BUCKINGHAMI HERTSOG (0)

Philippe Erlanger
’’ Buckinghami hertsog : kuningate käskija’’
Kokkuvõte
Käsitletud raamat, ’’Buckinghami hertsog’’, rääkis lugejale George Villiers’i, lihtsa maapoisi, imelisest tõusust kuningate James I ja Charles I soosikuks. Mary Beaumont oli väga auahne naine olnud kogu oma elu ja tahtis, et ka tema poeg jõuaks oma elus kaugele. George katkestas õpingud ja läks Prantsusmaale, kus teda õpetasid need, kel olid aimu ratsutamisest, koerte ja lindude kasvatamisest, muusikast jne. George veetis sel ajal ohtlikus Pariisis kolm aastat ja naastes kodumaale abiellus ta Anniga. Kuna George ja Anni sissetulekud olid väga ebavõrdsed, siis soovitas Lennoxi hertsog Geroge viivitamata õukonda saata. Tema imekena välimus tõi talle õukonnas suure edu ning ta võitis ka James I südame.
Elizabethi ajal oli riik heas seisus ning James I ei tekitanud oma naise kõrvale kunagi võistlejannat, kuid ajapikku hakkasid talle meeltmööda olema mehed. George Villiersile öeldi, et kui ta tahab olla kuninga sõber, tuleb tal Annist loobuda. Peale seda Ann kaob ja mõningate manöövrite tulemusena sai Georgest Jamesi magamistoa kammeraadlik.
Georgele anti 11 auavaldust, mis tõid sisse 80 000 £ ning need pidid ta tegema Sukapaela Ordu vääriliseks. Tegelikult andis James Georgele kõige ohtlikuma asja ja selleks oli võim. George täitis lugematuid ülesandeid, ta hoolitses riigi heaolu ja kuninga rahulolu eest, pidi hoidma riigisaladusi jne. ta ei kohanud oma teel ka mitte mingit vastupanu.
Algul ei saanud George, kuninga suur soosik, ja Charles, kuninga jumaldatud poeg, omavahel hästi läbi, kuid ajapikku said vaenlastest kirglikud sõbrad. George oli Charlesi kehaline, hingeline ja vaimne eeskuju.
Õukonda kolis sisse George ema, Mary Beaumont, keda ta jumaldas. Kaasas oli tal suur hulk perekonda ja sugulasi. Nad külvati üle heade abielude, varanduse, ametitega ja neid hakati kutsuma teiseks kuninglikuks perekonnaks. Jamesile ta aga ei meeldinud, kuid seda James muidugi Georgele ei öelnud.
Georgele tekib uus sõber, oma aja suurim filosoof , Francis Bacon . George tõstab ta ülempitsatihoidjaks ja lõpuks lordkantsleriks. Bacon andis riigivalitsemises head nõu ning juhtkonda tekkis Lionel Cranfield, kellel oli majandusasjade peale nutti ning kes tekitas paari aastaga puudujäägist ülejäägi. Bacon oli uhke, et ta pärandab järgmistele põlvkondadele nii suurepärase eeskuju.
Mary Beaumont leidis Georgele uue naise, Lady Katherine, ning nende esimene laps Mary meeldis Jamesile väga.
1618 vallandus sõda terves Euroopas, jagades selle kaheks. Ühel pool Hispaania , Austria, Itaalia, Baierimaa , Hispaania Madalmaades ja teisel Skandinaavia kuningriigid, Holland , Suurbritannia ja suurem osa Saksa riikidest. Muidu rahumeelne James oli sõjaks sunnitud raha küsima parlamendilt ning peale ägedaid sõnavõtte ja patendivaidlusi sai James lõpuks 600 000 £. George suur sõber ja nõuandja Bacon mõisteti süüdi korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises.
George ja Charles sõitsid, algul inkognito, Hispaaniasse, et Charles saaks kosida Hispaania kuningatütre Maria. Kuus kuud pikki , dramaatilisi, metsikuid pidustusi ja läbirääkimisi tõid kaasa Briti ja Hispaania trooni ühendamise, mis jäi lõppude lõpuks ikkagi ära.
George kutsus oma ülemvõimuga kuninga üle kokku Jamesi valitsusaja neljanda parlamendi. Ta pidas parlamendi ees imelise kõne ja tõusis oma toetuse täielikku tippu. George vangerdused viisid Jamesi põhja ja kuningriik seisis sõja äärel, rahandus oli segamini , administratsioon peata, Jamesi enda õigused olid kahtluse alla pandud ning Charles opositsiooni juhiks saanud.
Jamesi allakäik aina jätkus ja ta oli lõpuks sunnitud allkirjastama lepingu, mis tühistas pea kõik katoliiklaste vastu suunatud ettekirjutused . Keset ettevalmistusi pulmadeks aga podagrahaige suri James I (27.03.1625). Võimule tuleb Charles I, kuid tegelikuks riigijuhiks saab nüüd George Villiers, kes on aja jooksul muutunud rangeks ja tõsiseks. Richelieu suutis aga kriitilisel hetkel valla päästa sõja nii riigi sees kui ka selle piiridest väljas.
George kohtus Austria Annaga, kellega tal esimesest pilgust peale sümpaatia tekkis, kuid see tekitas pahameelt nii kardinal Richelieus kui ka kuningas Louis XIIIs. George Villiers oli teinud neist kahest oma isiku ja eelkõige oma maa veendunud vastased.
George tahtis jällegi parlamendilt sõja jaoks raha küsida, tal oli vaja üle miljoni naelsterlingi, kuid talle anti vaid 140 000 naela suurune krediit . Samal ajal küsis Sir John Coke laevastiku jaoks 293 000 naela ja Taani kuninga jaoks 273 000. Et ühtki häält ei saadud, kuulutati välja parlamendi prorogatsioon (11. juuli), kuid uuesti koguneti juba 1. augustil. George püüdis küll parlamendilt krediiti nõuda, kuid sattus ohtu. Charles tahtis parlamenti laiali saata, aga George ütles talle, et ta seda ei teeks . Charles ei kuulanud aga mitte ja suures segaduses saadeti parlament laiali.
George Villers sõlmis teiste protestantlike riikidega Haagi liidu, samal aja saatis Charles laiali juba järgmise parlamendi. Sellega sattus Cahrel ja Suurbritannia aina suuremasse sügavikku. Kuningat põhimõtteliselt vihati.
Vajati raha. Seda nõudsid rootslased , taanlased, Saksa vürstid ja meremehed. Buckingham lubas peatset lahendust . Inglismaad mõnitati ka nõrga laevastiku pärast. Ka selleks oli vaja finantse ja raha saadi Londoni linnavalitsuse käest. 2/3 katoliklaste varadest omastati. Peale mõningate probleemide ja draamade ületamist sõitsid Inglise, Hollandi ja prantsuse protestantide laevad Prantsusmaa poole. Piiratakse Re saart ja lahingutes ning kannatustes näitab George üles suurt vaprust ja imelisust. Varsti aga saatis Louis XIII lisaväed Re alla ja Buckinghami oli sunnitud suure rutuga Inglismaale tagasi pöörduma.
Võeti vastu ’’Õiguste petitsioon ’’, mis piiras kuningas võimu. Parlament näitas nüüd näpuga Buckinhami hertsogi peale, kes oli rahvale õnnetuse toonud , kui hoolimata sellest oli George õnnelik, sest ta sai parlamendilt jälle vajaminema summa. Ta saatis La Rochelle alla moona, mis enamuses ka kohale jõudis. Ka oli armaada valmis välja sõitma.
John Felton , kibestunud endine sõjaväelane, tappis George Villersi. Hertsog maeti 11.09.1628 öisel ajal, üksinduses ja salaja .
Steenie auks saadeti sõjavägi La Rochelle alla, kuid nad olid sunnitud kiirelt alla andma. Charles saadab laiali oma kolmanda parlamendi.
Charles sureb pea mahalöömise tagajärjel 1649 .