Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine (0)

Ökoloogilised globaalprobleemid
Nagu vähegi ilmateadlik kodanik teab on ökoloogia valdkonnas globaalne kriis. Suuremal osal on see inimeste endi tekitatud aga sellele saab jällegi vastu vaielda , et mõned asjad on olnud paratamatud. Sellele pole aga mõtet vaidlema jääda. Pigem peaks elama olevikus ning tegelema nende lahendamise või vähendamisega. Eks neid lahendusi ole palju aga siis tekib küsimus selle reaalses lahendusviisis, mis toob palju takistusi ette. Siin toon mõned globaalprobleemid välja ning pakun neile lahendusi. Arutluse lõpuks katsun jõuda järelduseni, et kas on piisavalt lahendusi, et parandada maailma.
Esimeseks probleemiks valiks biodiversiteedi ja liikide hävimise. Eks sel ole mitmeid põhjusi. Nagu näiteks metsaraie , soode kuivendamine, jahipidamine, saastamine , aeglane sigimine jne. Lahendusi leiab ka mitmesuguseid. Mõned on ka juba kasutusel. Nagu näiteks kaitsealade rajamine, võitlus röövkaubandusega ja hävimisohus liikide kaitse alla võtmine. Ma soovitaks veel teha näiteks haruldaste liikide elupaikade säilitamist, loodusvarade säästlikku tarbimist ja mingil määral loomaaedu (kergelt liikide vabaduse piiramine ja vabaelu elamine).
Teiseks valiksin kliima soojenemise. Sellega kaasnevad kõrbestumine, looduskatastroofide tõus ning maailmamere pinna tõus tänu liustike sulamisele. Siin saab näiteks kaks asja välja tuua, mida juba teostatakse. Üheks võib lugeda prügi sorteerimist ja teiseks vanade külmikute ja kliimaseadmete viimist jäätmejaamadesse. Eks neid asju ikka tehakse ning suuri samme on astutud (seadused jne.). Nende mõlema puhul aga tekib küsimus tõhususes, et kui palju ikka inimesed sorteerivad neid. Ega see väga suur number ei ole minu uskumuste järgi. Ma soovitaks kasutada taastuvaid energiaallikaid, aerosoolide kasutamise vähendamist ja elektritootmisjaamade tehnoloogia parandamist. Viimase puhul võib eesti tuua näite põlevkivi puhul, kus tehnoloogiat ikka parandatakse aga mitte piisavalt tõhusalt. Põlevkivist elektri tootmine saastab õhku vägagi mahukalt.
Kolmandaks võib valida veekriisi ja veekogude reostumise . Põhjusteks saab tuua naftareostust ja üleväetamist. Statistilise faktina võib siin välja tuua, et kogu maakera varudest on magevett vaid 1%. Tagajärjed võivad olla vägagi tõsised. Nagu näiteks nakkushaiguste levik ja naftareostuse puhul loomade hukkumine. Teostavatest lahendustest võib lugeda veehoidlate rajamist , õigeaegne väetamine (osaliselt) ja vee transportimine ohutusse kohta. Ise soovitaks veetarbimise vähendamist, läbimõeldud niisutussüsteemid ja tehaste loomise vältimist veekogude äärde. Need on need kõige realistlikumad. Ka võib soovitada vihmavee kogumist, heitvete puhastamist ja liustikuvee kasutamist joogiveena .
Neljandaks probleemiks valin eraldi erosiooni ja kõrbestumise. Põhjused on vooluveed, tuul ja kliima soojenemine. Inimestel on selles väga suur osa. Inimesed võtavad metsi maha, liigkarjatavad, liigniisutavad ning viimasel ajal on tähtsaks saanud monokultuuride kasv. Need võivad põhjustada viljakate muldade hävimist, veekogude kuivamist ja sooldumist ( ohuks inimese tervisele). Mina alustaks inimeste õpetamisega maaharimise vallas. Pärast nende läbikukkumist istutaksin puid ja rajaksin tõkkeid põldude äärde.
Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda rahvastiku kasvu ning toidupuudust. Sellest saavad alguse paljud globaalsed probleemid. Nagu näiteks toidupuudus , keskkonnaprobleemid (vee-, õhu- ja mullastiku saaste), vaesus , nakkushaigused (AIDS) jne. Sündimus on enamvähem jäänud protsendiliselt samale tasemele viimasel ajal aga suremuse vähenemine on pigem see, mis tõstab rahvastiku arvu. Selle vähenemise põhjusteks on arstiteaduse areng, toitumistingimuste paranemine ja elutingimuste paranemine. Sinna otsa ka mõned faktid : hetkel elab maailmas 7 miljardit inimest (kõik nad peab kuidagi ära toitma), 12 aastaga kasvas elanike arv maailmas 5-lt miljardilt 6-le miljardile. Lahendusi on palju. Paljusid juba ka kasutatakse. Nagu näiteks rasestumisvastaste vahendite teavitamisest, toitumisharjumuste muutmine. Suureks näiteks selle vastu võitlemisel on Hiina, kus on seadusega keelatud perekonnal sünnitada üle ühe lapse. Mina pakuksin välja laste suremuse vähendamist ja arvu piiramist, abieluea tõstmist, naiste õiguste suurendamist, täiustada maaharimisviise ja nende tehnoloogiaid. Ning lisaks kui võimalik, siis vältida erosiooni ja vaesumist.
Nüüd ka mõnevõrra vähem tähtsamad probleemid aga siiski märkimisväärsed. Loodusvarade kasutamises peaks arvestama nende olemasolu rohkust ning kaaluda pikemalt ning suuremalt taastuvate loodusvarade kasutamist. Kindlasti soovitaksin ma kaaluda mitme metallide korduvkasutamist. Lisaks peaks võimalikult suurelt arendada kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiaid. Siis võib veel siin välja tuua osoonikihi hõrenemise. Sellel on väga suur tähtsus. Ilma selleta ei oleks elu maal, sest see neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- ja infrapunakiirgust. Hõrenemise põhjusteks on õhukonditsioneerid, atmosfääri paisatud saasteained , aerosoolid ja ehitusmaterjalide tööstused. Ma nõuaks nende kõigi eelpool mainitud asjade vähendamist ning lämmastikväetiste õigeaegset kasutust . Väiksemaks probleemiks võib tuua ka hapestumise. Nende põhjusteks on kütuste põlemine ja saaste tööstustest. Selle tagajärjel tekivad happevihmad, mis kahjustavad metsi, taimejuuri, mulda, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ja orgaaniliste ainete lagundamine aeglustub. Minu soovituseks oleks atmosfääri saastavate väävli- ja lämmastikoksiidide vähendamist. Eestis tasakaalustab happesust peane aluskivim . Aga näiteks Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest.
Kindlasti üheks suureks abiks globaalselt on koostöö. Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ning nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Neid on konverentse on juba pikka aega korraldatud. See tuleb ka ainult kasuks, kahjulikku poolt raske leida kui üldse. Üks esimesi märkimisväärseid konverentse toimus 1972. aastal ÜRO Keskkonnakonverents meie naaberriigi pealinnas Stockholmis . Seda sündmust peetakse keskkonnajastu alguseks. Järgmiseks peeti arengukonverents Rio De Janeiros, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste konventsioonid ning keskkonna ja selle arengu deklaratsioon. Aga kõige tähtsamaks võeti seal vastu Agenda 21. See on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Eks sellest teemast saaks pikalt ja laialt rääkida aga jääme ikkagi põhiteema juurde. Ühe sõnaga konverentse aina toimub ning maailm muutub looduse suhtes sõbralikumaks.
Kokkuvõtteks peab tõdema mitmeid asju. Maailmas on palju ökoloogilisi probleeme. Ning loodussõbralikke inimeste rahustamiseks tegeletakse sellega tõhusalt ning proovitakse ühiselt koostööga leida parimaid ning reaalsemaid lahendusi probleemidele. Lahendusigi on väga palju, ning mis peamine, on ka palju reaalselt teostatavaid lahendusi. See tähendab, et maailm liigub õige suunas saamaks oma pikka pikka eesmärki. Aga lõpetuseks ütleksin igaühele lause, mille peale mõelda ning soovitavalt vaja tegutseda. Et parandada maailma alusta iseendast!