Sisukord
Sisukord………………………………………………………2
Miks
on soojendus
tähtis..........................................................3
Kuidas
soojendust õigesti
teha.................................................5
Kasutatud
materjal……………………………………………7
Miks
on soojendus tähtis?
Suurendab
oksühemoglobiini degradatsiooni.
Keemilise
kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et
hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatesse lihastesse on
kõrgema intensiivsuse ajal efektiivistunud.
Tõstab
kehatemperatuuri.
Soojenduse
tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka
sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja
sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud.
Suurendab
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ArnoldF
Õppematerjali autor
TALLINNA POLÜTEHNIKUM SOOJENDUSE TÄHTSUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2017 Sissejuhatus 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Soojendusharjutuse eesmärgid........................................................................... 4 3.Miks on soojendus tähtis?.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse
Soojendusvõimlemise mõju lihasgruppidele. Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid. Tõstab kehatemperatuuri. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks. Suurendab verevoolu südames. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust
Soojenduse mõju lihastele Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini.Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused.Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu,kuna „külmad“ lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni.Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatele lihastele on tõsisema intensiivsuse ajaks efektiivistunud.
alati samamoodi toimivat taastumisaega. Kõik stressiallikad mõjutavad keha kohanemisvõimet. Seda ei mõjuta ainult sporditreening, vaid toitumine, uni, vaimne stress jm. Sporditreeningu kõige olulisem põhimõte on tõenäoliselt progressiivne ülekoormus, mis tähendab lihtsalt regulaarselt suurema hulga töö tegemist. Kui kehal ei ole regulaarset ja piisavat koormust, ei ole tal põhjust areneda. Treeningueelse soojenduse vajalikkus Soojendus on spetsiaalselt valitud harjutuste ja protsetuuride kompleks, mis teostatakse organismi täisväärtusliku ettevalmistuse eesmärgil planeeritavaks tegevuseks, aga ka vahetult pärast töö põhiosa teostamist, et kindlustada organismi efektiivne üleminek kõrge funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks. Alustades intensiivset treeningut ilma eelneva soojenduseta, suureneb oluliselt vigastada
ja ajas · Räpsusvõime- oskus eristada täpseid ja doseeritud liigutusi ja kehaosade liikumist · Ümberkohanemine- oskus kohaneda situatsiooni muutusega Oskuslikud võimed sõltuvad organismi valmisolekust ja inimese eeldustest. Oskuslikud võimed on seotud vastupidavuse, jõu, kiiruse ja painduvusega. Venitused Jõu arendamise juures on väga tähtsal kohal ka soojendus, venitus ja jahtumine. Soojenduse käigus valmistub keha peatseks tööks. Lihased, kõõlused, liigesed ja siseorganid saavad treeningukorda, kehatemperatuuri tõus reguleerib närvikanalite tööd, hapnikutransporti ja energiavahetust. Korralik soojendus aitab vältida vigastusi ja suurendab saavutusvõimet. Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb koordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja
mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju: voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada verevarustust, kasutatakse selliseid tehnikaid nagu pindmine friktsioon, kompressioon, raputamine ja venitamine. Kui on vaja teha võistlusjärgset massaazi ja eesmärk on parandada sportlase taastumist väsimusest, kasutatakse selliseid võtteid nagu voolimine, sügav silumine, avardamine, kompressioon ja liigesemobilisatsioon. Kui töötatakse
Harjutuste sooritamisel on oluline jälgida oma lihassüsteemi omapära, painduvuse astet ja lihassüsteemi hetkeseisundit. Venitusharjutusi võib kasutada eelsoojendusel, organismi mahajahtumisel ja treeningtunni lõpus. Venitusharjutusi sooritatakse jõuharjutuste seeriate vahel. Selja- ja jalalihaseid on soovitav venitada iga päev. Painduvuse taset aitab parandada kolm ja säilitada kaks harjutuskorda nädalas. Nõuanded optimaalse tulemuse saavutamiseks: • venitusharjutustele eelneb soojendus vähemalt 5 minutit; • soovitav on venitusharjutusi sooritada piisavalt soojas ruumis, soojus aitab kaasa lihaste lõdvestumisele; • mida vabam on riietus, seda parem; • venitusasend võetakse sissse aeglaselt ning seejärel hoitakse asendit; • venitusi sooritades on soovitav korraga keskenduda ühele lihasele; • jäigemana tunduvat kehapoolt on soovitav venitada enne elastsemat poolt; • erineva elastsusega lihaseid ei venitata koos (nt reie tagumised lihased);
· Räpsusvõime- oskus eristada täpseid ja doseeritud liigutusi ja kehaosade liikumist · Ümberkohanemine- oskus kohaneda situatsiooni muutusega Oskuslikud võimed sõltuvad organismi valmisolekust ja inimese eeldustest. Oskuslikud võimed on seotud vastupidavuse, jõu, kiiruse ja painduvusega. 8 Venitused Jõu arendamise juures on väga tähtsal kohal ka soojendus, venitus ja jahtumine. Soojenduse käigus valmistub keha peatseks tööks. Lihased, kõõlused, liigesed ja siseorganid saavad treeningukorda, kehatemperatuuri tõus reguleerib närvikanalite tööd, hapnikutransporti ja energiavahetust. Korralik soojendus aitab vältida vigastusi ja suurendab saavutusvõimet. Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb koordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge. Paraneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid