Naftaga seotud probleemid La�a�nemeres (0)

TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020


SISUKORD SISUKORD................................................................................2
SISSEJUHATUS..........................................................................3
MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4
NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE 
ORGANISMIDELE.......................................................................5
NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6
KOKKUVÕTE.............................................................................7
KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2


SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvuda naftast tulenevate probleemidega Läänemeres. Huvitusin  teemast, kuna see on ülemaailmselt aktuaalne juba aastast 1970 ning soovisin ennast sellega  rohkem kurssi viia. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju Läänemerele, selles  elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ning likvideerimise võimalusi. 3


MIS ON NAFTAREOSTUS Nafta on looduslik süsinikurohke loodusvara, mis koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest  (süsivesinikud, happed, vaigud), samuti on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid  anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett (Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine looduskeskkonda, mille peamisteks  allikateks on tänapäeval naftapuurtonid ja naftatankerid (laevad). Enamik vette sattunud õlist  pärineb selle ümberpumpamisel tekkinud lekkest, laevade masinaruumist või tankeritelt  merre lastud ülejääkidest ja jõgede väljakandest, sellepärast on kontrollid ja arvepidamised  rasked ning täpsed analüüsid on kallid. Seetõttu ei ole meil täpset ülevaadet, kui palju  reaalselt naftat veekogudesse satub. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad  toksilised ained. Naftat levitab enamasti inimene, ei olda piisavalt tähelepanelik ja võib sattuda mingi hulk naftat   merre,   mis   hakkab   horisontaalselt   igas   suunas   levima.    Mitmesugused   naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest, jõgede reostumise tagajärjel jne. Igaüks, kes valab vana õli- või naftajäägi kanalisatsioonist alla või laseb sellel maa sisse imbuda, on reostuse   tekitamisel   kaassüüdlane.   Nafta   kuulub   ohtlike   jäätmete   hulka,   mis   tuleb   viia tanklates olevatesse ohtlike jäätmete konteineritesse. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete   ja   tuule   jõul,   nad   lahustuvad   vähesel   määral   vees,   segunevad,   moodustades emulsiooni,   aurustuvad,   mattuvad   põhjasetetesse,   oksüdeeruvad   pinnakihis   UV-kiirguse mõjul,   tekitades   väga  mürgiseid  ühendeid.  Kohe,  kui  nafta  veekokku  satub,  asuvad seda lagundama bakterid. Läänemeres on need bakterid peaegu olematud ja see teeb naftareostuse merele veel ohtlikumaks. 4


NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE 
ORGANISMIDELE 1970. aastate algul, kui hakati märkama Läänemerre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju merekeskkonnale, muutus naftareostus tõsiseks. Ulatuslike (üle 50 000 kg) merereostusi toimub Läänemeres keskmiselt kolm juhtumit kümne aasta jooksul. Väiksemaid reostusi, mis on mere sattunud tahtliku laevadelt lekitamise teel, avastatakse pidevalt. Näiteks aastal 2007 loendati  kokku 99 merereostusjuhtumit.  Kuid olenemata  naftareostusega seotud õnnetuste asukohta, mõjutab see ikkagi tervet ökosüsteemi. Näiteks tanklaeva Prestige’iga juhtunud õnnetus Hispaania ranniku lähedal mõjus ka Läänemerele laastavalt. Kõik see mõjutab nii meres elavaid organisme- kalu, linde, loomi. Loomadest   on   naftareostuse   mõju   eriti   tugev   kaladele   ja   nende   kudemispaikadele.   Nafta sisaldab   ühendit   PAH-e,   mis   püsib   vees   tükkaega   ja   on   ohtlik   just   kaladele.   Kaladesse satuvad nad, kas lahustatuna vees, lõpuste kaudu aga ka toidukaudu näiteks põhjasetesest. Kehas põhjustavad PAH-d mitmeid tervisekahjustusi. PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone   ja   kasvajaid   nõrgestades   immuunsüsteemi,   kahjustades   maksa   ja   muid kudesid   põhjustades   viljatust   ja   muutes   kalade   käitumist.   Nafta   sattumine   nende elukeskkonda on lausa hukatuslik, kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad.  Lindude   sulgede   kokkupuutel   vees   oleva   nafta   ja   õliga   hakkavad   lagunema   sulgede märgumist takistavad rasvad, mis võimaldab veel pääseda sulgede vahele ja see teeb linnu raskemaks   ning   linnu   keha   hakkab   kiiresti   jahtuma.   Õlikatkus   linnu   surma   põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel. Naftareostuse tagajärjel surnud loomad on söögiks teistele loomadele ja surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. 5


NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE Efektiivseid   meetodeid   naftareostuse   likvideerimiseks   pole   veel   leiutatud   ning   selle koristamine on üsna kulukas. Igati kasulikum on püüda ennetada reostuse teket. Selleks, et vähendada   õlisaaduste   merresattumist   on   vastuvõetud   mitmeid   rahvusvahelisi   leppeid   ja konventsioone, näiteks MARPOL, HELCOM jne. On loodud erilised jälgimisteenused, mille ülesandeks on patrullimine. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud   randa   uhutud   lindude   loendused,   mis   algasid   paljudes   maades   1972.   aastal. Metoodika on väga lihtne: liigutakse piki rannajoont ning loendatakse ning määratakse kõik sinna mere poolt välja uhutud hukkunud veelinnud. Naftareostuse vältimiseks on seatud laevadele mitmeid nõudeid. Näiteks peavad olema  tankerid topelt põhjaga, et vigastuse korral ei oleks ohtu et last merre voolab. Samuti ei tohi  laevad lasta merre õlist pilsivett. Samuti on kehtestatud rangemad nõuded ohtlikumates  piirkondades nagu ka Läänemeres. 6


KOKKUVÕTE Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed  lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad  PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades  maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel  põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga  elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on  tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu, kuna paljud vees elavad loomad satuvad toiduahelasse. Eestis tegeltb naftareostuse tõrje ja  seirega piirivalve. Eestil puuduvad tegelikud realsed vahendi ja seadmed kiiresti naftareostust tõkestada ja puhkastada.  Referaadi koostades õppisin ja täiendasin oma seniseid teadmisi naftareostuse kohta.  Referaaadist sain teada, mis on peamised reostuse allikad ja kuidas on võimalik reostust  ennetada ja vätlida. Samuti andis referaadi koostamine võimaluse tutvuda naftareostuse  mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele ja lindudele. Seega referaadi  eesmärk on täidetud. 7


KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Loodus 8/2008 artikkel: Naftareostus, meie kalade argipäev Randel Kreitsberg, Arvo  Tuvikene http://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Merereostustorje_kasiraamat_2009.pdf https://www.postimees.ee/1529351/nafta-tabab-linde-kalasid-ja-inimesi https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=1lkMPnH2QQI %3D&tabid=168&language=en-US http://www.loodusesober.ee/artikkel465_430.html https://miksike.ee/docs/lisa/MAHE2009/naftareostus_evelin.htm 8

Document Outline

• SISUKORD
• SISSEJUHATUS
• MIS ON NAFTAREOSTUS
• NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE
• NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS