Pilveteenuse pakkuja sekundaarvastutus autoriõiguste rikkumise korral (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Rooma eraõigus: Isikud, perekonnaõigus.

Kaks täiendavat varanduslikku instituuti: 5.1. Dos-kaasavara, on vara, mille naine abielludes kaasa toob, et aidata mehel kanda temal lasuvat kohustust lapsi ja naist üleval pidada. On mõeldud naise ja laste heaks.Kui dos määrati naise isa poolt nim seda dos profecticia, aga kui naise enda poolt siis dos adventicia. Kui abielu lõppeb naise surmaga siis dos adventicia jääb mehele.Kui sureb mees jääb dos naisele.Lahutuse korral ka naisele, kui lahutus toimub mehe süül.Mehele kui naise süül.Abielu ajal kasutab mees dosi vabalt ja käsutab selle üle. 5.2. Donatio propter nuptias-mehe poolt naisele tehtud kink.Esialgselt anti enne abiellumist, tagatisena alusetu lahutuse poolt mehelt.Mees jäi tegelikult kingitud asjade omanikuks. Lahutuse korral saab naine tagasi dosi ja ka kingi. CUM MANU/lahutus SINE MANU

Rooma eraõiguse alused

9

pdf

Rooma perekond ja õiguslikud suhted

täiendavalt varanduslikku instituuti dos ja donatio propter nuptias (kingitus abielu ajal). Dos ­ kaasavara on vara, mille naine abielludes kaasa toob, et aidata mehel kanda temal lasuvat kohustust lapsi ja naist üleval pidada. Ainult see osa naise varast on dos. Kui dos määrati naise isa poolt, nimetati seda dos profecticia, kui naise enda poolt ­ dos adventicia. Kui abielu lõpeb naise surmaga, jääb naise kaasavara mehele. Kui sureb mees, jääb kaasavara naisele. Abielulahutuse korral antakse dos naisele, kui lauhutus toimub mehe initsiatiivil või süül. Dos jääb mehele, kui abielu lahutatakse naise algatusel põhjuseta või naise süül. Abielu ajal on mees dos`i omanik ja võib seda vabalt kasutada või ära raisata. Donatio propter nupitas on mehe poolt naisele tehtud kink. Esialgselt tehti selline kink enne abiellumist ja sellega taheti anda ka naisele tagatis aluseta lahutuse puhuks mehe poolt.

Rooma eraõiguse alused

10

docx

ROOMA PEREKONNAÕIGUSE VÕRDLUS EESTIS KEHTIVA ÕIGUSEGA

ajal sellest taganeda. Küll on aga Eestis regulatsioonid, mis sätestavad, et see, kes teeb kihlumise ajal abiellumiseks kulutusi, saab kihlumise purunemisel nõuda teiselt poolt kulutuste hüvitamist. 12 Eestis tuleb abielu sõlmida perekonnaseisuametniku juures olekul. Abielluvad isikud teevad perekonnaseisuametniku eest tahteavalduse, kus mõlemad pooled väljendavad tahet abielluda. Tahteavalduste tegemine peab olema isiklikult ja üheaegselt tehtud. Pärast võivad abiellunud soovi korral ka kiriklikult laulatada. 13 Eestis saavad abikaasad ise kokku leppida, kuidas nad vara jaotavad. Üheks varajaotamise viisiks on ühisvara. Ühisvara puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (perekonnaseadus § 25). Ühisvara alla ei kuula abikaasade lahusvara, kuhu enamasti kuuluvad esemed, mis soetati endale enne abiellumist. Lisaks saavad isikud omavahel sõlmida abieluvaralepingu, mis

Õiguse kujunemine

11

docx

Rooma naine

pidid mõlemad osapooled olema abieluealised. Samuti pidid nii pruut kui peigmees abielu ühendusega nõustuma ning neil pidi olema abieluõigus ehk jus concubii.Abielu sõlmimiseks pidi saama ka magistraadi nõusoleku. Esialgselt pidi isa tõestama, et tema poeg või tütar on saanud suguküpseks. Abielu muutus kehtetuks ühe poole surmaga nagu see ka tänapäeval toimib. Siiski oli Rooma õiguse kohaselt abielu kehtetu abiellumisõigusest ilmajäämise korral, kodakondsuse kaotamise korral ning ka lahutuse korral. Kõige varasemal perioodil võis ainult mees abielu lõpetada, see oli sisuliselt naise äraajamine perekonnast. Lahutuse korral naine müüdi tagasi endisele paterfamilias-ele või tehti confarreatio abielu puhul vastupidine usundiline tavand ehk diffarreatio. Kui abielu lõppes, siis läks naine eeskostja võimu alla ehk kogu tema elu möödus mehe võimu all. Sine manu abielu puhul võisid pooled

Rooma eraõiguse alused

10

docx

Rooma Eraõiguse alused

ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(753-510 ekr)

Õigus

9

docx

Rooma Eraõigus

1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus ­suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korraldused. Tavaõigus-

Õigus

4

doc

Kordamismaterjal Rooma eraõiguses (2008.a)

Isikud õigusvõime ­ võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime ­ võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis ­ isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis ­ kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae ­ perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime ­ lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud ­ latiinid ja peregriinid. Orjad ­ nagu asjad. Orje sai vabastada ­ pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja,

Õigusteadus

16

docx

Ladina keele mõisted

Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodec

Rooma eraõiguse alused

Kommentaarid (0)