Ökoloogilised globaalprobleemid
Nagu
vähegi ilmateadlik kodanik teab on ökoloogia valdkonnas globaalne
kriis. Suuremal osal on see inimeste endi tekitatud aga sellele saab
jällegi vastu vaielda , et mõned asjad on olnud paratamatud. Sellele
pole aga mõtet vaidlema jääda. Pigem peaks elama olevikus ning
tegelema nende lahendamise või vähendamisega. Eks neid lahendusi
ole palju aga siis tekib küsimus selle reaalses lahendusviisis, mis
toob palju takistusi ette. Siin toon mõned globaalprobleemid välja
ning pakun neile lahendusi. Arutluse lõpuks katsun jõuda
järelduseni, et kas on piisavalt lahendusi, et parandada maailma.
Esimeseks
probleemiks valiks biodiversiteedi ja liikide hävimise. Eks sel ole
mitmeid põhjusi. Nagu näiteks metsaraie , soode kuivendamine,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MariellM
Õppematerjali autor
· inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); · rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; · ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; · jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. chryssy 14 Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. Seega peetakse väga oluliseks ühiskonna erinevate majandussektorite ja juhtimistasandite kaasahaaramist protsessi.
(tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); chryssy 15 rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. Seega peetakse väga oluliseks ühiskonna erinevate majandussektorite ja juhtimistasandite kaasahaaramist protsessi. Eestiski on asutud tegevuskavade loomisele. Valminud on Kuressaare Agenda, tegemisel Tartu, Valga jt
* Religioossed ja kultuurilised tõekspidamised * Mullastiku vaesumine * Pereplaneeringu puudumine * Loodusvarade hävimine * Keskonnareostus ja paljud teised. Probleemi lahenduseks: Pereplaneerimine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, hariduse võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine, abieluea tõstmine, laste arvu piiramine, laste suremuse vähendamine. Toidupuuduse probleemidele on olemas samuti lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid. Vältida mulla vaesumist, erosiooni ning majandusabi. Jäätmeprobleem Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev,mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viirus
tugevasti mõjutama enamust ökosüsteeme, ka inimtegevust (põllumajandust, metsandust). Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks Sahara kõrbe pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid Saharast lõunas jääb kõrbe alla. Kui mõnede kasvuhoonegaaside, nagu CFC-d (süsiniku, fluori ja kloori ühendid) tootmine on suhteliselt kergesti kontrollitav, siis CO2 emiteerimise piiramine on seotud suurte raskustega. Autode heitgaasidest tuleva süsinikuhulga vähendamine eeldaks autode osa vähendamist transpordis, kuid seda paraku ei soovita. Sellepärast on ka rahvusvahelised lepped CO2 piiramiseks väga visad tulema. Fossiilsete kütuste vähema kasutamise alaste kokkulepete vastu on näiteks mitmed suurriigid (nagu USA ja Hiina), aga ka naftamüügist elatuvad Pärsia lahe riigid. Globaalset lepet pooldavad eelkõige väikese mõjuga saareriigid, kellele see on ellujäämise küsimuseks. 1990. aastal
· inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); · rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; · ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; · jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale sobivad meetmed (kaitsealade moodustamine, lepingute sõlmimine, planeeringud vms). Oluline on, et valitud
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks: loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hooldus väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse: õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset. 2. Looduskaitse ajalugu a. I ettevalmistav etapp Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allikad, jõed, järved j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid