Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse
Hepatiit Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mida võivad põhjustada viirused, alkohol, narkootikumid, ravimid ja mitmed muud tegurid. Hepatiiti võib põhjustada ka mitu tegurit Click to edit Master text styles korraga. Second level Tänapäeval teatakse mitmeid Third level viirushepatiitide tekitajaid
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud
Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk peiteaeg ning haiguse kulg võib olla sümptomiteta. Tüsistused ja surmaga lõppevad juhud on siiski harvad. Raskelt võib haigus kulgeda eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel ja nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused.
VIIRUSED KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.
VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID
annaabi.ee 
50 punkti
~ 28 lehte
43 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid