Veenilaiendid (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Marian Ilves
VEENILAIENDID
Referaat
Tallinn 2014

Sisukord:

MIS ON VEENILAINEDID? 3
TEKKEPÕHJUSED JA SOODUSTAVAD FAKTORID . 4
KUIDAS VÄLTIDA VEENILAIENDITE TEKKIMIST? 5
SOOVITUSI VEENIPROBLEEMIDE KORRAL. 6
VEENILAIENDITE RAVI. 7
MIS ON HEPARIIN ? 9
RAVIMTAIMED JA ALTERNATIIVSED VÕMALUSED VEENILAIENDITE OHJAMISEL. 9
APTEEGIST SAADAVD RETSEPTIVABAD RAVIMID . 11

MIS ON VEENILAINEDID?

Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid , süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas . Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Alajäsemete veenide alatalitluse tagajärjel tekivad veenilaiendid.
Veenilaienditeks ehk varikoosiks ehk varix`ks nimetatakse laienenud  pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Nende tekkimist üldjuhul vältida ei saa, kui pärilikkus või elustiil neid soodustavad, ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurg Toomas Ellervee .
Pindmiste veenilaiendite puhul ei pruugi algul erilisi kaebusi olla, välja arvatud kosmeetiline väljanägemine. Justkui lillad ussikesed naha all looklemas, mis võimenduvad püsti seistes. Haiguse süvenedes lisanduvad erinevad kaebused: väsimustunne jalgades, valu, turse ning krambid öösiti. Kaebused esinevad rohkem õhtuti pärast pikka tööpäeva jalgadel või istudes ja ka kuumade ilmadega. Pikaaegse haiguse korral tekivad nahamuutused (nahk muutub tumedaks ja paksemaks) või haavandid (tavaliselt sääre allosas), nahk õheneb ning seda on kerge vigastada. Tekib kalduvus põletikele ja isegi tromboflebiidile.
Süvaveeni tromboos on verehüüve, mis tekib sügaval lihaste ja luude vahel
asetsevates veenides. Need trombid tekivad tavaliselt reie, sääre või puusa piirkonna süvaveenides. Seisund on ohtlik tekkida võiva kopsuarteri trombemboolia tõttu. Ravita jäänud või halvasti ravitud süvaveeni tromboos põhjustab aastate pärast tromboosijärgset ehk posttrombootilist sündroomi, mis avaldub püsivate muutustena jäsemetes. Jalas tekib väsimus-, raskustunne, püsiv turse, valu ning hellus sääremarjas, areneda võivad halvasti paranevad haavandid. Jäse on teisega võrreldes kuumem, kõvem ja tihti jämedam.
Joonis 1: Veenilaiendid
Rahvasuus tuntakse veenilaiendeid ka kui krampsooni, veenikomusid ning vaarikseid. Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui naised (20-25%). Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus .

TEKKEPÕHJUSED JA SOODUSTAVAD FAKTORID.

Tekkepõhjused on erinevad. Veri peab jalgadest südame poole voolama „ülesmäge“. Verd pumpab õiges suunas säärelihas, mis hakkab tööle käimise ajal. Vere tagasivalgumist takistavad veenisisesed klapid ning kui säärelihasepump ei toimi või klapid on kahjustunud, tekib veenides verevoolu seiskumine ja veenirõhu tõus avaldab survet veeni seinale, mis võib „välja venida“. Põhjuseks võib olla ka varbatõuke ununemine sammu lõpetamiseks.
Tekkimisele aitab kaasa ka mehhaaniline tegur- rõhu tõus rindkereõõnes (raskuste tõstmine, köhimine) ja kõhukoopa rõhu tõus (rasedus, ülekaalulisus).
Veenilaiendeid soodustavad tegurid:

• Pikaajaline püstiasend
  
• Veenide kaasasündinud nõrkus
  
• Raske füüsiline töö
  
• Rasedus
  
• Ülakaal
  
• Traumad
  
• Kuumus
  
• Halb toitumine
  
• Vähene liikumine
  
• Mõningad haigused
  
• Liiga kõrgete kontsadega käimine
  
• Krooniline kõhukinnisus
  

KUIDAS VÄLTIDA VEENILAIENDITE TEKKIMIST?

