Ajaloo spikker sõjad (0)

Wolter von Plettenberg oli Liivi ordu maameister. Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa - Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520 . aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Ivan IV ehk Ivan Julm oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Lääne pool võitles Ivan Leedu Suurvürstiriigi vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusesse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks: Narva, Tartu ja Alutaguse , mõningad Järvamaa ja Virumaa makonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Tartus põhjustas usupuhastuse vastuvõtmine suure tüli Johann Blankenfeldiga, kes samaaegselt pidi ka Riia protestantidega võitlema. Blankenfeld, kes jäi kõigutamatult katoliiklikele positsioonidele, keeldus esialgu uueusulistele väiksemaidki järeleandmisi tegemast. Narvas ja Pärnus möödus reformatsioon rahulikumalt, orduvõimud otseselt jutlustajate tegevusele takistusi ei teinud, ehkki ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis karmilt hukka pildirüüsted kirikutes. Väiksemates linnades, mis olid katoliiklike maaisandate tugevama mõju all, jäi uue usu mõju tunduvalt väiksemaks, paljud linnad võtsid ametlikult protestantliku usutunnistuse vastu alles kas vahetult enne Liivi sõda või koguni selle ajal. Vasallide seas oli suhtumine reformatsiooni väga erinev; esialgu leidis uus usk küllaltki suurt toetust, ent hiljem, kui ilmnesid poliitilised ohud, sealhulgas talupoegade ülestõusu võimalus, muutusid nad selle suhtes tunduvalt reserveeritumaks. Liivimaa, Saare-Lääne ja Kuramaa rüütelkonnad olid luterluse suhtes küllaltki soosival seisukohal, Harju-Viru ja Tartu piirkonna omad aga olid veel 1540. aastatel katoliiklust toetavatel positsioonidel. Jäeti maksmatta Tartu maks, rikuti vahe rahu Venemaaga luues liit Poola-Leeduga, Venemaa soovis luua teed läänemerele. Liivi sõda oli aastatel 1558–1583. Härgmäe lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 1560 aastal (õhne jõe ääres) Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel. See oli Liivi ordu viimane välilahing. Härgmäe lahing tegi ordu ja kogu Liivimaa seisundi väga raskeks. Siitpeale ei suutnud orduvägi enam välivõitlusi pidada. Ta kaitses end veel ainult linnustes . 1560. aasta ülestõus oli Läänemaa ja Harjumaa talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal 1560. aasta sügisel. Ülestõusu peamiseks ajendiks oli ilmselt tsaar Ivan IV sõjasalkade rüüsteretk Läänemaale 1560. aasta septembri alguses. Enne seda olid läänemaalased elanud petlikus lootuses, et seoses nende minekuga hertsog Magnuse võimu alla sama aasta kevadel venelased neid ei puutu. Kuid pärast Viljandi vallutamist 1560. aasta augustis rüüstasid Vene tsaari väed nii Kesk-, Põhja- kui ka Lääne-Eestit. Rahutusi talupoegkonna seas süvendas ilmselt ka see, et kuna Magnus ei suutnud palgasõduritele palka maksta, siis vabastas ta just septembris, pärast venelaste sõjakäiku, mitmed Läänemaal teeninud sõdurid teenistusest. On tõenäoline, et seejärel, septembri teisel poolel puhkesidki esimesed talupoegade tõsised vastuhakud, kuid otsest allikalist kinnitust sellele ei ole. Talupojad pöördusid pärast ülestõusu esimese sündmusi ka Tallinna linna poole, paludes neilt tuge aadlike vastu. Linnalt sooviti ilmselt eelkõige suurtükke, et Koluvere linnust vallutada. Tõenäoliselt meenutasid talupojad 1535. aastat, mil Tallinnas talupoja tapmise eest Riisipere mõisnik Johann von Üxküll hukati. Kuid 1560. aastal keeldus linn talupoegade ülestõusu toetamast ja manitses neid oma üritust lõpetama. Ilmselt ei soovinud linn pidevas Venemaa vallutuste ohus sattuda tülisse aadlike ja hertsog Magnusega ning riskida sellega, et ülestõus laieneks veelgi. Kuna Koluveret piiravad talupojad olid Tallinna toest ilma jäänud ning ka venelaste retked olid selleks aastaks lõppenud, ei olnud neil lootust välisele abile. Kroonik Renneri andmeil kasutas ta selleks sõjakavalust: ta saatis oma eel Lihula talupojad, keda ülestõusnud pidasid abiväeks, seejärel võtnud ta aga ülestõusnud "kahe tara vahele". Kuigi ülestõus oli sellega maha surutud, jäid olud Lääne- ja Harjumaal siiski ka järgnevatel aastatel rahututeks. Rootsi ja Poola vahel leidid aset põhjamaade seitsmeaastane sõda, mille lahingud toimusiid peamiselt eesti aladel ja eesti alade üle. Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600– 1611 . Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. Sõjakäiku alustati 1600. aasta septembri esimestel päevadel . Karli väed liikusid Liivimaale kahes suures osas. Talve saabudes asusid rootslased ette valmistama Tartu ründamist. Tartu alla koondati suurem osa rootslaste siinsest väest, kaasa arvatud äsja Soomest kohale jõudnud väeüksused. Rootsi väed hakkasid jõudma läti aladele ja riia linnuse alla kui poola väed andsid vastu löögi. Poola-Rootsi sõda (1617–1618) Toimumisaeg : 1617–1618. Toimumiskoht : Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa. Tulemus: Jõuvahekorrad ei muutunud. Rootsi-Poola sõda (1626–1629). Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja neljanda ja ühtlasi viimase faasina. Sõja lõpetas 1629 sõlmitud Altmargi vaherahu , mida hiljem pikendas Stuhmsdorfi vaherahu. Toimumisaeg: 1626–1629. Toimumiskoht: Poola, Preisimaa , Kuramaa. Tulemus: Rootsi võit. Jam- Zapolski vaherahu: poola ja venemaa vahel, 1582 aastal, vaherahu sõlmiti kümneks aastaks. Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes sõlmitud rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Rahu sõlmimisele eelnesid eelläbirääkimised 1583. aasta maikuus, millel lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul. Altmargi vaherahu oli poola ja rootsi vahel 26. septembril 1629 sõlmitud vaherahumis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Kärde rahu sõlmiti 1. juulil 1661 Kärde mõisas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.– 1658 . aasta Vene-Rootsi sõja. Lepingu järgi sai Rootsi tagasi Ida-Eesti ja Ida-Läti, mille Venemaa oli Vallisaare vaherahuga 1658 endale saanud. Kärde rahulepinguga taastati sõjaeelne Stolbovo rahuga määratud piir. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses.