RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS (0)

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM
RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS
Uurimistöö
Koostaja : Sten Robin Vanin
11c klassi õpilane
Juhendaja : Erika Sari
PÜG õpetaja
Põltsamaa 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost.
Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas?

PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD
Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga . Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahvavarasid varastada ja maad rüüstata.

Liivimaa ristisõda
13. sajandil algas Liivimaa ristisõda, mida toetasid Rooma paavstid ja katoliku kirik . Selle käigus vallutati Liivimaa saksa-rooma keisririigi poolt ja rahvas orjastati baltisaksa mõisnike poolt. „Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome- ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega. Sõda eestlaste vastu (1208–1227), nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks.“
( http://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ristis%C3%B5da )(05.06.2015)

Rootsi Poola sõda
„Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600– 1611 . Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana . Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. 11 aastat väldanud kurnav ja verine sõjategevus ei toonud endaga kaasa jõuvahekordade muutumist piirkonnas. Sõjakäiku alustati 1600. aasta septembri esimestel päevadel. Karli väed liikusid Liivimaale kahes suures osas. Narvast liikuma hakanud väge juhtisid ooberst Peter Stolpe ja Heinrich von Ahnen, ning selle ülesandeks olid vallutada Põltsamaa ning Laiuse linnus. Tallinnast alustanud väe eesotsas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson . Karli väes oli ka Eestimaa aadlilipkond ooberst Ewert Delwigi juhatuse all. Karli kaaskonda kuulusid muuhulgas suurte sõjakogemustega Karl Henriksson Horn , hertsogi poeg Carl Carlsson Gyllenhielm, krahv Magnus Brahe ning Nils Turesson Bielke. Rootsi laevastikku ja ühtlasi ka kahurväge juhtis admiral Joachim Scheel , kes pidi laevadega Tallinnast Pärnu alla suurtükke viima. Poola väed olid paigutunud linnustesse, Jürgen Fahrensbach asus 750 jalaväelase ja 2000 ratsanikuga Rencēnis.“
( http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi-Poola_s%C3%B5da_%281600%E2%80%931611%29 )(05.06.2015)
1.3. Liivi sõda
„Liivimaa sõda või Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevuse ühisnimetus. Liivimaa sõja üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond , Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad. Hiljem Leedu suurvürstiriik ja ka Poola-Leedu ühisriik – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620 . aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga (1563– 1570 ), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vastu ning nn Kahekümneviieaastase sõjaga (1570– 1595 ) Rootsi ja Venemaa vahel.“
( http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da ) (05.06.2015)
1.4. Vene-Rootsi Kahekümneviieaastane sõda
„Kahekümneviieaastane sõda oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595“
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kahek%C3%BCmneviieaastane_s%C3%B5da ) (05.06.2015)
1.5. Põhjasõda
„Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover . Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik.“
( http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da ) (05.06.2015)
1.6. Esimene maailma sõda
„Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda.Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad.“
( http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da ) (05.06.2015)
1.7. Vabadussõda
Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da ) (05.06.2015)
1.8. Teine maailmasõda
Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da ) (05.06.2015)
LINK : http://poltsamaa.kovtp.ee/ajalugu - VAATA LINNUSE EHITAMISE KOHTA, TEE LÜHIKOKKUVÕTE- NELI-VIIS LAUSET