KIRJANDI ÜLESEHITUS * Sissejuhatus, teema arendus, lõpetus (kas kõik on olemas ja parajas mahus). * Sidusus (kas lõigud on omavahel loogiliselt seostatud). * Liigendatus (kas iga lõik sisaldab ühte mõtet, kas lõik on terviklik [probleem lahendatud], kas lõik algab taandrealt). 3. STILISTIKA 4. LAUSESTUS * Lauseehitus (kas on kasutatud erinavaid lauseliike, lauselühendeid) * Ühildumine (grammatiline ja sisuline). * Ühemõttelisus (kas laused on sisu poolest ühemõttelised). 5. SÕNAVARA * Sõnavalik (kas kasutatakse sünonüüme, jne) * Ei tohi olla liigseid sõnakordusi (tähelepanu asesõnadele see, ta, tegusõnale olema; tüvekordustele). * Võõrsõnad (võõrsõnu ei tohi kasutada liiga palju ega vales tähenduses). neid asju pea ka meeles. Teema arendus koosneb lõikudest, igas lõigus on üks mõte ehk probleem. Igal probleemil on kolm osa: väide ehk probleemi püstitus, tõestused ehk analüüs ja
otsima erinevaid vigasi: komad, sõnakordused, stiilivead, lõikude pikkused, taandread jne. Kõik vead parandan mustandis, puhtandil peab olema ilus käekiri ning sodimist ei tohi olla. Uut mõtet ehk lõiku tuleb alustada TAANDREAGA! Lõigud peaksid olema sama pikad ning lõigu viimane lause peab olema sissejuhatuseks järgmisele lõigule. Kirjandis ei kommenteeri oma tegevust, nt „nüüd ma räägin“ , „kokkuvõtteks“ jne. Kirjandis ei tohi sinatada, sest kirjand kirjutatakse ikkagi mina vormis. Kui kirjandis sinatad, siis jääb mulje nagu sa kirjutaksid kirjandi lugejast, kes seda kirjandit loeb. Sõnakordusi ei tohi olla. Umbes viie rea ulatuses ei tohiks korrata sama sõnatüve, vaid tuleks leida sünonüüme – kui vaja, sõnastada lause ümber. Kõnekeelsed väljendid ja lühendid peavad kirjandist välja jääma. Kirjutan ainult eesti keeles. Kui pole kindel mõne sõna kirjapildis või tähendus, saan kasutada õigekeelsussõnaraamatut
Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
Arutlemine Arutlemine on väidete ja seisukohtade esitamine, põhjendamine ja järelduste tegemine. Arutleva kirjandi eesmärgiks on käsitleda ühiskondliku elu probleeme, panna lugejaid mõtlema ja kaasa elama. Arutlev kirjand = väited, argumendid: Sissejuhatus Põhiosa, mis koosneb mitmest alaosast Kokkuvõte Arutlemisel sobib kasutada: · Võrdlemist (tuntud nähtuse kõrvutamine tundmatuga) · Vastandamist (ei-jah; hea-halb) · Analüüsi (nähtuse jagamine üksikosades) · Põhjuste ja seoste nägemist (miks? Küsimused) · Näidete toomist (faktid, statistika, juhtumid, elust, kirjandusest) Nõuanded arutleva kirjandi ettevalmistamiseks: Vali teema, koonda mõttet
suutlikkust analüüsida fakte, tema sõnaosavust, ning küpsust. Lõpukirjandit nimetatakse ka küpsuskirjandiks tihti. Mida selle all mõeldakse üldse? Küpsuskirjandiks nimetatakse seda sellepärast, et lõpukirjand näitab ka õpilase haritust mitte haridust, vaid haritust ehk kui palju on nende aastate jooksul talle külge jäänud kõigest sellest, mis tundides räägiti. Aga mis peab sellest kõigest meelde jätma kirjand on üpris rangelt reglementeeritud ning vastavalt sellele antakse ka punkte. Neid reegleid, mida peab järgima, selgitan ma hiljem, aga kirjandit ei tohi kirjutada suvaliselt, ilma süsteemita. Ei tohi kirjutada muinasjuttu. Ei tohi liialt oma arvamust avaldada. Ei tohi näida eelarvamuslikuna. Kirjand on erapooletu. Kirjand analüüsib fakte ning teeb loogilise järelduse tänu sellele. Või siis õpilane teeb seda ning kirjutab seda kirjandisse.
Kuidas hakkama saada kodus esinevate probleemidega? Kuidas luua sõprussuhteid ja neid hoida? Kuidas lahendada konflikte? Kuidas töötada meeskonnas? Kuidas meeldida vastassoo esindajatele? Kuidas olla külgetõmbav ja atraktiivne? Kuidas hoida suhet, kuidas hoolitseda laste eest? 4. Kui said vastuseks, et koolis saad vajalikud oskused ja teadmised, et elus toime tulla, saad oma kirjandi peamõtteks Kool teeb mind õnnelikuks. Nüüd pead hakkama oma peamõtet tõestama ja selleks on otstarbekas koostada teeskava. Teeskava koosneb teesidest ehk väidetest, mille abil kavatsed tõestada, et kool muudab sind õnnelikuks. Minu teeskava näeb välja selline: Koolis õpin end tundma. (eneseteostus, ameti valik) Koolis õpetatavad ained, näiteks keemia ja füüsika, on eluks vajalikud. (need teadmised
Kõik kommentaarid