2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale
2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale
Sissejuhatus vormistatakse lõplikult tavaliselt kõige viimasena, sest nii haakub ta üldise teemakäsitlusega kõige paremini. KOKKUVÕTE Kokkuvõte vormistatakse viimase peatüki järel omaette struktuuriühikuna. Kokkuvõttes ei tehta enam viiteid tekstile ega kirjandusele. Tehakse järeldused sissejuhatuses püstitatud eesmärkide täitmise kohta. Kokkuvõte peab võimaldama lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud! KASUTATUD KIRJANDUS Kasutatud kirjanduse loetellu võib võtta ainult need tööd, millele on tekstis viidatud. Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed: · autor või koostaja perekonnanimi, initsiaal · ilmumisaasta · pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus
vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam Jaapani võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide juht H Chí Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo-
• Suitsuvabadeks tubakatoodeteks on närimistubakas ATKEAS § 16 lõike 5 tähenduses ja muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu. TUBAKAAKTSIIS • Tubakaaktsiisiga maksustatakse sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimistubakas. • Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest EL liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud tubakatooted. • Tubakaaktsiisi on lühidalt käsitletud ATKEAS 6. peatükkis. • § 56 lg 1 kohaselt sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 46,50 eurot ja proportsionaalne määr 34 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Toode Aktsiisimäär alates 01.01.2012 Aktsiisimäär alates 01.01.2013 Aktsiisimäär alates 01.01.2014
Koolis kandis ta koguaeg pidulikemaid rõivaid, aga kodus T-särki ja teksapükse. Sven oli pikk ja üks arukamaid Kristiina klassis. Alates kolmandast klassist oli ta iga nädal käinud enesekaitsetrennis juudot ja karated harjutanud. Talle meeldis tegeleda väikeste lastega. Sven oli siiras ja lahke inimene. Lemmikraamat Mulle meeldis see raamat, sest see oli noorteraamat ja ma poleks seda kunagi lugema hakanudgi, kui see poleks noortele suunatud. Need raamatud, kus on käsitletud noorteprobleeme, pakuvad mulle erilist huvi. Eriti meeldisid mulle minategelase mõtisklused ja arutelud. Kirjanik oli väga hästi tabanud erinevaid emotsioone. Raamat oli kaasahaarav, seetõttu sai ka lugeja raamatus kirjeldatud sündmustest osa. Minu arvates tõi kirjanik lugejani mitu sõnumit. Üheks sõnumiks oli see, et märka enda ümber olevaid inimesi, nende muresid ja probleeme ning võimalusel abista. Teiseks pea meeles, et sina ei ela oma
Eelkõige ehituses ja meditsiinis , aga ka tavatoodetes nagu hambapasta . Kaltsiumkarbonaadil on palju eri vorme ja eri nimesid . Näiteks , lubjakivi ning marmor . Arstiteaduses ja meditsiinis kasutatakse seda ka kõhulahtisuse korras ja neerupuudulikkuse korral . Ehituses on ta nii välis- kui ka sisearhitektuuris kasutatav. Ka toorainena kasutatakse seda . Ka koolimajades on see väga tuntud tahvli kriidina . Minu esitluses on käsitletud just kaltsiumkarbonaadi põhikülge ja kasutamisviise , nii et ka kõige võhiklikumad keemias suudaksid aru saada jutust ja mõista pilte . Tekstis on ka huvitavaid eluga seotud fakte ja näiteid .
1.2 Üldistused Erinevaid üldistusi on Fibonacci arvudele päris mitu. Kuna nad pole nii põhjalikult läbiuuritud, kui seda on algne jada ise, on nende praktilised kasutusalad praeguse seisuga pisut piiratumad. Pea kõik neist sobivad aga sellegipoolest mingite spetsiifiliste protsesside kirjeldamiseks, leides seega kasutust ligilahedaselt sarnastel aladel kui algsed Fibonacci arvud. Selles uurimistöös on käsitletud üldistustest kolme põhilisemat. Väärib veel mainimist, et neid saab omavahel üpris hästi kombineerida. 1.2.1 Jada algsete väärtuste muutus (esimene üldistus) Selle asemel, et jada algaks kahe kindla väärtusega, nagu Fibonacci arvude puhul selleks on F0 = 0 ja F1 = 1, võib ta alata ka mingite suvaliste arvudega, sest matemaatiliselt on põhilisimaks omaduseks ikkagi seos. Kuigi jada jab üheselt määramata, kehtivad sellistel tingimustel leitud valemid mitte ainult ühel kindlal
Suur osa neist, kes varem oma ostud just Rimi kauplustes tegid, kinnitasid nüüd, et nemad oma jalga enam sinna ei tõsta. Rimist sai kui reetur. Tänaseks on aga selles kaupluste ketis eestimaine liha tagasi. Miks? Seda vaieldamatult tänu meediale. Meedia jaoks oli see magus teema, mis väga paljudele korda läks. Seetõttu kasutas meedia Rimi poolt tehtud halbu otsuseid ja turundusalaseid eksimusi mõnuga ära. Ei möödunud päeva, kui lehes, raadios või televisioonis seda teemat poleks käsitletud. Meedia andis rahva arvamusele ja eelistustele nii tugeva jõu, et Rimi pidi lõpuks käed üles tõstma, oma vigu tunnistama ja eestimaise liha taas oma lettidele võtma. Riskida nii ulatusliku tarbijate pahameelega oleks olnud ohtlik. Nii et lõpp hea, kõik hea. Meedia täitis oma juhi rolli suurepäraselt. Sama populaarne teema, nagu praeguse aasta esimestel kuudel oli Rimi liha-sõda, oli eelmise aasta sügise algul väga kuum teema seagripp. Me kõik oleme talviti vahel haiged,
Tartus", mis ilmus Postimehes 14. jaanuaril 1997. Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998 ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks, milleks oli Tuglase novelliauhind aastal 2000. Teist korda võitis ta sama auhinna 2002. aastal. Ta on välja andnud novellikogumiku "Vanameeste näppaja" ja kogumiku "Härra Pauli kroonikad". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. On öeldud, et kogu 2001. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri auhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad pälvis Eesti Kultuurkapitali proosapreemia. Aastal 2005 ilmus romaan "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa." Aastal 2007 ilmus jutukogu "Rändaja õnn". 3
Kõiki väiteid tuleks illustreerida näidetega, nii on nad usutavad ja jäävad paremini meelde. Ühe alateema lõpu ja teise alguse vahel peab olema selge piir. Ettekande osi saab eristada pausidega, aga kuulajasõbralik on neid ka nummerdada (esiteks, teiseks, järgmiseks). Suulise esinemise puhul ei maksa karta kordusi. Omal kohal on olulisemate mõtete kordamine teistsuguses sõnastuses (see tähendab, teisiti öeldes, tahtsin sellega öelda, et ..), vahekokkuvõtted iga käsitletud alateema kohta (niisiis, sellest järeldub, et ..). Ettekande lõpp on kasulik seostada algusega: anda alguses sõnastatud küsimustele vastused, esitada alguses välja toodud probleemidele lahendused. Lõpus tehakse lühikokkuvõte eespool kõneldust ja korratakse olulisemaid mõtteid. Kui viidatakse lõpetamisele, siis ei tohiks enam üle minuti rääkida. Kasutatud kirjandus : http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/keel_kui_suhtlusvahend/tekstiliigid.html https://kirjandiabi.wordpress
Tegemist on oma pindalalt suhteliselt väikese Selveriga selle tõttu tundub kaupluse lahendus terviklik ja loogiline. (Kõik on seal kus olema peaks.) Ruumi keel ja vorm on pigem minimalistlik kui ülevoolav. (Laes rippuvad nn kohaviidad, kus midagi asub, selle tõttu on võimalik kaupluse fuajees liikudes näha, kus soovitud kaubakategooria või alamkategooria asuda võiks.) Kaupluse üldine atmosfäär ei mõju tarbijale häirivalt. Alltoodud käsitletud komponendid üldiselt ei mõjuta alkoholi osakonna müüki v.a valgus. Heli heli mahe ja meeldiv, kuid on olnud olukordi, kus heli on olnud vali ja häiriv. Ehmatavalt mõjuvad nn reklaamtelekad saalis, mis pinisevad ja ,,tahavad sinuga rääkida". Alkoholi osakonnas need reklaam ekraanid puuduvad, mis ise enesest on hea. Valgus piisav, pood oli valgusküllane. Alkoholi osakonnas on riiulid valgustatud ka nn kohtvalguste põhimõttel, mis lisab riiulisse kutsuvust.
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest
Füüsikalisi suurusi, mille juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund, nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. · Miks on matemaatika oskus füüsikas väga oluline? Füüsikas tuleb osata ühikuid teisendada, valemitest erinevaid suurusi avaldada, arvutada tavaliste arvudega ja kasutades kümne-astmeid. · Mille poolest erineb füüsika matemaatikast? füüsika peab lisaks arvutusoskusele säilitama alati ka seose loodusega. · (Oska lahendada tunnis käsitletud ülesandeid. (täienda ise oma tabelit uute vektoritega ja joonista need teljestikku) · Mõtle järele, millise liikumise korral, kiirus ei muutu, muutub ühtlaselt, muudab vaid suunda ja millal muutub perioodiliselt? · Millised on erinevate liikumiste trajektoorid? · Kuidas on kiirus suunatud trajektoori mistahes punktis? · Oska lühidalt selgitada, mis on trajektoor, teepikkus, nihe, aeg, kiirus, kulgliikumine,
Mälu Mina valisin see kord oma essee teemaks mälu, kuna see oli esimene asi, mis pähe tuli, kui räägiti, et essee tingimus on, et peab sisaldama tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga. Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel,
Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevad tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? Skeemideks Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub Piaget’ järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 1) Akommondatsioon (oma skeeme muudame joondudes teistele) 2) Assimilatsioon (vastupidine protsess- jonnimine) 3) Tasakaalustamine Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise väljendamise vahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemises? Piaget’ Kuidas nimetatakse operatsioonide- eelsel arenguastme alguses olevate laste egotsentrilist keelt, mis on suunatud põhiliselt oma tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena), sealhulgas oma vahetuste tarvete edastamiseks teistele?
sotsiaalkindlustuse õigust. Seega võib Euroopa Liidu õigusest leida sotsiaalkindlustuse hulka loetavate sotsiaalsete riskide loendi, kuid mitte sotsiaalõiguse materiaalset definitsiooni. Laiemas mõttes on sotsiaalõiguse ehk sotsiaalse kaitse mõiste ajaga üha laiemaks läinud, sellega hõlmatakse enamasti nii riiklikke, kollektiivseid kui mitteformaalseid meetmeid, eristamata rangelt avaliku ja eraõiguse vahet. Kitsamas tähenduses on sotsiaalõigust käsitletud ka Eesti erialakirjanudses - Aaviksoo ja Annuse kohaselt on sotsiaalõigus avaliku sektori poolt tagatud kaitse sotsiaalsete riskide vastu. Saksa õigusteadlaste Bley ja Kriekebohmi järgi realiseeritakse iseseisvalt ja primaarselt sotsiaalriigi põhimõtet, ennetatakse, vähendatakse või kõrvaldatakse individuaalseid hüvede puudusi ja neist lähtuvaid vajadusi avalik-õigusliku teostaja eesmärgistatud hüvitiste kaudu. Sotsiaalõigust klassikalises
Kõige vähem on silmale nähtav ebasümmeetriline parandus. Ümmargused ja kandilised kohad leiab silm kohe üles. Ovaalseid ja muid korrapäratud parandusplomme aga mitte nii lihtsalt. Paigalda (liimi) välja võetudkohta plomm (soovitatavalt vana puit). Plomm peab auku kergelt sobituma, muidu hakkab aja jooksul paigaldatud plomm kerkima. Kui liim on kuivanud, lihvi liimitud plomm materjaliga tasa. KOKKUVÕTE Antud referaadis on käsitletud materjalide ja töövahendite valiku põhimõtted. Nõuded töödeldavate pindade ettevalmistamisel (lihvimine, vaigu eemaldamine, korkimine ja pahteldamine jms). Kui valmistada materjalid korralikult ette, saab ka parima töötulemuse.
Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Tema luulet seaostatakse tihtipeale uuema eesti luule sotsiaalsusega ja tema loomingut iseloomustab vahetu reageerimine ühiskonnas toimuvale, eriti eesti keele ja kirjanduse saatusele praeguses ühiskonnas. Rooste luulest leiab palju lause- ja kõnekujundeid, mis on käsitletud suure meisterlikkusega. Samuti kasutab ta palju võõrsõnu ning poolvokaali w-d. Selle tõttu on luule kohati raskesti mõistetav. Enamus Rooste luulest on kirjutatud vabavärsis ning puuduvad õigekirjareeglid, mille tõttu on vabavärss kohati rütmiliselt keerukas. Näiteks ei ole kasutatud kirjavahemärke ning suurt algustähte. LUULEKOGUD 1999. aastal ilmus esikluulekogu „Sonetid“. Seda iseloomustab jõulise sotsiaalsuse ühendamine lembelüürikaga. 2000
See annab garantii, et kui kirjutamise käigus peaksid mõtted hajuma, siis kokkuvõtet lugedes saab meelde tuletada, milleni taheti jõuda. · Kokkuvõte peaks olema 5-7 lauset pikk ja selles peaks sisalduma vastus sissejuhatuses tõstataud probleemile. · Kuna elus pole kõik probleemid lahendatavad, võib kokkuvõttes ka tõdeda, et ühest lahendust probleemile polegi. NB! · Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest. Mingil juhul ei tohi see olla kirjandi jooksul käsitletud mõtete loetelu! · Kokkuvõttes ei tohi püstitada enam ühtki uut väidet! · Kokkuvõte ei tohiks lõppeda üleskutsega või mõtetega need olidki minu mõtted vms Lõigud · 600-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 5 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. · Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna. (8-15 sõna) Lõigu ülesehitus · Iga lõik peaks algama 1-2-lauselise väitega.
Tallinna Teeninduskool REFERAAT Keskkonna sõbralik majutusteenindus Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Rohelise Võtme eesmärgid Eestis 3. Nõuded 4. Mis on roheline majandus? 5. Milleks meile roheline majandus? 6. Riik võiks suunda näidata 7. Kasutatud Allikad 1. Sissejuhatus Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal ning tänase seisuga on märgisega liitunud 21 majutusettevõtet. Liitumisetapis on veel kuus riiki. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saa...
kokkuvõte ja teemakäsitluse pidepunktid. Essees esitatud väited on korralikult põhjendatud ja vajaduse korral toetatud näidetega ning probleemidele lahenduse leidmiseks on pakutud ka omapoolseid lahendusviise. Essees ei ole probleeme ka keelekasutuse ega õigekirjaga. Kõik see loob esseest positiivse üldpildi. Ka vormistus on nõuetega vastavuses. Negatiivse poole pealt võiksin välja tuua, et minu hinnangul võiks essee olla kitsamal teemal kuna mitmed käsitletud punktid saaksid ja võiksid olla palju sügavamalt lahti kirjutatud. Praegusel hetkel tundub essee pisut pinnapealne kuid seejuures mitte poolik. Esseel on 8 teemaarenduse punkti, mis on kahe lehekülje pikkuse essee kohta selgelt liiga palju. Näiteid oleks võinud tuua ka mingi statistika põhjal kuna see lisaks tööle mitmekülgsust ning esitatud väidetele jõudu. Praegusel hetkel põhinetakse peamiselt isiklikul kogemusel ja vaatlusel, mis võib argumendid vähem veenvamaks jätta.
Jumalad kinkisid Pandorale laeka, kuhu igaüks kätkes midagi halba, ja tal keelati seda avada. Ta oli liiga uudishimulik ja avas selle, sealt tuli igast nuhtlusi ja paska välja, aga üks hea asi ka lootus(Elpis), see on jäänud tänapäevanigi inimestele lohutajaks õnnetuses. 10. Oidipuse kompleks Teeba kuningas Oidipus tappis saatuse traagilise iroonia läbi oma isa ja abiellus oma emaga. Oidipuse kompleks on Freudi poolt käsitletud termin, mille kohaselt võib poistel avalduda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 11. Nestor tark vana nõuandja, kes andis Trooja sõjas Agamemnonile nõu. Ody poeg Telemachos läks tema juurde isa kohta küsima, kui Ody kadunud oli peale Trooja sõda, aga kahjuks ei teadnud Nestor sittagi. 12. Nektar jumalate jook. 13. Nartsissism eneseimetlus, tuleneb Narkissose müüdist (mida me kõik teame, seega ma ei hakka seda siia kirja panema). 14
Sageli on inimestel palju pindmiseid teadmisi, kuid süvitsiminekut on vähe. Laienenud on kindlasti tehnika ja majanduse sektorid. Toimunud on tehnika võidukäik, mistõttu see on saanud suureks osaks meie igapäevast. Inimeste pilgud ja soovid on sageli suunatud heale majanduslikule olukorrale. Kunsti peetakse teisejärguliseks. Levinud on arvamus, et kui on juba saavutatud hea sissetulek, siis võiks tegeleda ka ju kunstiga. Vaimsed väärtused on üha enam käsitletud rikaste hobi, kui iseseisva sihina. Siin aga tuleks välja tuua, et allakirjutanu on veel vähe siin maailmas elanud ja ei oska tegelikult öelda, kas varasemalt olid kunst ja vaimsed väärtused rohkem au sees, kui nüüdisajal. Siiski arvan, et tehnika kiire areng suudab inimesi kenasti oma üüratute võimalustega enda kütkes hoida ning viia tähelepanu "reaalmaailmast" kõrvale. B) Pean tunnistama, et ma ei saa hästi aru Ingleharti ja Welzeli kaardist. Seepärast ei oska
koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita. Seaduse analoogia otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 7 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Juura 2002 või 2004 või 2007. 3. T.Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 31-43. Loeng 3: Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu. Õigusharud. 1. Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses. - eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud,
Kooli olemus Kooli olemus pole eriti muutunud. Tänapäeva koolid on küll oluliselt suuremad, kuid selle võrra on ka probleeme rohkem. 11 6. Kokkuvõte Uurimustöö annab ülevaate 20. sajandi koolielust ja selle muutustest. Käsitletud on kolme põlvkonna esindajate mälestusi koolielust. Uurimustöö kirjutamise käigus sain teada, missugune oli minu vanaema Meeta Lepa ja isa Aare Lepa koolielu. Võrdluseks lisasin ka enda praeguse koolielu. 20. sajandi koolielus on tehtud väga palju muudatusi. Näiteks vanasti kanti õpikuid räti sees, kuid praegu on õpikute kandmiseks uued koolikotid. Õpikuid on aga läbi aegade olnud sama palju. Samuti on ka päevas sama palju õppetunde.
Ernst Idla sündis 8, aprillil 1901. aastal Türi kihelkonnas Õisu mõisa aedniku pojana. 20.- 30. aastatel arendas ta oma võimlemissüsteemi alusel välja üldtunnustatud koolkonna, kes pärast maestro sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.aasta sügisel ning Stockholmi elamaasumist saavutas ka maailmakuulsuse.Idla koolkond on tuntud mitmel kotinendil ning Idlat, kes kõikjal ja alati on esinenud Eesti lipu all, nimetatud "võluriks Tallinnast". Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritud maailmas kannatab enamik inimesi liikumisvaeguse ning töö-ja vaimsest pingest tingitud stressi all.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9)
ja kehahoiakuga. Enesekehtestamise võime ei tugine ainult isikuomadustel, see on oskus ning seda on võimalik õppida. Distsiplineermise juures on väga tähtis keelekasuuse korrigeerimine. Õpetaja peaks aru saama, et mida vähem ta kasutab ,,ära tee" seda kuulekamad lapsed on. Neile meeldib palju rohkem kui räägid nendega positiivses toonis ehk ,,tee" viisi mööda. Vahtevahel on piisav lihtne ja kindel ,,lõpeta" sõnum. Käsitletud on ka käitumise tagajärgi. Neid tagajärgi on õpetaja klassiga arutanud õppeaasta alguses, kui koostatakse klassireeglistik. Oluline on selgeks teha, et tagajärjed ei ole mõeldud lihtsalt karistamiseks. Õpilased valivad oma käitumisviisid; positiivsed distsiplineermislähenemised aitavad õpilastel teha paremad valikuid. Just sellises kontekstis tuleb tagajärgi kohelda. Erinevate tagajärgedena on käsitletud näiteks töötamist teistest eemal;
2. Sissejuhatus Läbi ajaloo on perekond olnud ühiskonnas väga olulisel kohal, samuti on tänapäeva võrdõiguslikus maailmas väga tähtis teema naiste ja meeste suhted ning nende võimu vahekord. Rooma perekonnad erinesid palju tänapäeva peredest. Sealses ühiskonnas olid perekonnad väga patriarhaalsed. Nii laste kui ka naiste üle valitses piiramatult pereisa. Käesolevas referaadis käsitletud isavõimu mõju suhetes lastega ning ka abielus ja sellega kaasnevates toimingutes, eesmärgiga analüüsida, kas perekonnapea võim sugulaste üle on absoluutne või mitte. Lähemalt on kirjeldatud perekonna mõiste tähendust Roomas. Isa ja laste vaheliste suhete juures on välja toodud see, kuidas isavõim tekib ning kuidas saab seda lõpetada isa eluajal. Abieluõiguse osas on kirjeldatud abielu cum manu ja sine manu, nendest
sõltuvusest nii palju, et Ukraina sisuliselt sõltub Venemaast ja tema otsustest, sest on nagunii Venemaa kontrolli all. 7 Teisena analüüsitud artiklis "Venemaa ähvardas "peegeldada" Lääne sanktsioone" on selge väljaütlemine vastastikuse sõltumise kohta. Küll mitte otseselt Ukraina- Venemaa kohta, ent Venemaa ja teiste välisriikide kohta, eeskätt just Lääne. Vastastikust sõltuvust on käsitletud negatiivses võtmes. Lisaks on Putin nimetatud artiklis ka otse ja selgelt välja öelnud, et Venemaa ei astu esimesi samme, olgu need negatiivsete või positiivsete algatuste nimel - esimese sammu astumist oodatakse kusagilt mujalt. Analüüsimisel kolmandaks võetud artikkel "Putin föderaalkogu ees: Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa", kõneleb taaskord vastastikusest sõltuvusest, ent seekord on Vladimir Putin lähenenud asjale niimoodi, et ütleb selgelt välja - Krimm oli ja on
Majanduse põhiküsimused. Et ressursid on piiratud, peavad inimesed tegema valiku, mida toota, kuidas toota (missuguseid tootmistegureid kasutada) ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Need kolm küsimust on iga majandussüsteemi põhiküsimused. Kõigepealt püüame leida vastust küsimusele, mida toota. Ükskõik missugust hüvist me ka ei toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne. Toodud loetelust võime näha, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ning kap...
või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristotelese käsitletud eetika esmajoones tollesama põhiprobleemi ümber ja püüab eelkõige leida vastust küsimusele: mis on ning milles seisab niisugune kõikehaarav ning koordineeriv hea? Oma ,,Nikomachose eetikas" väidab Aristoteles, et säärase ülima headuse nimetuses on kõik ühisel arvamusel, niihästi lihtrahvas kui ka haritud, pidades seda lihtsalt õnnelikkuseks; õnnelikkuseks või õnneks peetakse aga seda, kui keegi elab hästi või end ka hästi tunneb.
sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Paber ja papp Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev protsess. Paberi säästlik
Referaat Liisi Pajula A83695 Torild Hammer, Axel West Pedersen ,,The Gender Gap in Subjective Poverty: A Comperative Study" The Open Social Science Journal, 2008, 1, 22-30 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on see soovahe ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud. Hammer ja Pedersen esita...
(,,Suvine mälestus") Visnapuul oli märksa vähem kirjutatud suveteemalisi luuletusi. Kuid ma leidsin ühe, mis jäi mulle silma selle päevana suvel, mis on rahulik ning meeldiv ja vaikne aeg. ,,/ Ma tukub. Unes kivid, puud ja teed. / Üks sära valuleb veel vaiksel veel. / Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" (,,Suvine öö") Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil ei ole tulemas midagi head ega sooja ja ilusat. Võib-olla sellepärast oli ka neid teemasi vähem sisse toodud. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" (,,Euroopa sügis")
Nendeks äriühingu ja selle ettevõtte tegevuse juhtimine, planeerimine ja järelvalve. Juhatuse liikmete puhul lisandub ka esindamine. Neidpõhi kohustusi täiendavad paljud seaduses,põhikirjas,teenistuslepingus vms. Sätestatud ja hetkevajadustest tulenevad spetsiifilisemad kohustused nagu näiteks raamatupidamise korraldamine, üldkoosoleku kokkukutsumine, dividendide väljamaksmine, äriregistriga suhtlemisega kohustus jms. Loojalsuskohustus: Juhtorgani lojaalsuskohustuse aluseks on käsitletud hea usu põhimõte(ausus,avameelsus,usaldus,koostöö), mida täiendavad esinduse ja käsundi instituuti reguleerivad õigusnormid. Konfidentsiaalsuskohustus: Äriühingul peab olema võimalus takistada tema õiguspärase kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele isikutele või selle omandamist või kasutamist teiste isikute poolt ilma nõusolekuta viisil, mis tekitab talle kahju või mis on vastuolus heade kommete ja tavade või õigusaktidega
tööstustest. Selle tagajärjel tekivad happevihmad, mis kahjustavad metsi, taimejuuri, mulda, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ja orgaaniliste ainete lagundamine aeglustub. Minu soovituseks oleks atmosfääri saastavate väävli- ja lämmastikoksiidide vähendamist. Eestis tasakaalustab happesust peane aluskivim. Aga näiteks Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Kindlasti üheks suureks abiks globaalselt on koostöö. Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ning nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Neid on konverentse on juba pikka aega korraldatud. See tuleb ka ainult kasuks, kahjulikku poolt raske leida kui üldse. Üks esimesi märkimisväärseid konverentse toimus 1972. aastal ÜRO Keskkonnakonverents meie naaberriigi pealinnas Stockholmis. Seda sündmust peetakse keskkonnajastu alguseks. Järgmiseks peeti arengukonverents Rio De Janeiros, kus võeti vastu
........................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvuda naftast tulenevate probleemidega Läänemeres. Huvitusin teemast, kuna see on ülemaailmselt aktuaalne juba aastast 1970 ning soovisin ennast sellega rohkem kurssi viia. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju Läänemerele, selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ning likvideerimise võimalusi. 3 MIS ON NAFTAREOSTUS Nafta on looduslik süsinikurohke loodusvara, mis koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), samuti on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett (Eesti Loodus 8/2008).
