Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Sisukord .
1 . Tiitelleht .
2. Sisukord .
3. Sissejuhatus. LK 1 .
4 . Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses . LK2
5. Kaltsiumkarbonaadi kasutamine ravimites ja tervise parandamises LK 3
6.Kaltsiumkarbonaadi kasutamine tööstuses LK 4
7. Kokkuvõte LK 5
8. Kasutatud kirjandus . LK 6
Sissejuhatus
See essee on tehtud kaltsiumkarbonaadist . Minu teemavalik tulenes sellest , et meil toimus loos klassis ja mina sain endale kaltsiumkarbonaadi . Kaltsiumkarbonaat on sool ja seetõttu esineb ta tihti kristalses olekus . Sellel on palju erinevaid vorme ja kasutusviise . Juttu tuleb selle raviomadustest ja kasutusest tööstuses , põhiline vorm kaltsiumkarbonaat on lubjakivi , millest ka räägitakse.
Kaltsiumkarbonaat on sool , mis koosneb kaltsiumist ja anioonist nimega karbonaat . Seda kasutatakse paljudes alades , millest ka juttu tuleb. Seda kasutatakse nii ravimitena kui ka ehitusaladel . Kaltsium ise on aga perioodilisustabelis A-rühma metallides , perioodis IIA , tema aatomi number on 20 ja tema aatommass on 40,08 .
Kaltsiumkarbonaat on aine , milleta oleks inimkonnal raske teatuid asju valmistada .
Kaltsiumkarbonaadi valem
Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses.
Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) on keemiline aine , mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist ( CO32 –). Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit.
Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine.. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel.
Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu , et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust . Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee (kogu) pHst. Kaltsiumkarbonaati leitakse põhiliselt kivimitest üle maailma ja see on põhiosa mereelukate koorel , tigudel , pärlitel , lubjakivil ,kriidil marmoril ja muna koorel . Puhast kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka toitudes ja ravimites .
Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul.
Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada.
Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumine. Läbi islandi pao vaadates näeme kõiki kujutisi kahekordselt.
Kaltsiumkarbonaadi haruldasemaks kristallkujuks on aragoniit. Viimane on kaltsiidist suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärjel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse.
CaCO3 + H2O + CO2 _ Ca( HCO3 )2.
Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad . Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel.
Kaltsiumkarbonaadi kasutamine ravimites ja tervise parandamises .
Kaltsiumkarbonaat on laialt kasutusel tervendavalt ja odavalt toidus oleva kaltsiumi või mao antratsiidina . Seda võib kasutada fosfaatide sideaine raviks Hüperfosfateemia vastu (peamiselt patsientidel, kellel on krooniline neerupuudulikkus ). Seda kasutatakse ka ravimitööstuses, inertse täiteainena tablettides ja muude ravimites .
Kaltsiumkarbonaat on teada IBS kannatajate seas , mis aitab vähendada kõhulahtisust. Protsessi, mille käigus kaltsiumkarbonaat vähendab kõhulahtisust ja seob vee ja soolad , mis loob väljaheite, mis on kindlam ja paremini moodustunud. Kaltsiumkarbonaati täiendatakse ja kombineeritakse sageli magneesiumiga erinevates proportsioonides. Seda tuleks arvesse võtta kuna magneesium teadaolevalt põhjustab kõhulahtisust .
Kaltsiumkarbonaat kasutatakse ka toodetes nagu hambapasta ja kasutatakse ka homöopaatias milles on ta üks `` põhiseaduslik abinõu`` .
Kaltsiumkarbonaadi tabletid .
Kaltsiumkarbonaadi kasutus tööstuses .
Peamine kaltsiumkarbonaadi kasutamine toimub ehitustööstuses , kas ehitusmaterjal või lubjakivi koondainena Teedeehitusmasinates või koostisosana tsemendi või lähteaine valmistamiseks . Kuid tänu ilmastikule tingitud happevihmad kaltsiumkarbonaati kahjustades (mõeldakse lubjakivi vormi ) ei kasutata enam ehitamise eesmärgil seda ja ainult valmistatakse primaarsete ehitusmaterjalide valmistamisel .
Lubjakivi kaevandamisel võib leida kaks liiki pealmisi kivimed : settekivimid ja moondekivimid . Settekivimeid, nagu nimigi ütleb, leitakse setetes või transpordidakse killud veepõhjast mudas . Lubjakivi, näiteks saadakse kui anorgaaniline aine jääb, nagu kestad ja skelett . Moondekivimid-nagu marmor , kiltkivi , kvartsiit vormis saadakse , kui kivi mass on läbinud suure kuumuse ja surve all olnud . Peamine element kaltsiumkarbonaat kaevandustes on kaltsium (Ca). Kaevandusest saadud saadused võivad sisaldada , ka muid elemente nagu Magneesiumit (Mg), rauda (Fe) ja mangaani (Mn) -, mille erinevused on kõvadus ja tihedus .
Kaltsiumkarbonaat on kasutatud ka raua puhastamisel rauamaagist kõrgahjus .Kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka klaasi valmistamisel , lubja tootmisel ja tsemendi tootmisel lubjakivina . Lupja jällegi kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel , põldude lupjamisel ning hoonete ja puutüvede valgendamisel . Kaltsiumkarbonaati on ka marmoris ja marmorit kasutatakse hauaplaatide valmistamisel ja sulptuuride valmistamisel ning ehitusmaterjalina . Ning kriiti kasutatakse ehitusmaterjalina ning kooli kriidina .
Kaltsiumkarbonaadi kristallid .
Kokkuvõte
Kaltsiumkarbonaati kasutatakse laialdaselt ja see on paljudes valdkondades tuntud . Eelkõige ehituses ja meditsiinis , aga ka tavatoodetes nagu hambapasta . Kaltsiumkarbonaadil on palju eri vorme ja eri nimesid . Näiteks , lubjakivi ning marmor .
Arstiteaduses ja meditsiinis kasutatakse seda ka kõhulahtisuse korras ja neerupuudulikkuse korral . Ehituses on ta nii välis- kui ka sisearhitektuuris kasutatav. Ka toorainena kasutatakse seda . Ka koolimajades on see väga tuntud tahvli kriidina .
Minu esitluses on käsitletud just kaltsiumkarbonaadi põhikülge ja kasutamisviise , nii et ka kõige võhiklikumad keemias suudaksid aru saada jutust ja mõista pilte . Tekstis on ka huvitavaid eluga seotud fakte ja näiteid .
Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat #1 Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat #2 Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat #3 Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat #4 Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kelli04 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kaltsiumi looduslikud ühendid
3
doc

Kaltsiumi looduslikud ühendid

Kaltsiumi looduslikud ühendid CaCO3 ­ kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele

Keemia
Kaltsiumiühendid- CaO-Ca OH 2-CaCO3-Ca HCO3 2-
3
docx

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

piduriklotside tootmisel. eboniidi tootmisel. kuivade segude tootmisel värvimiseks ja kaunistamiseks. pestitsiidide tootmisel. Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst

Keemia
Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi
3
docx

Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi

CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon ja tekib kaltsiumhüdroksiid. CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 + CO2 CaCO3+ H2O Ca(OH)2 on vees vähelahustuv ning selle segamisel tekib valge piimataoline vedelik, mida nimetatakse lubjapiimaks. Seismisel settib Ca(OH)2 sademena ning selle kohale jääb küllastunud Ca(OH)2 lahus. Kasutamine: Argielus nimetatakse seda lubjaveeks ja seda kasutatakse CO2 määramiseks. Kui juhtida läbi selle lahuse CO2 sisaldavat gaasi, siis tekibki vähelahustuv kaltsiumkarbonaat. Kaltsiumoksiidi ja -hüdroksiidi kasutatakse ehitustel sideainena. Ca(OH)2 kasutatakse mördi ja krohvisegu koosseisus kivistumise kiirendamiseks. Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas lubjakivi alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi. Kipsi (kaltsiumsulfaati), mida seejuures kustutamata lubjast saadakse, saab järgnevalt kasutada muuks otstarbeks

Keemia
Kaltsiumiühendid
2
docx

Kaltsiumiühendid

Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst. Ioon Ca2+ on värvusetu, seepärast on Ca-ühendid värvusetud või valged. Kaltsiumkarbonaat on tavaliselt valge värvusega. tooraineks erinevate ehitusmaterjalide tootmisel, nt kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumoksiidi, tsemendi tootmisel, Kaltsiumkarbonaat on oluline happesuse neutraliseerija. Seda kasutatakse happeliste muldade ja vete neutraliseerimiseks, lubjatud muldadel kasvab viljakus ning saagi kvaliteet suureneb. Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel.

Anorgaaniline keemia ii
Karbonaadid referaat
11
odt

Karbonaadid referaat

Süsinikku ja ta erinevaid ühendeid kasutatakse vee ja õhu puhastamisel, autorehvide, terase, teemandi, pliiatsisüsi, plastide,maagaasi, bensiini, õli jm. ühendite valmistamisel. 4 Karbonaadid Karbonaadid on süsihappe soolad. Süsihappe on kõige nõrgem hape, mis laguneb kiiresti süsihappegaasiks ja veeks. Karbonaadid koosnevad enamasti metalli katioonist ja karbonaatioonist(CO32­). Enim levinud karbonaat on kaltsiumkarbonaat, mida leidub palju looduses ja kasutatakse ka tehnikas kõige rohkem. Karbonaate leidub palju looduses ja neid saadakse ka tehiskeskkonnas. Esimeste hulka kuuluvad sellised laialt levinud mineraalid nagu kaltsiit, dolomiit ja aragoniit ning ka malahiit. Kaltsiit on silikaatide kõrval üks sagedaseim mineraal maakoores.Tehniliselt on võimalik saada väga palju erinevaid karbonaatsooli, neist enim kasutatavad on Na2CO3 , K2CO3 ja CaCO3 .

Keemia
II A rühma metallid
10
doc

II A rühma metallid

1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite

Keemia
II A RÜHMA METALLID
1
doc

II A RÜHMA METALLID

Kaltsiumhüdroksiid lahustub vees vähe ja tema segamisel veega moodustub valge piimataoline mass, mida argielus nimetatakse lubjapiimaks. Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega nimetatakse lubimördiks Leelismetallide soolad: * MgCO3 ­ magneesiumkarbonaat on kohev valge kristalne aine, mida kasutatakse hügieeni- ja kosmeetikavahendite (hambapasta, puudrid) ning metallide puhastusvahendite valmistamisel ja klaasitööstuses. *CaCO3 ­ kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina

Keemia
Keemia
18
doc

Keemia

Soolad Soolad on liitained, mis koosnevad metallist (metalli katioonidest) ja happe anioonist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Süsihape H2CO3 Karbonaat Lämmastikhape HNO3 Nitraat Lämmastikushape HNO2 Nitrit Fosforhape H3PO4 Fosfaat Ränihape H4SiO4 Silikaat Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl Kloriid Vesinikbromiidhape HBr Bromiid

rekursiooni- ja keerukusteooria




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun