Kas süvaõppega koolid on vajalikud? (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Automaatikainstituut
Kas süvaõppega koolid on vajalikud?
Retsensioon aines „Väljendusoskus“
Juhendaja :
Tallinn
2011
Retsenseeritava töö osad:
Sissejuhatus:
„Õppimine on aastasadade ja –tuhandetega muutunud järjest olulisemaks ning
koolis veedetud aastad moodustavad tänapäeval vähemalt viisteist kuni
kakskümmend protsenti inimese elust. Kuna haridus on baasiks kogu järgnevale
elule, tuleks kooliaastatest võtta maksimum, või kuidas? Pidevalt avaldatakse
meedias artikleid süvaõppega koolide vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, kuid
paratamatult jäävad silma autorite vähesed kogemused ning emotsioonide
põhjal tehtud järeldused.“
Kokkuvõte:
„Eestis valitseb olukord, kus ebapiisavate teadmiste või isiklike kogemusteta
inimesed võtavad pidevalt sõna süvaõppega koolide ja neis toimuva kohta ning
loovad avalikkusele petliku pildi kesklinna koolides toimuvast. Üksikute
pettunud lapsevanemate nägemused on muutunud üleriigiliste arvamuslugude
ja debattide aluseks. Kuigi tõde on subjektiivne, ei ole ta minu kui ühes
“tavakoolis” ja kahes “eliitkoolis” õppinud ning mitmetel katsetel käinud
gümnaasiumilõpetaja silmis kaugeltki selline, kui meedias kujutatakse. Kui
mõned kodanikud kurdavad, et lastelt võetakse neid koolikatseteks treenimisega
lapsepõlv ära, siis minu meelest ei tasu selle pärast muretseda, väga paljudel
kestab lapsepõlvele tüüpiline muretu suhtumine välja veel kõrgkoolis õppides.“
Teemaarenduse olulisemad punktid:
1. „Süvaõppega koolidega seostuvad esmaselt suuremal osal eestlastest
sisseastumiskatsed, mida iga-aastaselt kritiseeritakse, kuid mis on paratamatult
vajalikud.“
2. „Süvaõppega koolides korraldatavaid katseid nimetatakse sageli ebainimlikeks
ning lastele traumeerivaks. Tegelikkuses ei ole see põhjendatud...“
3. „Arvan, et ühtlasest tasemest, edumeelsetest õpetajatest ning headest
õppetulemustest mitte vähem tähtsad pole paljude süvaõppega koolide
pikaajalised traditsioonid, mis kõrvalseisjale võivad tunduda jaburad, kuid mis
loovad koolis erilise õhkkonna ning seovad koolikaaslased ja kooli kogu eluks“
4. „Valdavalt arvatakse, et süvaõppega koolide investeeringud tulevad nn
tavakoolide arvelt ning neid eelistatakse teistele koolidele–tegelikult on paljud
investeeringud saanud teoks tänu MTÜ-dele ja oma kooli hindavatele
vilistlastele.“
5. „Paljud haridusametnikud ning visionäärid on soovitanud nn eliitkoole laiendada
ning võtta vastu rohkem õppureid–esmapilgul suurepärane idee, mis vähendaks
nurinat “väheste väljavalitute” üle. Kurb tõsiasi, on aga see, et nn eliitkoolid
kannatavad juba aastaid ülerahvastatuse all ega peaks suuremale rahvamassile
vastu.“
6. „Minu jaoks üks segadusttekitavamaid nn eliitkoolide vastaste argumente on
kooli kaugus kodust. Tänapäevaste transpordivõimalustega jõuavad ka kaugemal
elavad lapsed kooli vähemalt poole tunniga–kasutagu nad ühistransporti või
autosid.“
7. „...arvatakse, et nn
eliitkoolid on väheste rikaste pärusmaa. Tegelikult on see petlik kujutelm...“
8. „Minu jaoks üks imelikumaid illusioone on süvaõppega koolide lammutamise
kasulikkus teistele koolidele. Arvatakse, et heade õpetajate laialijagamine tõstab
koolide taset, kuid reaalselt ei muutuks midagi...“
Eesmärk:
„Essee eesmärk on analüüsida süvaõppega koolide eeliseid ja vajalikkust,
kummutada müüte ja lükata ümber väiteid nn eliitkoolide lammutamise
positiivsest mõjust teistele koolidele.“  NÕUSTUN.
Põhisõnum:
„Süvaõppega koolid on vajalikud ning nende
tegevuse lõpetamine ei paranda iseenesest õppetulemusi ega kvaliteeti
tavakoolides.“  NÕUSTUN.
Positiivne:
*Selge struktuur.
*Kõik esitatud väited on põhjendatud ning on toodud ka näited (lisaks ka isiklik kogemus).
*Probleemidele on pakutud omapoolseid lahendusi.
*Korralik õigekiri ja keelekasutus (ei jäänud silma suuri kirjavigu, häirivaid sõnakordusi ega valesti kasutatud termineid).
* Vormistus - OK
Negatiivne:
*Teema võiks olla kitsendatud kuna kõik jääb üsna pinnapealseks.
*Mõned näited võiksid põhineda ka mingisugusel statistikal. (Mitmekülgsuse saavutamiseks)
*Kohati tundub essee liialt isiklikel emotsioonidel põhinev (Astudes ise samasse ämbrisse, mida essees laidetakse) („Sellest
lähtuvalt soovin ma rõhutada, et jonnakalt kasutatav termin “ eliitkool ” on võetud
kasutusele pettunud lapsevanemate, mitte kesklinna koolides käivate laste ning
nende vanemate poolt.“)
*Teemaarenduse punktid võiks olla sujuvamate üleminekutega (nt. kasutades sidelõike)
Valisin retsenseerimiseks essee pealkirjaga „Kas süvaõppega koolid on vajalikud?“ kuna olen ka ise süvaõppega kooli vilistlane ja samuti näinud nii seest kui väljast niinimetatud „eliitkooli“ elu. Antud essee pealkiri on asjakohane ja vastavuses sisuga.
Üldiselt on essee hästi kirjutatud. Esseel on olemas selge ülesehitus ja hästi eristatavad sissejuhatus, kokkuvõte ja teemakäsitluse pidepunktid. Essees esitatud väited on korralikult põhjendatud ja vajaduse korral toetatud näidetega ning probleemidele lahenduse leidmiseks on pakutud ka omapoolseid lahendusviise. Essees ei ole probleeme ka keelekasutuse ega õigekirjaga. Kõik see loob esseest positiivse üldpildi. Ka vormistus on nõuetega vastavuses.
Negatiivse poole pealt võiksin välja tuua, et minu hinnangul võiks essee olla kitsamal teemal kuna mitmed käsitletud punktid saaksid ja võiksid olla palju sügavamalt lahti kirjutatud. Praegusel hetkel tundub essee pisut pinnapealne kuid seejuures mitte poolik . Esseel on 8 teemaarenduse punkti, mis on kahe lehekülje pikkuse essee kohta selgelt liiga palju.
Näiteid oleks võinud tuua ka mingi statistika põhjal kuna see lisaks tööle mitmekülgsust ning esitatud väidetele jõudu. Praegusel hetkel põhinetakse peamiselt isiklikul kogemusel ja vaatlusel, mis võib argumendid vähem veenvamaks jätta.
Essee on liialt isiklikel emotsioonidel põhinev. Sellega astub autor samasse ämbrisse, mida ta ise kritiseerib. Näiteks on seda näha antud lausest: „Sellest lähtuvalt soovin ma rõhutada, et jonnakalt kasutatav termin “eliitkool” on võetud kasutusele pettunud lapsevanemate, mitte kesklinna koolides käivate laste ning nende vanemate poolt.“ Kuigi mina isiklikult selle väitega nõustun, arvan ma, et sellist väidet ei tohiks ilma veenva tõestuseta esitada ja paljude teiste lugejate jaoks võib see olla väheusutav.
Essee struktuuri silmas pidades võib märgata, et esseel puuduvad sidelõigud, mille kasutamisega annaks juba üsna head tervikut veelgi parandada. Sidelõikude abil saaks üleminekud ühelt kavapunktilt teisele sujuvamaks muuta ja luua selge arusaama lugeja jaoks, miks essee esitab just selliseid väiteid ja miks vastavad teemapunktid on just niimoodi järjestatud nagu need on.
Mina hindaksin seda antud kirjateost 8-9 puntkiga 10-palli süsteemis kuna üldpilt, mis on ka kõige olulisem, on hea, aga esseel on ka omad vead.