GLOBALISEERUMINE JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (0)

Sissejuhatus
Me kõik oleme mõjutatavad erinevatest teguritest. Väikestest kuni üleilmalisteni välja. Igal 
inimesel on oma osa selles suures globaliseerumises. Oleme sellest mõjutatud mitmetel 
viisidel ning omame ka oma rolli tekkinud globaalprobleemides. Globaliseerumine on 
tänapäeva ühiskonnaga tihedalt põimuv ning selle tagajärgedel tekkinud probleemid on meile 
lähedamal, kui me arvatagi  oskame .
Globaliseerumise mõiste ja olemus
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad 
muutused, mis on tingitud aina kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast 
kultuurivahetusest. Globaliseerumine seisneb  kultuuride, ökosüsteemide  ja  väärtuste 
ühtlustumises (segunemises), ruumilise  mitmekesisuse kahanemises, kaugsuhtluse  osakaalu  
olulises suurenemises (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011). Et mõista tänapäeva maailma, ei tuleks 
rääkida mitte ainult globaliseerumisest, vaid kolmest omavahel seotud trendist. Nendeks on 
üha enam revolutsioneeruv  tehnoloogia  (eelkõige  infotehnoloogia , biotehnoloogia ja 
nanotehnoloogia  areng ja nende omavaheline võimendus), globaliseerumineja erinevate (kas 
eri arengutasemetel või eri trajektoori pidi kulgevate)elulaadide paralleelne ja  senisest  
suurema kokkupuutepinnagakooseksisteerimine. Globaliseerumine võimendab ülejäänud 
kahte trendi, annab neile suurema ruumilise haarde, samas tema arengutasemeid ühtlustav, 
homogeniseeriv mõju on jäänud, vähemalt esialgu, prognoositust väiksemaks. Samas on jälle 
tehnoloogia areng globaliseerimise üheks “ mootoriks ”.
Termini “globaliseerumine” võimas  ekspansioon  maailmas leidis aset  80ndate  aastate teisel 
poolel ja seostub suuresti just USAst pärit gurudega. Peab siiski nentima, et suur osa uude 
terminisse pandud sisust oli sama, mida oli juba varem käsitletud rahvusvahelistumine mõiste 
raames. Laienes termini geograafiline haare (kommunistliku maailma  avanemine  ja alanud 
transformatsioon ) ja lisandus siiski ka mõningaid sisulisi uusi momente (Terk, 2002).
Globaliseerumise ajalugu
Globaliseerumine on protsess, mis on toimunud juba aastakümneid ning on läbinud erinevaid 
protsesse,   erinevaid   valdkondi.    Roland    Robertson   kirjutab   oma   raamatus   kuidas 
globaliseerumine on ajapikku läbinud viit faasi (Robertson, 1990: 26-27):
1. faas - idanemisfaas. Kestis Euroopas 15. sajandi algusest 18. sajandi keskpaigani. 
Sel   ajal   leidis   aset   rahvuslike   koosluste   algeline   kasv   ja   keskaegsete   üherahvuseliste 
süsteemide  areng. Hakati rõhuma  humanismi- ja individualismiideedele.  Sellesse perioodi 
langes   heliotsentrilise   maailmakäsitluse   ja    moodsa    geograafia   algus.   Kasutusele   võeti 
Gregoriuse kalender.  
2.  faas   -  algusfaas. Kestis   Euroopas  18.   sajandi   keskpaigast   1870.  aastateni.   Kiire 
muutus homogeensuse suunas, arenesid välja ja kristalliseerusid vormilised rahvusvahelised 
suhted. Kodanikest indiviidide standardiseerumine. Kujunes välja konkreetsema inimkonna 
kontseptsioon .   Kiiresti   arenesid   rahvusvaheliste   suhete   ja   kommunikatsiooniga   tegelevad 
organisatsioonid .   Esile   kerkis   probleem   mitte-euroopalike   ühiskondade   tunnustamisega 
rahvusvahelisse   ühiskonda.   Päevakorrale   tõusis   vaidlus    natsionalismi    ja   internatsionalismi 
üle.  
3.   faas   -   tõusuperiood. Kestis   1870.    aastatest    1920.   aastate   alguseni.  Arenes   välja 
globaalse ühiskonna kontseptsioon. Esile kerkis rahvusliku ja personaalse identifitseerimise 
teema. Rahvusvahelisse ühiskonda hakati lugema mõningaid väljaspool Euroopat paiknevaid 
ühiskondi. Suurenes globaalne kommunikatsioonisüsteem. Kasvas ülemaailmsete  liikumiste  
arv. Globaalsete võistluste areng - olümpiamängud, Nobeli preemia. Rahvaste Liiga.  
4. faas -  hegemoonia  eest võitlemise faas. Kestis 1920. aastate algusest 1960. aastate 
keskpaigani. Vaidlused ja sõjad nõrgalt kinnistunud globaliseerumisprotsessi  terminite  üle. 
Ülemaailmsed konfliktid. ÜRO.  
5.   faas   -   ebakindluse   faas. Kestis   1960.   aastatest   1990.   aastate   kriisitendentside 
ilmnemiseni.   Kolmanda   maailma   kontseptsioon   ja   globaalse   teadvuse   levik   1960.   aastate 
lõpus.   Kuu   hõivamine.   Postmaterialistlike   väärtuste   teadvustamine.   Külma   sõja   lõpp   ja 
tuumarelva levik. Globaalsete institutsioonide järsk kasv. Multikulturalism ja polüetnilisus. 
Civil    Rights .   Bipolaarsuse   lõpp.   Maailmakodanike   ühiskond.   Ühinemine   globaalsesse 
meediasüsteemi. 
Globaalprobleemid
Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna probleemid, mille ületamiseks on vaja kogu 
inimkonna ning suurte piirkondade elanike abi.  Esmajoones  on globaalprobleemid seotud 
inimese poolt looduse rikkumisega.
Globaalprobleeme:
Rahvastiku kasv, globaalne soojenemine,  vaesus , kõrbestumine,  terrorism , liigilise 
mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, 
erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade 
pindala vähenemine, mulla  vaesumine , põhjavee  reostumine , mageveevarude puudus, 
õhusaaste, happevihmad , veekogude reostumine (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011).
Ülerahvastumine
Üks   väga   suur   ja   tõsine   globaalprobleem   on   ülerahvastatus.   ’’Ülerahvastatus on   olukord, 
milles   inimpopulatsiooni   suurus   või   ealine   struktuur   ei   võimalda   selle   ajajärgu   sotsiaal-
majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi’’ (Säästva 
arengu sõnaseletusi, 2012). Ülerahvastatus mõjutab meid globaalselt mitmel viisil. Rahvastiku 
suurenemisega   tekib   tööjõu   probleem   –   inimestele   ei   jätku   tööd   meie   pidevalt   arenevas 
ühiskonnas.   Suurema   rahvastikuga   piirkondades   tekib   rohkem   töötuid   ning   võrreldes 
ühiskondadega, kus on rahvast vähem ja tööd jätkub, tekib majanduslik ebavõrdsus. Kuna 
rahvastik    pidevalt   suureneb,   tarbitakse   ka   rohkem   nii   taastuvaid   kui   taastumatuid 
loodusvarasid.   Kahjuks   neid   taastumatuid   loodusvarasid   ei   jätku   lõpmatuseni   ning   need 
vähenevad   silmnähtavalt.   Inimkonna   kiire   juurdekasvuga   tarbitakse   palju   ja   koormatakse 
keskkonda. Ülerahvastusest on tekkinud ka toiduprobleem – teatud alades on iive niivõrd 
positiivne, et inimestele ei jätku toiduprodukte. Demograafiline  plahvatus  on suur probleem, 
millega küll teatud maades tegeletakse, kuid seda probleemi  likvideerida  on küllaltki raske. 
Kokkuvõte
Iga inimene peaks endale teadvustama globaalprobleeme ja andma enda panuse nende 
leevendamiseks. Me oleme üks osa suurest tervikust ning need probleemid hõlmavad meid 
kõiki. Me ei funktsioneeruks üksinda, seega me peame arvestama ka mingilmääral kogu 
maailmaga  ja oma planeediga.
On siis käesoleva globaliseerumislaine jooksul tulnud ainult halbu üllatusi? Kindlasti mitte. 
Mitmed  regioonid , mille osas veel hiljaaegu ei oldud optimistid (näiteks Ladina-Ameerika) 
või kus nähti suurt riski (näit. Hiina), on hakkama saanud paremini kui eeldati.  Tervikuna  
pühitses  inimkond uude millenniumisse  astumist  aga siiski küllalt murelikuna ja pärast 11. 
septembrit see mure süvenes. Teha järeldusi praeguse globaliseerumislaine suhtes on esialgu 
veel ennatlik. Kindlalt võib väita aga, et globaliseerumisrada on ohtlik ja inimkond ei ole veel 
välja töötanud toimivaid  mehhanisme  nende ohtude ületamiseks või pehmendamiseks (Terk, 
2002).
1. Maindre, M., Tamkivi, N., Hunt, K. (2011) Valimised.  Haridus . Välispoliitika. 
Globaliseerumine ja globaalprobleemid. 
http://learningaboutpolitics.eu/estoniansite/files/2011/05/maidre_hunt_tamkivi_val imi
sed_pdf.pdf [10.02.2013]
2. Robertson, R. (1990) - Mapping the  Global   Condition : Globalization as the Central 
Concept; peatükk kogumikust Global Culture: Nationalism, Globalization and 
Modernity,  koostanud  Featherstone, SAGE Publications Ltd, London, 1996  
3. Säästva arengu sõnaseletusi (2012)  http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=450 
[10.02.2013]
4. Terk, E. (2002) Globaliseerumine – jah, aga milline? 
http://www.sirp.ee/archive/2002/08.11.02/Sots/sots1-6.html [10.02.2013 ]

Document Outline

• Sissejuhatus
• Globaliseerumise mõiste ja olemus
• Globaliseerumise ajalugu
• Globaalprobleemid
• Ülerahvastumine
• Kokkuvõte