seega lisada majapidamise sissetulekutele. Hämmastavalt ei leitud antud uurimuses ka, et lapsed mõjutaksid naiste arusaama subjektiivsest majanduslikust pingest rohkem kui meeste oma. Laste mõju leibkonna rahakotile oli mõlema soo puhul küllaltki sarnane. Antud artikkel puudutab väga teravalt näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse teemasid, ka ühe leibkonna sees ilmnevat ebavõrdsust. Samuti kasutati uuringus meie loengutes käsitletud meetodeid. Mina sain artiklist teada peamiselt neid erinevaid faktoreid, mis mõjutavad naiste või meeste majanduslikku heaolu. Samuti oli väga põnev lugeda, et mõnedes arenenumateski riikides on samal tasemel subjektiivne vaesus, kui majanduslikult mitte nii hästi arenenud Lõuna ja Ida- Euroopa maades. Huvitavana leidsin ka näiteks fakti, et Soomes peavad mehed endid vaesemateks kui naised. Artikkel oli üldiselt väga informatiivne ning tihe. KASUTATUD KIRJANDUS Hammer.T, Pedersen.A
Juhend essee kirjutamiseks. (koostatud Leo Luksi juhendi ja Internetimaterjalide põhjal) Olulisim nõue: tudengilt ei oodata referaati, vaid arutlevat teksti linnaplaneerimise teooria aine raames käsitletud või haakuvatel teemadel. Üheks akadeemilise stiili tunnuseks on viitamine autoriteetidele. Seega ei ole see essee oma peast kirjutatud jutuke (nagu näiteks ajakirjanduslik essee). Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud, selgepiiriline ja soovitavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ning lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Ajalugu 4 1.1 Meie leedi 4 1.2 Katedraali ehitus 5 1.3 Ajaloosündmuste mõju katedralile 5 2. Antwerpeni katedraal seest ja väljast 5 2.1 Arhitektuur 6 2.2 Muusika 6 2.3 Kunst 6 Lisa 1 7 Lisa 2 8 Lisa 3 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Referaadi aluseks on võetud internetist leitud artiklid- mis keskenduvad kunstiteostele Antwerpeni katedraalis. Üldist materjali katedraali a...
…8 4.1. Kodulinna mõjud………………………………………………………………..8 4.2. Laialdasemalt tuntud mõjutajad………………………………………………....8 5. KOKKUVÕTE………………………………………………………………………9 6. KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………….10 2 SISSEJUHATUS Referaadis on käsitletud Saksa romantismiajastu maalija Caspar David Friedrichi elulugu ning loomingut. Antud tööst leiab informatsiooni tema erinevate eluetappide, loomingut mõjutanud isikute ja töödes kasutatavate tehnikate kohta. 3 ELULUGU Friedrich koges elu tõuse ning mõõnu; tema elu algas ja lõppes karmilt, kuid sai ka elatud paar helgemat aastat. Lapsepõlv ja noorukiiga Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774
peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega. Sõda eestlaste vastu (1208–1227), nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ristis%C3%B5da)(05.06.2015) 1.2. Rootsi Poola sõda „Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana. Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. 11 aastat väldanud kurnav ja verine sõjategevus ei toonud endaga kaasa jõuvahekordade muutumist piirkonnas. Sõjakäiku alustati 1600. aasta septembri esimestel päevadel. Karli väed liikusid Liivimaale kahes suures osas. Narvast liikuma hakanud väge juhtisid ooberst Peter Stolpe ja Heinrich von Ahnen, ning selle ülesandeks olid vallutada Põltsamaa ning Laiuse linnus
Tartu alla koondati suurem osa rootslaste siinsest väest, kaasa arvatud äsja Soomest kohale jõudnud väeüksused. Rootsi väed hakkasid jõudma läti aladele ja riia linnuse alla kui poola väed andsid vastu löögi. Poola-Rootsi sõda (1617–1618) Toimumisaeg: 1617–1618. Toimumiskoht: Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa. Tulemus: Jõuvahekorrad ei muutunud. Rootsi- Poola sõda (1626–1629). Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja neljanda ja ühtlasi viimase faasina. Sõja lõpetas 1629 sõlmitud Altmargi vaherahu, mida hiljem pikendas Stuhmsdorfi vaherahu. Toimumisaeg: 1626– 1629. Toimumiskoht: Poola, Preisimaa, Kuramaa. Tulemus: Rootsi võit. Jam- Zapolski vaherahu: poola ja venemaa vahel, 1582 aastal, vaherahu sõlmiti kümneks aastaks. Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583
Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjenduse, miks see huvitab. Teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, eesmärk ja töö ülesanded. Eesmärk saavutatakse ülesannete täitmise teel. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks olla samuti üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. Kasutatud materjalid ja viitamine
kahte trendi, annab neile suurema ruumilise haarde, samas tema arengutasemeid ühtlustav, homogeniseeriv mõju on jäänud, vähemalt esialgu, prognoositust väiksemaks. Samas on jälle tehnoloogia areng globaliseerimise üheks "mootoriks". Termini "globaliseerumine" võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel ja seostub suuresti just USAst pärit gurudega. Peab siiski nentima, et suur osa uude terminisse pandud sisust oli sama, mida oli juba varem käsitletud rahvusvahelistumine mõiste raames. Laienes termini geograafiline haare (kommunistliku maailma avanemine ja alanud transformatsioon) ja lisandus siiski ka mõningaid sisulisi uusi momente (Terk, 2002). Globaliseerumise ajalugu Globaliseerumine on protsess, mis on toimunud juba aastakümneid ning on läbinud erinevaid protsesse, erinevaid valdkondi. Roland Robertson kirjutab oma raamatus kuidas
Philippe Erlanger ''Buckinghami hertsog: kuningate käskija'' Kokkuvõte Käsitletud raamat, ''Buckinghami hertsog'', rääkis lugejale George Villiers'i, lihtsa maapoisi, imelisest tõusust kuningate James I ja Charles I soosikuks. Mary Beaumont oli väga auahne naine olnud kogu oma elu ja tahtis, et ka tema poeg jõuaks oma elus kaugele. George katkestas õpingud ja läks Prantsusmaale, kus teda õpetasid need, kel olid aimu ratsutamisest, koerte ja lindude kasvatamisest, muusikast jne. George veetis sel ajal ohtlikus Pariisis kolm aastat ja naastes kodumaale abiellus ta Anniga. Kuna George ja Anni sissetulekud olid väga ebavõrdsed, siis soovitas Lennoxi hertsog Geroge viivitamata õukonda saata. Tema imekena välimus tõi talle õukonnas suure edu ning ta võitis ka James I südame. Elizabethi ajal oli riik heas seisus ning James I ei tekitanu...
Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Tavatu kiindumus Võib tekkida küsimus, kas vulkaani jalamil elavad inimesed ei karda, et tulemägi võib iga hetk purskama hakata. Kui Etna on rahulik, unustavad kohalikud elanikud, et vulkaan üldse eksisteerib
Kui ma kauges lapsepõlves — Elu raskused võivad olla kui karm talv, kodu on alati inimese kindlus. Algav päev — Iga päev on ilus ning seda tuleb hinnata ja mitte mööda lasta. Raudsed närvid — Tunded, emotsioonid, tugevused ja nõrkused teevad inimesest inimese. Tore — Iga päev toob meile midagi, seda tuleb hinnata ja nautida. Lindprii — Inimesed kritiseerivad alati üksteist olenemata põhjusest, vaid siis mitte, kui inimene sureb. 6. Luulekogus käsitletud teemad: lapsepõlv ja kodu; aastaajad - kevad, suvi, sügis, talv; jõgeva, pedja jõgi; surm ja lein; inimeste tunded ja probleemid. 7. Minu lemmik luuletus selles luulekogus on “Tore”. See luuletus on minu arust väga armas ja lihtne. Mulle meeldib selle sõnum ning mis pildi see silme ette loob. Seda lugedes ma kujutangi ette tuules tantsimist ja suurel aasal lillede otsimist, nuttes uinumist ja naerdes ärkamist. Luuletus tekitab vaba tunde. Tore on turtsaka tuulega
kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Põhilisteks vee reostuse allikateks on: *pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub *tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette *halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette *pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi *pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte *tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid *happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide *naftareostus (Vuorisalo T. Keskkonna ökoloogia, Tartu, 1995) Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
