Kultuuriteooria (0)

Kultuuriteooria .
Margaret Sarv
1. Kultuuri mõiste ei hõlma näiteks:

• taevakehade asetust. Kuigi tähtedele ja kuule jt taevakehadele antakse tähendus läbi kultuuri, siis taevakehad ise eksisteerivad kultuuriväliselt.
  
• füüsikaseadusi. Jällegi, kuidas mõistetakse gravitatsiooni on kultuuri osa, kuid gravitatsioon iseenesest ei kuulu kultuuri mõiste alla.
  

2. Ajalugu on inimeste poolt loodud süsteem, mis püüab kirjeldada minevikus toimunud sündmusi.
Kõigil nähtustel, mida pole iial püütud kirjeldada, puudub ajalugu. See nähtus võis küll eksisteerida, ent kui seda pole kirjeldatud, siis tal puudub lugu, st ka ajalugu.
3. Seletamine on püüd täiendavate andmete (näiteks kogemusel põhinevate teadmiste või millegi, mida käsiteldakse postulaadina) avalikustemisega, anda millestki täpsem kirjeldus.
Kõiki nähtusi on võimalik seletada kultuuri abil. Seletamine toimub nii või teisiti suhtluse ehk keele kaudu. Keel on kultuuri osa, niisiis kasutame igal juhul seletamiseks kultuuri.
4. Karl Erik Rosengreni "suurelt kultuurirattalt" on puudu ehk ajalugu. Samas võib selle liigitada iga sektori alla kuuluvaks, mitte eraldi sektorina.
Laienenud on parem pool, kahanenud vasak. Hariduse olulisuse laienemine või kahanemine on küsitav. Osalt on haridus kättesaadav laiemale hulgale inimestele. Samas tundub, et haridusega inimene on aina harvemini haritud inimene. Sageli on inimestel palju pindmiseid teadmisi, kuid süvitsiminekut on vähe. Laienenud on kindlasti tehnika ja majanduse sektorid. Toimunud on tehnika võidukäik, mistõttu see on saanud suureks osaks meie igapäevast. Inimeste pilgud ja soovid on sageli suunatud heale majanduslikule olukorrale. Kunsti peetakse teisejärguliseks. Levinud on arvamus, et kui on juba saavutatud hea sissetulek, siis võiks tegeleda ka ju kunstiga. Vaimsed väärtused on üha enam käsitletud rikaste hobi, kui iseseisva sihina. Siin aga tuleks välja tuua, et allakirjutanu on veel vähe siin maailmas elanud ja ei oska tegelikult öelda, kas varasemalt olid kunst ja vaimsed väärtused rohkem au sees, kui nüüdisajal. Siiski arvan, et tehnika kiire areng suudab inimesi kenasti oma üüratute võimalustega enda kütkes hoida ning viia tähelepanu "reaalmaailmast" kõrvale.
B) Pean tunnistama, et ma ei saa hästi aru Ingleharti ja Welzeli kaardist . Seepärast ei oska ma ka neid ka omavahel võrrelda.
5. Kultuuri on võimalik siiski kritiseerida vaid omaenese kultuurilise taustaga. Me ei saa lahti öelda oma minevikust. Raskuseks ongi see, et püüame iga kultuurivormi mahutada hinnata oma kogemuste põhjal, niisiis võtame võrdluseks varesemad teadmised kultuurist. Kuid hinnates teist kultuuri peame arvestama, et ka alustalad ja sihid ei ole samad meie kultuuriruumis olevate talade ja sihtidega. Adekvaatse hinnangu saaks anda vaid keegi kultuuriväline, kuid sellist inimest ei ole. Lähim variant oleks ehk Jumal (mitte kristlik, vaid "üleüldse") või Mowgli laadne isik. Kuid viimane on siiski samuti kasvanud üles koos loomadega , kelle tavasid ja omavahelisi suhteid saab ka käsitleda kultuurina, niisiis langeb see näide siiski välja.
6. Kui areng on kulgemine, siis on see paratamatu. Ja paratamatult areneb ka kultuur, sest see muutub ajas.
Kui aga areng on edasiminek, arenemine lihtsamast keerukamaks või halvemast paremaks, siis usun, et kultuur saab areneda vaid kindla nähtuse raames. Näiteks võib areneda inimsuhete seotus ja põimitus kultuuriruumis lihtsamast keerukamaks, samas ei saa öelda, et seega on arenenud ka kultuur. Seda seepärast, et arenguvõimalusi on lõputult ja kui ühes osas toimub areng, siis teises punktis taandareng . Kuid kas kokkuvõttes on toimunud areng, seisak või taandareng, saab vaid öelda, kui on olemas lähtepunkt, mille põhjal otsus langetada. Üleüldist arengut ei saa määratleda.
7. Selgitage lühidalt, mida võiks tähendada sõna "kultuur" järgmistes katkendites (esiletõsted minult ). Võite, kuid appi võtta loengumärkmete liigituse , kuid tingimata ei tarvitse. Põhjendage, miks teie meelest on silmas peetud just ühte või teist tähendust. Millele "kultuur" neis katkendites vaikimisi vastandub, st mis on neis silmaspeetud "mittekultuur"? Milliste sõnade või väljenditega saaks neis kontekstides sõna "kultuur" asendada ?
a) Kultuur kui vaimukultuur või kõrged kunstid . Peetakse silmas kõike, mis tegeleb inimese üleva poole arendamise ja mõtestamisega. See vastandub sõnale vaimuloidus või argipäevasus. Sõna kultuur võiks asendada tekstis sõnaga vaimuelu. ( https://pluss.postimees.ee/2718732/100-000-kultuurset-eestlast )
b) Selles kirjutises peetakse silmas rahvuskultuuri. Käsitletakse meie rahvusliikmena üleskasvamisega kaasnevaid paratamatuseid. Siin vastandub see ehk eraklikkusele või üksindusele, teiste mõjuta kasvamisele. Kultuuri asemel võiks ka kirjutada ühiskond või rahvuslik identiteet. ( http://www.ekklesia.ee/oomega/3/kogudus11.ht m)
c) Siin peetakse silmas kultuuri kui inimsuhtlust ergutavat vabaajategevust. Vastandub suletusele, eraklikkusele. Sõna kultuur võiks asendada näiteks sõnaga suhtlus või kogukondlikkus. (web.suure-jaani.ee/failid/arengukavad/AK_vast_v_profiil.rtf)
d) Siin peetakse silmas erikultuuri. Ehk kasvukeskkonnast tingitud teadmiste, väärtuste ja ettekujutuste kogumit. Sõna kultuur saaks asendada sõnaga kasvukeskkond või ühiskond. ( http://lvrkk.ee/kristiina/Eva_Vahtramae/tarbija/demograafilised__ja_kultuurilised_mjurid.html )
e) Jällegi peetakse silmas keskkonda või ühiskonda. ( https://arvamus.postimees.ee/2730216/martin-kala-salakaval-aeg )
f) Arvan, et ka siin mõeldakse sõna kultuur all keskkonda ja lisaks ka ajalugu. Seda, mil määral on keskkond ja ajalugu mõnd keelt mõjutanud. ( https://suhtlus.wordpress.com/2013/11/24/mis-keelel-see-meelel-voi-kasutaks-hoopis-seesutlevat/ )
g) Artiklis peetakse silmas vaimukultuuri või isiklikku arengut. Kultuuri asemel saaks öelda tugevalt vaimne. Vastandub pindsusele ja tühjusele. ( http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19290212.2.13 )
h) Ma arvan, et silmas peetakse rahvuskultuuri, mis oleks ka mõtestatud. Asendada saaks sõnaga vaimsus.