest 50-60 aastastel on vaja rohkem valgust
47. Arvutitöö peamised tervistkahjustavad tegurid
– pidev isteasend, nägemise väsimus, silmade koormus, käelihased ja kõõlused ülekoormatud.