Kuna veenilaiendid on pärilikud, ei saa nende tekkimist päris ära hoida. On võimalik ennetada, vähendada ning ravida. Võimalusi selleks on mitmeid: erinevad tugisukad , piisav liikumine, hoiduda pikaajalisest seismisest ja istumisest jne. Erilist tähelepanu tuleks oma jalgadele pöörata raseduse ajal, sest suurenenud emaka surve tõttu on takistatud venoosse vere äravool ja oht veenilaiendite tekkeks suurenenud.
Kui kuulutakse riskirühma, peaks pöörama tähelepanu ennetamisele:

• Asetada jalgu võimalikult tihti kõrgemale
  
• Jalutada palju, sõita jalgrattaga
  
• Vähemalt kord päevas teha harjutusi säärelihastele
  
• Ujuda
  
• Masseerida jalgu kergelt ja aeglaselt hüppeliigese piirkonnast põlve suunas
  
• Mitte istuda jalg üle põlve
  
• Vältida kubemepiirkonnast pigistavaid rõivaid ja kitsaid sokke
  
• Määrida jalgadele hepariini sisaldavaid geele/kreeme
  
• Vältida ülekaalu
  
• Tarbida töötlemata toiduaineid, toit olgu mitmekesine ja tervislik, ei tohi unustada valgu- ja vitamiinirikast toitu
  
• Vältida kuumust
  
• Kanda spetsiaalseid, jala loomulikku asendit toetavaid sisetaldu.
  
• Kanda häid ja mugavaid jalanõusid
  
• Tugevda veene seespidiselt, võttes appi toidulisandid : C- vitamiin koos bioflavonoididega, E-vitamiin, B-vitamiin, koensüüm Q10, letsitiin , mustikavarred
  

SOOVITUSI VEENIPROBLEEMIDE KORRAL.

Arstide sõnul on kõige tõhusamad viisid veenipaisu ja tursumist kontrolli all hoida liikumise ja tugisukkade kandmisega. Lisaks on hea määrida probleemsele kohale hepariinisisaldusega geele/kreeme.
Kasulikke harjutusi on mitmeid:
1. Säärelihaste stepp Vaja läheb stepipinki või madalat stabiilset pinki. Seisa kahel jalal pingi peal, kannad üle ääre. Tõuse kikivarvule ja siis lasku alla, et kannad puudutaksid maad. Kui tasakaalu on raske hoida, soorita harjutust seinale toetudes. Korda harjutust 40 korda. Harjutus mõjub säärelihastele.
2. Jalgratas Lama põrandal selili , käed kõrval või tuharate all. Tõsta jalad õhku ja hakka väntama, nagu sõidaksid nähtamatul jalgrattal. Kui hoiad jalgu madalamal, teed trenni ka kõhulihastele.
3. Kikivarvul Kui tube koristad, tee seda kikivarvul. See venitab hästi säärelihaseid.
4. Kandadel Kui kikivarvul kõndimine tüütab ära, kõnni hoopis kandadel. See on efektiivne säärelihaste harjutus.
5. Jalatõsted Lama selili, käed kõrval või istmiku all. Suru selg ja tagumik kindlalt vastu maad. Tõsta üks jalg üles nii, et see jääks maaga risti. Hoia asendit võimalikult kaua ja langeta jalg. Korda sama teise jalaga. Harjutus parandab vereringet jalgades.
6. Jalakõverdused Lama selili maas . Tõmba üks jalg kõverdatult rinnale , hoia kahe käega jala ümbert kinni. Painuta ja siruta oma jalalaba samal ajal. Kõiki liigutusi peaks tegema aeglaselt ja jõuga. Korda sama teise jalaga. Harjutus mõjub hästi kogu jalale .
Pärast harjutusi Pärast nende harjutuste tegemist on soovitatav tõsta jalad 15–30 sentimeetri võrra südame piirkonnast kõrgemale. Seda on hea teha ka pärast pikka jalutuskäiku või seismist.

