Enne kirjutama asumist peaks teadma!
Sellise skeemi järgi saab kirjutada keskmiselt
korraliku kirjandi!
Selleks, et saada rohkem kui 70 punkti, peab
kirjutaja järgima küll skeemi, kuid olema isikupärane,
näitama oma eruditsiooni, lugemust, haritust ja
loogilist arutemisoskust.
Loomulikut tuleb osata õigekirja!
Kirjandi kirjutamise õppimine sarnaneb võõrkeele
õppimisega: õpetaja abiga õpitakse selgeks sõnad ja
grammatika, vestlemise ja igapäevase suhtlemise
oskust tuleb aga igaühel endal arendada.
Enne kirjutama asumist peaks
teadma!
· Lõikude ja lausete pikkus kirjandis võib olla individuaalne.
Juhendis antud numbrid on vaid soovituslikud.
· Ometi on töö käigus tõestatud, et lühemad lõigud ei mahuta
piisavalt arutlust ja pikemad lõigud kalduvad uude mõttesse või
sisaldavad hoopis liiga palju näiteid jutustust või muidu ülearust
infot.
*Üldiselt üksikule. Alusta kaugemalt ning jõua detailideni *Ära sõnasta mitut probleemi, nii on endal raskem NB! *Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! *Sissejuhatus ei tohi probleemi vastust ära öelda *mõni tabav tsitaat on lubatud *Ei tohi muutuda heietuseks! Sisulõigud *400-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 3 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. *Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna (8-15) Lõigu ülesehitus *Iga lõik peaks algama 1-2 lauselise väitega, mis peab olema seotud probleemlausega. Kas seda siis kinnitama, vastu vaidlema või selle erinevaid külgi esile tooma * Pärast väidet peaks järgnema 3-4 lauseline arutlus ja 2-3 lauseline näide (järjekord pole oluline) *Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis kinnitab väidet ja ühtlasi juhatab lugeja järgmise lõigu juurde Näited *Peavad olema mitmekesised ja demonstreerima kirjutaja eruditsiooni ja lugemust
Kui otsustad kasutada tsitaate, tee seda mõõdukalt ja põhjendatult. Tsitaadid tuleks valida lühidad, täpsed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi, sündmuse kontekstis. Maria Kurisoo. Maria Kurisoo, 2011. Kasutatud 23.09.2021, https://sites.google.com/site/mariakurisoo/juhendid/kuidas-kirjutada-arutlust Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel. Sanne Haabi. Kirjandi kirjutamine, 2021. Kasutatud 23.09.2021, https://www.taskutark.ee/harjuta/kirjandi-kirjutamine/ Kokkuvõte Kokkuvõte on nagu katus majal. ● Kokkuvõttes võta lühidalt kokku see, millest kirjandis põhjalikult juttu oli. ● Ära korda ühtki sissejuhatuses esitatud mõtet, kontrolli kas lõpetuses on antud vastus pealkirjas sisalduvale probleemile. ● Uusi mõtteid tuua ei tohi. Liikumine kitsemalt laiemale.
mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte (“Aeg ja inimene”)
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat: ALUSTEKST * omaenda mõtted, arvamused, seisukohad, * tunnis arutatu, raamatutest loetu, * teadaolevad faktid, * teiste, autoriteetide arvamused, * igalt poolt mujalt kuuldu, * näited elust. Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu! KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita. TEE NII:
Kõik kommentaarid