Veenilaiendid (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
VEENILAIENDID
Referaat
Laura Sikk
Tallinn 2012

VARIKOOS – VEENILAIENDID

Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid , süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas . Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu.
Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja vaarikseid. Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui naised (20-25%). Tihtipeale esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus . Kõige sagedamini tekivad veenilaiendid inimestel, kellel on pärilik eelsoodumus .
Varikoosi väljakujunemist soodustab:
• seisev töö (näiteks müüjad, juuksurid)
• jalgade pikaajaline sundasend
• kõrgete kontsadega kingade kandmine
• kehakaalu tõus ja liikumisvaegus (halvendavad vereringet)
• raskuste tõstmine ja kandmine
• veenipõletiku ägenemist soodustavad kuum dušš ja kuum saunalava

TEKKEPÕHJUSED JA –MEHHANISMID

Veenide kaudu voolab veri elunditest ja kudedest südamesse tagasi. Alajäseme veenidest peab veri voolama altpoolt ülespoole. Veri surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil (nn. lihaspump) ning veenides on klapid , mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama. Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvadlooklevaks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastsuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist. Naistel esineb sääre veenilaiendeid sagedamini kui meestel (naissuguhormoonide toime tõttu). Lisaks sellele soodustab veenilaiendite tekkimistülekaalulisus, mis suurendab rõhku veenides ning pikaajaline seismine, sest seismisel on verevool veenides vähene. Kui perekonnaliikmetel esineb veenilaiendeid, siis on nende tekkimise risk suurem.
Veenilaiendite tagajärjel võivad tekkida säärehaavandid ja veenipõletik ehk tromboflebiit.

SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE

Veenilaiendid on seismisel nähtavad peamiselt säärte seesmisel ja tagumisel pinnal ning reite siseküljel nahast kõrgemate looklevate veresoonte kühmudena. Alguses ei pruugi veenilaiendid eriti hästi nähtavad olla ja on tuntavad ainult katsumisel . Vaevuste avaldumine ei olene veenilaiendite suurusest. Ka suurte veenilaiendite puhul ei pruugi vaevused olla eriti väljendunud.
Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgadetursumine, mis tekib õhtuks. Vaevused leevenduvad jalgade ülestõstmisel. Öösiti võivad esineda jalgadeskrambid.
Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused (nahk muutub tumedaks ja paksemaks) või haavandid , tavaliselt sääre alaosas. Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast veenipõletikku koos haigusest haaratud soone trombootilise ummistumisega. Sel juhul tekib kahjustatud veeni kulgu pidi valulik punetav väät . Teiseks tüsistuseks on veenikomu rebenemine ja verejooks, mis võib juhtuda isegi tühise trauma korral, kuna kahjustatud sooned on kergesti vigastatavad. Verejooksu korral tuleb asetada rõhkside ja kohe pöörduda arsti poole.
Haiguse algstaadiumis tavaliselt segavad veenilaiendid ainult kosmeetiliselt. Nad on eriti väljendunud, kui inimene seisab püsti. Hiljem lisanduvad verevoolu aeglustumise tõttu teised kaebused, nagu väsimus -, raskus- ja pingetunne jalgades, mis leevenduvad lamamisel ja liikumisel. Õhtuti võib esineda turseid peksete piirkonnas, sügelus- ja rõhumistunne, öiseid labajala- ja säärelihaste krampe. Tüüpiline on kaebuste avaldumine õhtul, peale pikaajalist istumist või seismist või soojade ilmadega. Hiljem tekivad nahamuutused. Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu. Haiguse arenedes tekivad kroonilised veenipõletikud, mis sageli lõpevad säärehaavandi tekkega. Selline haavand võib jälle avaneda ja järjest suureneda , mistõttu haigus ei ole enam edukalt ravitav.

DIAGNOOSIMINE EHK MILLISED UURINGUD VÕIDAKSE TEHA JA MIKS

Lisaks veenilaiendite vaatlusele ja katsumisele erinevates asendites tehakse mõnikord ka veenide ultraheliuuring, harvemini veenide kontrastuuring ehk venograafia.

Millal tuleks nõu pidada arstiga?

• Jalavalud, raskustunne, vaevus , pakitsus, väsimus
• Jalalihaste krambid
• Nähtavad laienenud veenid
• Tursed liigeste piirkonnas
• Nahk muutub pruunikaks, sinakaks või sügeleb
• Jalahaavandid
• Tüsistuste tekkel

RAVIVÕIMALUSED

Vaevuste leevendamiseks ja haiguse süvenemise vältimiseks saab kasutada lihtsaid vahendeid (vt. Ennetamine). Veenilaienditele võib määrida hepariinisisaldavat verd vedeldavat geeli. Kui sellest ei piisa, veenilaiendid muutuvad suuremaks ja põhjustavad vaevusi , siis kõige levinumaks on veenilaiendite kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik ka skleroteraapia (veenikomudesse süstitakse ainet, mis kahjustab veenide sisemist kihti ja põhjustab nende sulgumise).
Verd vedeldavad geelid takistavad trombide teket. Kõige efektiivsem on hepariini sisaldav geel. Hepariini sisaldus peab olema vähemalt 300 ühikut ühe grammi geeli kohta.
Skleroteraapia on efektiivne üksikute väikeste veenikomude korral. Väljakujunenud veenilaiendite korral pole tulemus hea. Skleroseerimisel süstitakse veenilaienditesse ravimit, mis põhjustab veenilaiendi kokkutõmbumise.
Operatiivne ravi. Operatsioonil viiakse pikk sond veeni ja tõmmatakse kahjustunud veen sondi peal välja. Samuti eemaldatakse varikoosselt laienenud veenikomud ja seotakse kinni puudulikud ühendusveenid. Operatsioon teostatakse seljasüstiga (spinaalanesteesias) või üldnarkoosis. Enamasti lubatakse patsient sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul koju. Õmblused eemaldatakse 7-10 päeva möödudes . Nii operatiivsele ravile kui ka skleroteraapiale peab järgnema elastsete sukkade või elastsete sidemete kandmine. Õigeaegselt ja korrektselt opereeritud veenilaiendid üldjuhul ei kordu

ENNETAMINE

Veenilaiendite tekkimist ei ole võimalik ära hoida. Veenilaiendite puhul saab vaevusi leevendada ja haiguse süvenemist aeglustada.

• • Kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki.
  
• • Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Näiteks kõndimine on hea viis verevoolu parandamiseks.
  
• • Vältida ülekaalu.
  
• • Vältida vöökohalt ja reitest pigistavaid rõivaid.
  
• • Vältida pikaajalist paigalseismist ja istumist.
  
• Verevoolu parandamiseks tõsta jalad kõrgemale, näiteks lamades panna jalad padjale, seda on soovitav teha ka päeva jooksul.