Essee teemal: Meedia juhib ja mõjutab meie elu (2)

Meedia juhib ja mõjutab meie elu
Meedia on nagu ühiskonna valvekoer- ta kaitseb nõrgemaid, nahutab kurikaelu, esindab avalikku arvamust, kaitseb sõnavabadust ja demokraatiat. Seda loomulikult ideaalis. Tänasel hetkel on, aga meedia roll palju laiem- lisaks traditsioonilistele ülesannetele on meedia enda kanda võtnud ka palju seda, mis varem kuulus sügavalt inimeste eraellu, olgu siis tegu pornograafia , isikliku traagika , raskete haiguste või hoopis surmaga. Kajastatakse praktiliselt kõike, mis trükimusta või tele- ja raadioeetrit kannatab. Peaasi , et kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt.
Meedia mõjujõudu näitas väga ilmekalt nn. pronksiöö. Üheltpoolt venekeelne meedia, mis tänaseks selgunud info kohaselt õhutas Eesti-vastaseid jõude järjest enam tegudele. Meedia andis mõnuga tuld juurde, mõjutades sellega meie kõigi elu. Need, kes oleks võibolla jätnud tänavale tulemata, tegid seda siiski, sest leheveergudel ja raadioeetris kajastatu kutsus neid poolt valima. Nad liitusid märatsevate rahvamassidega ja tulemus on meile kõigile teada. Ehk oleksid pronksiöö tagajärjed pisut leebemad olnud, kui venekeelne meedia oleks võtnud rahustaja rolli. Seda ei saa me kahjuks kunagi teada. Teiseltpoolt tegi ka eestikeelne meedia rohkelt vigu. Eelkõige kollane ajakirjandus, kes pronksiöö sündmustest veel pikka aega pärast toimunut toitus. Sündmuste keerises valati õli tulle rasvaste esikaantega, millel ilutsevad loosungid suurendasid küll lehemüügi numbreid, kuid kasvatasid sellega koos ka eestlaste ja venelaste vahelist lõhet. Nüüd, aastaid hiljem, 9. mai paiku, toimub see sama. Kahju küll, aga mitmed meediakanalid ja –väljaanded muudavad integratsiooni edendajate töö üsna viljatuks. Seda on näha kasvõi sellest, kuidas 9. mail mälestavad kalmistule viidud pronkssõdurit mitte enam vanad sõjaveteranid, vaid just noored.
Nii nagu eestlased hindavad rahu ja vaikust omal maal, hindavad nad ka eestimait kaupa. Seda kinnitavad kõik tarbijakäitumise uuringud ning ka sündmused, mis käivitusid sellega, kui Rimi kaupluste kett kuulutas, et nemad enam eestimaist liha oma lettidel ei paku. Väga paljude tarbijate jaoks oli see kui külm dušš. Suur osa neist, kes varem oma ostud just Rimi kauplustes tegid, kinnitasid nüüd, et nemad oma jalga enam sinna ei tõsta. Rimist sai kui reetur . Tänaseks on aga selles kaupluste ketis eestimaine liha tagasi. Miks? Seda vaieldamatult tänu meediale. Meedia jaoks oli see magus teema, mis väga paljudele korda läks. Seetõttu kasutas meedia Rimi poolt tehtud halbu otsuseid ja turundusalaseid eksimusi mõnuga ära. Ei möödunud päeva, kui lehes, raadios või televisioonis seda teemat poleks käsitletud. Meedia andis rahva arvamusele ja eelistustele nii tugeva jõu, et Rimi pidi lõpuks käed üles tõstma, oma vigu tunnistama ja eestimaise liha taas oma lettidele võtma. Riskida nii ulatusliku tarbijate pahameelega oleks olnud ohtlik. Nii et lõpp hea, kõik hea. Meedia täitis oma juhi rolli suurepäraselt.
Sama populaarne teema, nagu praeguse aasta esimestel kuudel oli Rimi liha-sõda, oli eelmise aasta sügise algul väga kuum teema seagripp . Me kõik oleme talviti vahel haiged, olgu siis tegu gripi või mõne muu viirusega. Tavaliselt ei leia aga need teemad sugugi nii laia kajatust. Seagripi puhul oli aga asi teine. Seagripist sai pikaks ajaks uudis number üks. Mida rohkem sellest aga kirjutati ja räägiti, seda enam tekkis rahva hulgas paanikat. Loomulikult olid päris mitmed surmajuhtumid ehmatavad, kuid kas nii laialdaseks rahvusvaheliseks paanikaks oli põhjust? Kahtlen. Nüüd, kui seagripi paanikast on möödas üsna palju aega, tundub järjest enam, et meediat kasutati ravimifirmade poolt väga oskuslikult ära. Ravimitööstus on teatavasti väga suur äri, kus liiguvad tohutud rahasummad. Meedia vahendusel õhutatud paanika andis ravimifirmadele võimaluse toota ja müüa väga suurtes kogustes gripi vaktsiini, mis paljudes riikides on tänaseks täies mahus kasutamata. Eestis kasutati kuuldavasti ära vaid üks kolmandik sisse ostetud vaktsiinist. Eks põhjus ole selles, et siis, kui vaktsineerimisi alustati, oli suurem paanika juba möödas. Aga sellest hoolimata tõestas meedia nende sündmuste käigus oma jõudu, aga ka mõjutatavust.
Üks valdkond, kus meedial on väga suur roll ja mõju, on poliitika ja eelkõige valmiseelne võitlus. Tavaliselt hakkab meedia vahendusel valimisvõitlus peale juba aastake enne valimisi. Kõik erakonnad üritavad meediasse sokutada vastaseid mustavat ja ennast ülistavat infot. Selleks kasutatakse kõikvõimalikke võtteid. Erakondade juures on terve rida inimesi, kelle üheks ja ainsaks ülesandeks ongi meediaga tegelemine. Paljud erakonnad on loonud lausa oma meediakanaleid, et edastada saaks ainult endale soodsat infot. Tööle meediaga panustatakse väga palju aega ja vahendeid, sest ainult meedia abil on võimalik võita valimisi. Loomulikult mõjutavad inimeste valikuid ka muud tegurid, kuid peamiselt mõjutab valimisotsuseid siiski meedias kajastatu. Seetõttu juhib meedia meie elu kõige otsesemas mõttes.
Meedia on üks osa meie kõigi elust- mõne jaoks tähtsam, mõne jaoks tähtsusetum. Aga vaieldamatult mõjutab meedia meid kõiki, tahame me seda või mitte. Jääb üle ainult loota , et see meedia ei oleks nii kollane ja kallutatud, vaid käsitleks teemasid ja probleeme erapooletult ning professionaalselt. See on muidugi paljuski meie endi kätes, sest nõudlus tekitab pakkumist. Kui me ise tarbime meelsamini kollast meediat, siis seda meile ka üha enam pakutakse. Kui me aga valime pigem tõsisemaid ja sisukamaid meediakanaleid, on lootus, et meie elu juhib ja mõjutab edaspidi professionaalsem meedia.