Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antwerpeni katedraal (0)

1 Hindamata
Punktid
br />
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Ajalugu 4
1.1 Meie leedi 4
1.2 Katedraali ehitus 5
1.3 Ajaloosündmuste mõju katedralile 5
2. Antwerpeni katedraal seest ja väljast 5
2.1 Arhitektuur 6
2.2 Muusika 6
2.3 Kunst 6
Lisa 1 7
Lisa 2 8
Lisa 3 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
2
Sissejuhatus
Referaadi aluseks on võetud internetist leitud artiklid- mis keskenduvad kunstiteostele Antwerpeni katedraalis. Üldist materjali katedraali ajaloo kohta leidsin erinevatelt internetilehekülgedelt- alustades katedraali kodulehega ja lõpetades wikipediaga. Käsitletud on muu hulgas katedraali ajalugu, arhitektuurilisi aspekte ja kunstiteoseid katedraalis. Referaadis sisaldub ka illustratiivset materjali.
3
1. Ajalugu
Antwerpeni katedraal, hollandi keeles Onze-Lieve-Vrouwekathedraal on Belgias, Antwerpeni linnas, asuv rooma katolik kirik . Katedraal on gooti stiilis ja selle arhitektideks olid Jan ja Pieter Appelmans. Kuigi tegu on gooti stiilis katedraaliga, siis on seda renoveeritud ja uuesti sisustatud korduvalt, selle tõttu on mõjutusi ka renessanssist, rokokoost, barokist ja veel mõnestki teisest stiilist. Ehitust alustati aastal 1352. Esimene ehitus lõpetati aastal 1521, aga katedraal pole sellegi poolest siiamaani veel päriselt valmis saanud. Katedraalis on esindatud ka tähtsate kunstnike teoseid- Peter Paul Rubens , Otto van Veen , Jacob de Backer ja Marten de Vos. Katedraal on kantud ka muinsuskaitse alla. 1
1.1 Meie leedi
Katedraalil on ka teine nimi, The Cathedral of Our Lady ehk ``meie leedi katedraal``, kes on ühtlasi nii Antwerpeni linna kui ka katedraali patroon. Antwerpeni katolikud on teda austanud praeguseks juba rohkem kui tuhat aastat. Paigal, kus katedraal praegu asub, oli enne väike kabel , mis pärineb 9. sajandist. Kabel oli seal 12. sajandini, kuni selle asemele ehitati sinna romaani stiilis kirik, mille varemetest võib näha, et see oli 80 meetrit pikk ja 42 meetrit lai. Oma välimuselt, võis see kirik meenutada Kölnis asuvat Sankt Maria im Kapitol kirikut.2
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Cathedral_of_Our_Lady_(Antwerp)
  • http://www.dekathedraal.be/en/tijdlijn/tl_1.ht m
  • http://www.dekathedraal.be/en/tijdlijn/tl_2.ht m
    4
    1.2 Katedraali ehitus
    1352. aastal alustati Antwerpeni katedraali ehitust, millest pidi saama Hollandi kõige suurem gooti kirik. Algselt planeeriti katedraalile kahte, ühekõrgust, torni. Pea 170 aastat hiljem, oli katedraali esimene ehitus valmis saanud. Lõuna torn oli aga lühem, mitte nagu algses visioonis. 1533. aasta oktoobris süttis katedraal aga leekidesse, selle tõttu lükkus edasi ka lõuna torni lõpule viimine . 3
    1.3 Ajaloosündmuste mõju katedraalile
    Antwerpeni katedraal sai piiskopkonna katedraaliks 1559 . aastal. Selle tiitli kaotas katedraal aga 1881. aastal ja sai selle tagasi alles 1961. aastal. Tiitli kaotus oli seotud Napoleoni ja Paavst Pius VII vahelise koostöölepinguga, mis sõlmiti 15 juulil, 1801. aastal . 20. augustil 1566. aastal toimus ikonoklasm, millega seoses hävitasid protestandid suure osa katedraali sisustusest. Kui Antwerpen hiljem taas protestantide võimu alla läks, hävitati , eemaldati ja müüdi suur osa kunstiaardeid, mida katedraalil pakkuda oli. Rooma katolik võim taastus Antwerpenis 1585. aastal. 1794. aastal suutsid prantsuse revolutsionäärid rüüstamise käigus tekitada suuri kahjusid. 1785. a plaanis prantsuse ametnikkond katedraali lammutada, seda õnneks neil siiski teha ei õnnestunud. 1816. a tagastas Prantsusmaa paljud kunstiteosed Antwerpeni katedraalile, sealhulgas ka kolm Rubensi meistritööd. Aastatel 1965-1993 toimus täielik katedraali restaureerimine .4
    2. Antwerpeni katedraal seest ja väljast
    Antwerpeni katedraal pakub silmailu nii väliselt, oma arhitektuuriliste aspektide poolest, aga kunstiteosed, mida katedraalis näha võib, on samuti tõeliselt märkimisväärsed. Kõige rohkem tähelepanu on kunstiteostest pälvinud kindlasti Rubensi tööd, aga ka Van Dycki loodud altar .5
    ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Cathedral_of_Our_Lady_(Antwerp)
  • http://www.dekathedraal.be/en/geschiedenis.ht m
  • http://www.aviewoncities.com/antwerp/cathedral.ht m
    5
    2.1 Arhitektuur
    Antwerpeni katedraal on gooti stiilis, aga saanud mõjutusi ka teistest stiilidest. Katedraal on 123 meetrit kõrgusesse. Põhja torn, mis meenutab sõrme, osutab justkui Jumala poole, see on Antwerpeni üle kõrgunud muutumatul kujul siiamaani. Katedraalis on lai kesklööv, millest mõlemale poole on kolm vahekäiku. See loob suure siseruumi , igas vahekäigus on 48 sammast. Katedraali pikkus on 117 meetrit ja laius 65 meetrit. Katedraalis on 34 suurt vitraažakent. Hoolduskulud on igal aastal 1,5 miljoni euro ümber.6
    2.2 Muusika
    15.sajandi alguses alustas katedraali koor aktiivselt muusikaelu, selle tõttu on kooril muusikaajaloos tähtis roll. Johannes Ockeghem, kes oli üks tähtsamaid heliloojaid 15. sajandil oli katedraalid 1443. aastal vikaar-laulja, samamoodi oli seda ka Jacob Obrecht, aastatel 1492-1497. Organistide hulgast, kes katedraalis töötasid on samuti tuntuid nimesid , näiteks Henry Bredemers. Vähem tuntud on küll nimed Jacobus Barbireau ja Andreas Pevernage, aga nemad on kahalikus kontekstis väga olulised inimesed, kes samuti katedraalis töötasid.7
    2.3 Kunst
    Katedraalis on palju hinnalist, näiteks 14. sajandist pärinev marmorist madonna. Mõned seinamaalingud on 15. sajandist. Kuju ``Meie Antwerpeni leedi`` on pärit 16. sajandist. Neli barokkmaali Rubensilt, nägid esmakordselt ilmavalgust 17. sajandil. Kaks nendest maalidest- ``The Raising of the Cross `` ja ``The Descent from the Cross`` konfiskeeriti Napoleoni poolt ja viidi Prantsusmaale, aga tagastati katedraalilie siiski 19. sajandil. 8
    ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    7. http://en.wikipedia.org/wiki/Cathedral_of_Our_Lady_%28Antwerp%29
    8. http://www.dekathedraal.be/en/geschiedenis.ht m
    6
    Kokkuvõte
    Antwerpeni katedraal on üks tähtsamaid vaatamisväärsuseid Antwerpeni linnas, Belgias. Põhjus on lihtne- see on imeline ehitis, mis on läbi imbunud ajaloost. See on katedraal, mis on olnud tähtis sümbol Antwerpeni elanikele sajandeid , ehitis, mida on laastanud nii põleng kui sõjad , aga tänu sellele ongi see katedraal nii omanäoline, segunedes gootikast, renessanssist, barokist ja rokokoost. Lisaks omanäolisele arhitektuurile on katedraalis võimalik näha imelisi kunstiteoseid.
    7
    Lisa 1
    8
    Lisa 2
    9
    Lisa 3
    10
    Kasutatud kirjandus
    1) http://www.aviewoncities.com/antwerp/cathedral.ht m
    (vaadatud 20.05.2015)
    2) http://www.jstor.org/discover/10.2307/751468uid=3737920&uid=2&uid=4&sid=21106884696653
    (vaadatud 20.05.2015)
    3) http://en.wikipedia.org/wiki/Cathedral_of_Our_Lady_(Antwerp)
    (vaadatud 20.05.2015)
    4) http://www.dekathedraal.be/
    (vaadatud 20.05.2015)
    11
  • Vasakule Paremale
    Antwerpeni katedraal #1 Antwerpeni katedraal #2 Antwerpeni katedraal #3 Antwerpeni katedraal #4 Antwerpeni katedraal #5 Antwerpeni katedraal #6 Antwerpeni katedraal #7 Antwerpeni katedraal #8 Antwerpeni katedraal #9 Antwerpeni katedraal #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor asiiss Õppematerjali autor
    Referaat Antwerpeni katedraalist.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tallinna kirikud
    25
    doc

    Tallinna kirikud

    ............................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik........................................................................................................................8-9 Aleksander Nevski katedraal.........................................................................................10-11 Jaani kirik......................................................................................................................12-13 Pühavaimu kirik.................................................................................................................14 Pildid.............................................................................................................................15-22

    Ajalugu
    Kunsti ajalugu
    93
    doc

    Kunsti ajalugu

    ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Hispaania ja kunst
    21
    rtf

    Hispaania ja kunst

    Kitsaid sopilisi tänavaid äärestavad siseõuedega (patiotega, kus asub tohutult palju lilli) krohvitud majad. Suure kuumuse tõttu suletakse kell 14:00 kõik poed ja muuseumid, linnake ärkab ellu alles kell kuus õhtul, tõeline elu algab alles pimeduse saabudes. Kogu linn on lõunamaa kohta üllatavalt puhas ja turvaline. Mauri ehituskunsti meistriteos on 19-lööviline hiiglasuur sammashallina ehitatud mosee. 1523-1766 ehitati mosee läänetiiba ristiusu katedraal, nn. Capilla Mayor. Cordoba mosee (Mesqita katedraal). 785.a.andis Cordoba emiir Abd ar-Rahman käsu ehitada Guadalquiviri jõe kaldale ainulaadse mosee, mis oleks emiiri enesehinnangule vääriline (tema järglased võtsid endale juba kaliifi aunime). Mosee ehitati kohale, kus asus läänegootidest kristlaste kirik (kristlastele maksti tagaihoidlik valuraha ja plats oligi vaba), mis oli omakorda rajatud rooma templi varemetele. Eeskujuks võeti Damaskuse

    Kunstiajalugu
    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
    41
    docx

    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix ?

    Kunstiajalugu
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    32
    doc

    Kordamine kunstiajaloo eksamiks

    kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on nt ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. saj püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk, Hagija Sofia katedraal. 8 Probleemiks oli ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Hagija Sofias on see ülesanne lahendatud viklite, sfäärilise kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Sellist rõdutaolist ruumiosa nim empoorideks

    Kunstiajalugu
    Eesti arhitektuuri näited
    62
    docx

    Eesti arhitektuuri näited

    Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis...............................................

    arhitektuuriajalugu
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

    Geograafia
    kunstikultuuri ajalugu 11 klass
    52
    docx

    kunstikultuuri ajalugu 11 klass

    India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

    Kultuuriajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun