Kirjandi ülesehitus (1)

Enne kirjutama asumist peaks teadma!
Sellise skeemi järgi saab kirjutada keskmiselt
korraliku kirjandi!
Selleks, et saada rohkem kui 70 punkti, peab
kirjutaja järgima küll skeemi, kuid olema isikupärane,
näitama oma eruditsiooni, lugemust, haritust ja
loogilist arutemisoskust.
Loomulikut tuleb osata õigekirja!
Kirjandi kirjutamise õppimine sarnaneb võõrkeele
õppimisega: õpetaja abiga õpitakse selgeks sõnad ja
grammatika, vestlemise ja igapäevase suhtlemise
oskust tuleb aga igaühel endal arendada.
Enne kirjutama asumist peaks
teadma!
· Lõikude ja lausete pikkus kirjandis võib olla individuaalne.
Juhendis antud numbrid on vaid soovituslikud.
· Ometi on töö käigus tõestatud, et lühemad lõigud ei mahuta
piisavalt arutlust ja pikemad lõigud kalduvad uude mõttesse või
sisaldavad hoopis liiga palju näiteid jutustust või muidu ülearust
infot.
· Liiga lühikeste lausetega on raske arutlust kirjutada. Pikema kui
15-sõnalise lause korras ja loetavana hoidmine nõuab aga
kindlat kirjutajakätt.
· Seega: kui Sul on laitmatu lausestusoskus ja Sa ei tee ka
kirjavahemärgivigu, võib Su lause olla kui tahes pikk. Vastasel
korral EI TOHIKS üKSKI LAUSE OLLA PIKEM KUI 15 SõNA
· NB kirjandi esialgset varianti luues ei tohiks oma pead vaevata
õigekirjaprobleemidaga. Nende parandamiseks on aega hiljem!
Pealkiri
(näiteks : Mis on edukuse mõõdupuu?)
· Pealkirjast pead tuletama probleemi, mille paigutad
sissejuhatuse viimaseks lauseks.
Probleemlause võib olla nii küsimus kui väide, kuid pole
hea, kui selleks on pealkiri sõna-sõnalt.
NÄITEKS
· Erinevad inimesed mõõdavad edukust erinevalt.
· Missugust inimest võiks pidada edukaks?
· MINGIL JUHUL EI TOHI KIRJANDIL OLLA
· 2 PROBLEEMLASUSET (Mis on edukuse mõõdupuu ja
kes on edukad inimesed- nii ei sobi!!!)
Sissejuhatus
Sissejuhatuse pikkuseks peaks olema u 5 lauset, millest viimane lause
peaks olema probleemlause.
Sissejuhatus peaks liikuma üldiselt üksikule. Seega tuleks algul
tutvustada, miks antud teema on valitud, miks on see kirjutajale oluline.
Alustada võib aga ka hoopis mõne mõiste selgitusest. Lõpuks tuleb
sõnastada konkreetne probleem, mille üle hakatakse arutlema.
NB!
· Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks!
· Sissejuhatuses ei tohiks veel olla ühtki konkreetset näidet.
· Mingil juhul ei tohi sissejuhatuses probleemi vastust ära öelda.
· Küll tohib aga sissejuhatuses kasutada mõnd tabavat tsitaati.
· Sissejuhatus ei tohi muutuda heietuseks millest ma küll kirjutan!
Kokkuvõte
· Arukas on kohe pärast probleemi väljamõtlemist ja
sissejuhatuse kirjutamist kirjutada valmis ka kokkuvõtte
esialgne variant. See annab garantii, et kui kirjutamise käigus
peaksid mõtted hajuma, siis kokkuvõtet lugedes saab meelde
tuletada, milleni taheti jõuda.
· Kokkuvõte peaks olema 5-7 lauset pikk ja selles peaks
sisalduma vastus sissejuhatuses tõstataud probleemile.
· Kuna elus pole kõik probleemid lahendatavad, võib
kokkuvõttes ka tõdeda, et ühest lahendust probleemile polegi.
NB!
· Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest. Mingil juhul ei
tohi see olla kirjandi jooksul käsitletud mõtete loetelu!
· Kokkuvõttes ei tohi püstitada enam ühtki uut väidet!
· Kokkuvõte ei tohiks lõppeda üleskutsega või mõtetega need
olidki minu mõtted vms
Lõigud
· 600-sõnalises kirjandis peaks olema
keskmiselt 5 lõiku, mis on omavahel
loogiliselt seotud.
· Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset
arvestusega, et lauses on keskmiselt 10
sõna. (8-15 sõna)
Lõigu ülesehitus
· Iga lõik peaks algama 1-2-lauselise väitega.
Väide aga peaks olema seotud probleemlausega.
Kas probleemlauset kinnitama, selle vastu
vaidlema või selle erinevat külge esile tooma.
· Pärast väidet peaks järgnema 3-4-lauseline
arutlus ja 2-3-lauseline näide.(arutluse ja näite
järjekord lõigus pole oluline)
· Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis
kinnitab väidet ja ühtlasi juhatab lugeja järgmise
lõigu juurde.
Näited
· ...peaksid olema mitmekesised
· ...peaksid demonstreerima kirjutaja eruditsiooni ja
lugemust.
· Hea on tuua näiteid ilukirjandusest, meediast, poliitikast,
ajaloost...
· Kindlasti ei sobi näiteks umbmäärane väide
" olen kusagilt kuulnud/ mulle vanaema rääkis"
· Näidetes hoidu faktivigadest !!!
Kui Sa pole mõne näite õigsuses kindel, jäta see hoopis
toomata!
Lõppviimistlus
· Kui kirjand on lõplikult valmis, puhka veidi ja
mõtle millelegi muule!
· Asu kirjandit üle lugema: eelkõige jälgi, et
oleksid kirjutanud loogilise arutleva tervikteksti.
· Esimese lugemise käigus ära keskendu
kirjavigadele, vaid sisule. Kui aga vigu märkad,
võid need loomulikult ära parandada.
· Tekst on terviklik siis, kui see sisaldab loogiliselt
arenevat arutlust, mida on kerge jälgida ja
millega on huvitav kaasa mõelda.
Viimistle edasi!
· Kui teksti sisu paistab korras olevat, loe
veel ja jälgi, et lause oleks üheselt
mõistetav ja ei oleks liiga pikk.
· Asesõnad!
· Sõnakordused!
· Sinatamine!
Sõnastus
· Hoidu juhuslikest sõnakordustest!
· Hoidu tühisõnadega liialdamisest!(ju, ka,
isegi...)
· Ära sinata lugejat!
· Jälgi, et lause oleks ühemõtteline! Öeldis
on eestikeelses lauses tavaliselt teine
fraas!
Kirjavead...
· ...peaksid nii mitmekordse lugemise
käigus juba parandatud olema.
· Kui Sa aga pole endas kindel, kontrolli
veel.
NB!
Kasuta ÕS-i !!! Võõrsõnade puhul tee
seda ka siis, kui oled oma õigekirjas
peaaegu kindel!
Puhtand
Kui mustand on korralikult viimistletud, asu kirjutama
puhtandit, pidades silmas:
· puhas töö peab olema loetava käekirjaga. Äärejoont
tuleb arvestada. Kui poolitamine pole Su tugevaim külg,
püüa seada tekst nii, et poolitada pole tarviski.
· kõik lõigud peavad algama silmaga nähtava taandreaga!
(1-2 cm)
· NB! Kui puhtandit kirjutades tuleb Sulle uus mõte, mida
Sa polegi kirjutanud, siis jäta see järgmise kirjandi jaoks.
Vastasel korral on tulemuseks uus mustand, mida tuleks
taas viimistlema hakata, aga sellise töö jaoks ei jätku Sul
enam ei aega ega jõudu.