BUCKINGHAMI HERTSOG (0)

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade

....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke

Charles I

varjata. Kasvult oli ta lühike, ka seda püüdis ta varjata, lastes ennast alati pikema ja sihvakamana maalida. Samuti oli tal ka liiga suur keel, mis ei lasknud tal hästi rääkida. Tänu harjutamisele suutis ta seda varjata. Arvati, et ta on ka vaimse arengupeetusega, kuid see ei osutunud tõeks. Iseloomult oli ta kinnine. Vaid mõnepäevaselt omistati talle Albany hertsogi tiitel, nelja-aastaselt sai temast Yorki hertsog. 1604. aasta suvel toodi Charles Inglismaale, kus tema eest hoolitses Robert Carey perekond. Viie-aastaselt võeti talle koduõpetajaks Thomas Murray. Kuueaastaselt pidi Charles hakkama oma tegemistest isale kirjutama. Ta kasvatati üles protestandina, kuid kuna ta ema huvitus katoliiklusest, kandusid need huvid üle ka Charlesile. Kümneaastaselt osales ta juba usudispuutidel, tema religioosseks suunajaks sai mõõdukas presbüterlane James Fullerton. Charlesi eest hoolitses ka

Inglismaa ajalugu

Wars of the Roses algus 1455 (St Albansi lahing). Henry VI saab Yorki hertsogilt lüüa , võim läheb Yorkide kätte. Henry jääb kuningaks vaid nimeliselt. Anjou Margaret oli Henry VI naine, võis veel asju päästa, oli osav poliitik. Aitas ta St. Albansi lahingu järel põgenema. 1459 suutis Margaret ta võimu taastada. Punased ja valged roosid. Lancasterid (punane) ja Yorkid (valge). Mõlemad suguvõsad olid Edward III järeltulijad. Mõlema suguvõsa vapil oli roos. Yorki hertsog Edward (Edward IV), Mortimer Crossi, Henry VI ja tema poja ülestõus 1471.1460 Wakefield’i lahing. Saavad Lancaster’te käest lüüa. Richard (York) sai surma. Tema poeg Edward võttis üle ja lõi Lancasterid puruks Mortimer Cross’i lahingus Walesis 1461. Edward kuulutas end kuningaks (Edward IV). Henry pretendeerib taas troonile, 1471. Tuleb taas Inglismaale. Sai lõplikult Edwardi käest lüüa ning saab surma. Ka tema poeg Edward saab surma.

Inglise ajalugu

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse arendamine (kolooniate vahel), koloniaalsüsteemi rajamine) · Pariisi parlament kohus, mis registreeris kuninga akte ja edikte, võis avaldada arvamust Võimule sai Louis XV: · Louis XIV pojapojapoeg · Regendiks Orleans'i hertsog Philippe, kes korraldas lossis orgiaid ja aadamapidusid · Louis XV ei hoolinud samuti riigiasjadest, vaid tegeles oma armukestega nt markiis de Pompadour, kes mõjutasid valitsemist · Kunstis Louis XV stiil ehk rokokoo · Välisvõlg raha jääb puudu Võimule sai Louis XVI: · Tagasihoidlik elu, oli usklik, õiglane, kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd · Abielus Marie Antoinette'iga (Austriast)

Uusaeg

Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete ül

Ajaloo arvestus

Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II

Uusaeg

UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisus

Inglismaa Kodusõda Referaat

teoretiseerimise, jättes reaalse valitsemise teiste teha. Ent Charlesi autokraatlik valitsemisstiil tekitas talle palju vastaseid. Aastatel 16251629 kutsus Charles I kokku kolm parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. Charles I ainuvalitsuse algusaastatel, 1630 aastatel, muutus elu Inglismaal isegi rahulikumaks. Buckinghami hertsogi surm, Charles I otsus valitseda 1629 aastast alates ilma parlamendita ning rahu Prantsusmaa ja Hispaaniaga aitasid pingeid 5 leevendada. Neutraalsus ajal, mil enamik Euroopast oli haaratud kolmekümneaastasesse sõtta aitas Inglismaal jõukust kasvatada. Charles I oli autoritaarne, mittesalliv ja polnud eriti kompromissialdis (4), ühesõnaga