VEENILAIENDITE RAVI.

Konservatiivne ravi: tuleb pidevalt kanda tugisukki, võimalusel hoida jalad sõna otsese mõttes seinal (südamest kõrgemal). Iga päev teha jalgadele vastavaid harjutusi ( eespool äratoodud). Rohkem liikumist, treppidest kõndimist, võimlemist, jalgrattasõitu, ujumist ja muid jalalihaseid töös hoidvaid tegevusi mõjub ainult positiivselt. Kasutada regulaarselt hepariini sisaldavat geeli, mis aitab leevendada valu, põletikku ja turset .
Joonised 2 ja 3: jala õiged asendid.
Operatsioon : suurte veenilaiendite ja veenikomude korral tuleb teha operatsioon, st eemaldada haige veen. Operatsioonil eemaldatakse laienenud ja mittetöötavate klappidega veeniosad. Kuna enamik verest voolab jalast ära läbi süvaveenide, siis nende “tarbetute venoosse vere tsisternide“ eemaldamine ei halvenda verevoolu jalast, küll aga väldib haiguslikku tagasivoolu, mis ongi tavaliselt kaebuste ja tüsistuste põhjuseks ütleb dr Ellervee.
Opereeritud jalale asetatakse rõhkside, mida on vaja kanda kuu aega. Õigeaegselt ja korrektselt opereeritud veenilaiendid üldjuhul ei kordu.
Laserravi : kõige pisemate kapillaarsete laiendite (teleangiektaasiad) likvideerimine on võimalik kogu kehal. Laserravi alla kuuluvad eeskätt kapillaarsed võrgud jalgadel ja näol. Töödelda saab neid veresoonte võrke, mis koosnevad peenikestest veenidest, mille diameeter ei ületa 1.5 мм. Operatsioon viiakse läbi kohaliku tuimestuse abil ja ta võtab umbes 10-15 minutit aega. Laser tekitab veenis „ keemise“ efekti, mis „ keedab“ veeni seinad kokku. Peale operatsiooni peab haige kandma 10-14 päeva ravisukki, mille tulemusel veeni seinad tihenevad ja aja möödudes kaovad. Endovaskulaarse laser-koagulatsiooni suureks eeliseks on lõikehaavade puudumine, mis ei traumeeri närve ning operatsioon kulgeb valutult.
Skleroteraapia: skleroteraapiat kasutatakse enamuste nahasiseste ja –aluste veenilaiendite raviks juba alates 1930. aastast. Toimub see skleroseeriva aine süstimise teel veresoonde väga peenikese nõela abil. See aine laguneb peale kontakti veeniseinaga ja seetõttu ei lähe vereringesse aktiivse ainena. Aine ärritab veresoont, põhjustades veenide turset ja kokkukleepumist. Paari nädala jooksul veresoon tõmbub kokku, kuni lõpuks ei ole see enam märgatav. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, kaasneb vaid vähene ebamugavustunne. Mõned süstid võivad tunduvad sipelga või sääse hammustusena.
Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kaasa paranemisele. Sukk tuleb hoida pidevalt jala ümber ning mitte lasta tal edasi-tagasi liikuda .
Skleroseerimise tagajärjel võib esineda süstitud kohas verevalumeid, jalavalu ning veresoone seina põletikku.
On täheldatud ka tüsistusi antud protseduuri tagajärjel: haavandid (paranevad aeglaselt, võivad jätta armi ), pigmentatsioon, väikese versoonevõrgustik tekkimine, allergilised reaktsioonid, arterisisene tsüst (harvaesinev), süvaveenitromboos (kui ei peeta kinni igapäevasest liikumisest ja sukkade kandmisest kui järelravist).
Veenid, mida on skleroteraapiaga ravitud, ei teki uuesti. Vaatamata sellele ei paranda skleroteraapia veeniseina nõrkust, mistõttu aja jooksul võivad kujuneda uued veenilaiendid.

MIS ON HEPARIIN?

Hepariin on looduslik antikoagulant, mis takistab vere hüübimist. Antikoagulant muudab vere vedelamaks ja takistab nii verehüübe muutumist veelgi suuremaks . Samuti takistavad nad hüübest tükikeste või kogu hüübe lahti pääsemist oma asukohast ja liikumist verega mujale organismi (embolismi).
Veenilaiendite raviks kasutatakse hepariini sisaldavaid geele. Hepariini sisaldus peab olema geelis vähemalt 300 ühikut grammi kohta. Geel määritakse haigetele kohtadele ning ta vähendab valu ja kiirendab veenipõletiku paranemist, soodustab ka juba tekkinud hüübe imendumist.
Hepariini kasutatakse ka süvaveenitromboosi (SVT) raviks. Sellisel juhul süstitakse ravim veenikaudu.

RAVIMTAIMED JA ALTERNATIIVSED VÕMALUSED VEENILAIENDITE OHJAMISEL.

Veresoonkonda tugevdavates taimsetes ravimites on toimeaineks sageli bioflavonoidid, mis on ühtlasi ka antioksüdantse toimega ( kaitsevad ainevahetuse käigus tekkivate keemiliselt aktiivsete vabade radikaalide eest).
Vere voolavust ja veenide läbitavust suurendava toimega on hõlmikpuu.
Peale määrimiseks soovitatakse ka saialille salvi , jalavanni tegemiseks aga saialilleõite tõmmist. Saialillel on põletikuvastane toime ning pindmiste veenide puhul on sellest abi saadud.
Veresoonte seinu tugevdab kortslehe tee.
Hõbedane koirohi. Hõõruge äsja kogutud lehed ja õienupud peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga, määrige õhukese kihina marlile ja pange 4-5 päeval haigetele kohtadele. Olles 5 päeva vahet pidanud, korrake protseduuri.
Sõnajalg. Tampige äsja murtud sõnajala maapealne osa peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga ja toimiga samuti kui eelmise retsepti puhul.
Järgnevaid bulgaaria rahvameditsiini retsepte võib kasutada eriti rasketel juhtudel üksteise järel.
Värske kalanhoeekstrakt. Valage 2 spl kalanhoelehtedele 0,5 liitrit viina , laske aeg-ajalt loksutades 10 päeva tõmbuda ja määrige saadud ekstraktiga jalgu.
Paju- ja tammekoorekeedus. Sellega tehakse poole tunni jooksul põlvist saadik jalavanne ja tõmmatakse siis jalga elastsed sukad .
Kassiurb. Selle tõmmisega tuleb teha enne magamaheitmist jalavanne, et ravida tromboflebiiti ja vältida tromboosi. Kasulikud on ka kogu kehale tehtavad vannid .
Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi.
Valge peakapsas . Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress .
Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka.
Tamme- ja pajukoor. Segage tammekoorepulbrit (seda müüakse ka apteegis) peenestatud pajukoorega (1:10), valage kolmele peotäiele segule 5 liitrit vett, keetke 30 minutit, jahutage ning tehke kurnatud keedusega iga päev jalavanni. Ühte keedust võib kasutada kolm korda.
Aroomterapeut Judith Jackson soovitab segada 12 tilka eeterlikku küpressiõli ja pelargooniaõli 120ml päevalille-, mandli- või sojaõli hulka ja masseerida õrnalt sääri alt ülespoole, südame suunas. Ta hoiatab , et suuri veenilaiendeid endid ei tohi masseerida, vaid töödelda tuleb neid ümbritsevat nahka ning veenilaiendeid ainult kergelt silitada.
Meditsiinidoktor Juian Whitaker ütleb, et liiga kinnine kõht tekitab survet ja võib veenilaiendeid halvendada. Ta soovitab süüa päevas vähemalt 30gr kiudaineid: võtta menüüsse võimalikult palju täisteratooteid, kaunvilju, juur - ja puuvilju . Soovitab süüa rohkelt murakaid ja kirsse, sest need sisaldavad rikkalikult ühendeid, mis hoiavad ära veenilaiendite tekkimise või leevendavad nende põhjustatud vaevusi .
Toorest puuviljamahlast võib veenilaiendite puhul palju kasu olla, ütleb dieetraviarst Cherie Calbom. Tumedad marjad , näiteks kirsid, murakad ja mustikad, sisaldavad antiotsüniine ja teisi aineid, mis tugevdavad veresoonte seinu. Peale selle sisaldab ananass rikkalikult bromeliini, mis takistab vereklompide moodustumist. Ta soovitab juua suure klaasitäie värsket marja- või ananassimahla 1-2 korda päevas.

APTEEGIST SAADAVD RETSEPTIVABAD RAVIMID.

• Lioton 1000 Gel- peetakse tõhusaimaks retseptita ravimiks veenilaiendite puhul
  
• Pinaster strong
  
• Ginkor fort kapslid
  
• Aescuven tabletid
  
• Aescusan tilgad
  
• Bio- biloba tabletid
  
• Troxevasin geel
  
• Essaven geel
  
• Hepa geel
  

Võib tarbida ka erinevaid toidulisandeid:

• C- vitamiin koos bioflavonoididega (1000mg kaks korda päevas)
  
• E- vitamiin (400 ühikut päevas)
  
• B- vitamiin (50g päevas)
  
• Koeensüüm Q10
  
• Rutiin (500mg kaks korda päevas)
  
• Letsitiin 1 (19g kaks korda päevas)
  
• Antioksüdant formula
  

Kaunid jalad tõstavad igaühe enesekindlust. Inimese jalgade tervis sõltub paljuski temast endast. Saime teada, et kui on ikka pärilik eelsoodumus , siis veenilaienditest päriselt pääsu pole kuid inimene saab ise väga palju ära teha, et tema sääred oleksid siiski kenad ja siledad. Ja kui alustada nende eest hoolitsemisega varem saab mõndagi ära teha. Ilusate jalgade heaks!
KASUTATUD KIRJANDUS:

Veenilaiendid e. varikoos : http://www.annaabi.ee/download.php?i=41616

Liukkonen, I., Saarikoski, R. „Terved jalad“. Tallinn: AS Medicina 2008

Veenilaiend - eluaegsed kaaslased: http://tarbija24.postimees.ee/2093516/veenilaiend-eluaegsed-kaaslased

https://www.arst.ee/et/Teemalehekuljed/jala-tervise-lehekylg/Kuidas-veenilaiendid-tekivad/veenilaiendid

Varikoos- veenilaiendid: http://www.advent.ee/tervis/?op=artikke &i ld=11

Muster, mis ei rõõmusta silma: varikoos http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/muster-mis-ei-roomusta-silma-varikoos.d?id=4149423

www. regionaalhaigla .ee/?dl=1697‎

Lugeja küsib: miks tekivad veenilaiendid? http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/tervis/miks-tekivad-veenilaiendid.d?id=40595068

http://www.vita.ee/dyna/site/Veresoonte_kirurgia_ja_veenilaiendid.html

Veenilaiendeid annab ennetada: http://www.kliinik.ee/artiklid/ilu_ja_tervis/aid-11171/Veenilaiendeid-annab-ennetada

Kuidas veenilaiendeid vältida: https://www.arst.ee/et/Teemalehekuljed/jala-tervise-lehekylg/Jalgade-tervise-ABC/Kuidas-veenilaiendeid-valtida

Looduravi ABC/ Toim. M. Kivik, 2006. Tallinn: Suur Eesti Raamatuklubi

Veenilaienditest: http://www.ortoosikeskus.ee/index.php?page=121

Veenilaiendid: http://www.ravisukad.ee/failid/Veenilaiendid_-_Evo_Kaha.pdf

Veenilaiendid: http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/veenilaiendid.d?id=1247185

Veenilaiendite ravi- skleroteraapia: http://www.derma.ee/articles.php?id=157

http://www.magnum.ee/cgi-bin/script/raviminfo?kaup=2868

Venoosse tromboosi ravi: http://tromboos.ee/?page_id=47

http://raulpage.org/60haigust/60haigust.pdf

https://apteek.apotheka.ee/category/suda-ja-veresooned/veenidele?all=1