Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Essee teemal: Meedia juhib ja mõjutab meie elu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kui reetur Tänaseks on aga selles kaupluste ketis eestimaine liha tagasi Miks?
Essee teemal-Meedia juhib ja mõjutab meie elu #1 Essee teemal-Meedia juhib ja mõjutab meie elu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 131 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor santsik Õppematerjali autor
11. klassi kirjand teemal "Meedia juhib ja mõjutab meie elu". Kirjand sai õpetajalt 78 punkti 100st.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele ­ kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta ­ see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
thumbnail
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

ja kinnitada: praegu me tegeleme väljakaevamistega, kuju saatuse otsustame hiljem pärast arutelu, seni akrediteerime teatud arvu kodanikuliikumiste liikmeid ja meediaesindajaid, et need saaksid toimuvaid töid jälgida. Kõik need ülilihtsad sammud oleksid vältinud öise korralageduse, lõhutud aknad ja Molotovi kokteilid. Nende sammude tegemata jätmine demonstreerib meile kõigile, et Eesti valitsusel ei olnud huvi säilitada rahu omaenese riigis ­ peaminister ei pöördunud venekeelse meedia poole mitte enne probleemi teravnemist, eesmärgiga rahu säilitada, vaid siis, kui enam midagi vältida ei saanud. Kummaliseks jääb see, et kuigi valitsus oli teinud nii ilmseid kommunikatsiooniprohmakaid oma kodanikega suheldes, ei tekkinud eestikeelses meedias isegi mitte arutelu tagasiastumise teemal. Eesti meediapilt keskendus küsimusele "kes siin maal elavad / kes siin maal võivad elada?", mitte sellele "mismoodi kõik inimesed, kes sellel territooriumil asuvad, võiksid elada?"

Ajalugu
thumbnail
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

kirjutada pressiteade, nad on pädevad firmas toimuvat massimeediale kommenteerima; ajakirjanikud on seotud kas küsija või firma poolt tulnud teate uudisväärtuslikkuse üle otsustaja rollis; sekretär on aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima · probleem mõjutab organisatsiooni teravalt, sest massimeedias ilmuv informatsioon kahjustab organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust

Suhtekorraldus
thumbnail
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

.................................................... 76 Lisa 1 ........................................................................................................................................ 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,

Käitumine ja etikett
thumbnail
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID DEMOKRAATLIKU EESTI ARENDAMISEL 1.Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2.Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel

Tarbimissotsioloogia
thumbnail
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2

Turundus
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

................................................................................................................54 Sissejuhatus Ajaleht on kunst ­ kollektiivne kunst, mis lähtub oma ajast ... Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks ­ me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada,

Eesti keel




Kommentaarid (2)

juhenagukoos profiilipilt
Aksel G: Täitsa korralik :D
22:38 20-09-2012
mariks profiilipilt
mariks: Aitäh! :)
21:13 15-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun