Vulkaan Etna (0)

JKHK
Kivi- ja Betoonkonstruktsioonide ehitus
KE11
Vulkaan Etna
Referaat
Õpilane: Adrian Prints
Juhendaja : Reet Meerits
Särevere 2013

Sissejuhatus

Referaat räägib Etna vulkaanist , selle pursetest ja ajaloost.

Etna
Maailmas pole palju selliseid paiku, kus ühte ja sama vulkaani võib imetleda nii maalt, merekaldalt kui linnast. Kui see linn juhtub olema Catania , paistab eemal enam kui 3300-meetrine Etna mägi. See on Euroopa kõrgeim tegevvulkaan , mis asetseb Sitsiilia saare ülemises osas idaranniku lähedal.
Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taaslaavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge  Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet.
3. jaanuaril 2011  paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna vulkaan  purskab (või pulbitseb) tavaliselt kuni kümme, vahel enamgi korda aastas.
  pursked  kestavad teinekord päevi, sundides aeg-ajalt seetõttu sulgema ka Catania lennuvälja.
Etna on 3329,6 meetrit kõrge stratovulkaan Sitsiilia idaosas. Ta on ka üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Kõige aktiivsem tegevus on pragu Bocca Nuova ja Uues Kagukraatris, viimasest voolab jätkuvalt välja ka laavat.
Etna:
Kõrgus: 3329,6 meetrit
Asukoht: Sitsiilia, Itaalia
Tüüp: Kihtvulkaan
Koordinaadid: 37° 43′ 46″ N, 15° 0′ 17″ E
Etna oli väga aktiivne juba antiikajal . Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus  paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse.
Vanakreeka filosoof  Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.
Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel.
Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud  vulkanismi loodusteaduslikult seletada.
Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased  loobuma plaanist rünnata Sürakuusat.
Tavatu kiindumus
Võib tekkida küsimus, kas vulkaani jalamil elavad inimesed ei karda , et tulemägi võib iga hetk purskama hakata. Kui Etna on rahulik, unustavad kohalikud elanikud, et vulkaan üldse eksisteerib. ”Koletis on rahulik,” kirjutas 19. sajandi prantsuse kirjanik Guy de Maupassant oma Sitsiilia reisikirjelduses. ”Ta magab taamal.” Kui mäe kohale ilmub suitsukoonal, võivad kohalikud Etnale heal juhul põgusa pilgu heita. Kui nad aga keset ööd kuulevad tumedat kõminat, avastavad, et rõdud ja teed on kattunud tuhaga, või tunnevad tuhka ninasõõrmetes ja silmades, olukord muutub. Siis on tark Etnat karta ja lugupidavalt taanduda, eriti veel kui mäenõlvalt on aeglaselt, kuid otsusekindlalt lähenemas punane laavajõgi, mis neelab kõik oma teel.
Sellest hoolimata peavad kohalikud Etnat sõbralikuks hiiglaseks. Tõsi, ta on palju pahandust teinud, hävitades asulaid, viljasaake ja hilisemal ajal ka turismirajatisi. Aga kõige selle juures on ta siiski põhjustanud väga vähe inimkaotusi . Pärast seda kui tulemägi on oma raevuhoos inimeste kätetöö minema pühkinud, asub sealne visa rahvas jälle tööle, alustades kõike otsast peale.
Itaalia luuletaja Giacomo Leopardi kirjeldas tabavalt seda kiindumust, mida tulemäe jalamil elavad inimesed oma maa vastu tunnevad. Ta võrdles neid ühe leetpõõsaga, mis kasvab sageli vulkaanilistes piirkondades. Selle kaunid säravkollased õied hoiavad end väärikalt püsti kuni hetkeni, mil laavavoog nad enda alla matab. Kui purskamine on lõppenud ja kivine maa jahtunud , hakkab leetpõõsas jälle kasvama. Tugev ja südi, jätkab ta oma elutsüklit
Ammune huviobjekt
Araablased , kes valitsesid Sitsiilias pikka aega, kutsusid seda vulkaani Tulemäeks. See on kahtlemata tabav nimi, kuna Etna paiskab oma sügavusest regulaarselt välja hõõguvtulist laavat. Kaks kõige varasemat säilinud ülestähendust Etna tegevuse kohta on pärit Pindaroselt ja Aischyloselt, kes kirjeldasid purset, mis toimus aastal 475 e.m.a. Rohkem kui korra on laava andnud hämmastavaid etendusi, loogeldes tulemaona mäest alla merre. See leidis aset aastatel 396 e.m.a, 1329 m.a.j ning 1669  m.a.j, kusjuures viimane neist on Etna hilisemate pursete hulgas küllap vist kõige tuntum. Tookord valgus 2 kilomeetri laiune ja 25 kilomeetri pikkune laavakeel üle Catania linnamüüri, purustas enam kui 27000 inimese kodud ning mattis enda alla osa sadamast.
Üldiselt arvatakse, et 20. sajandil Etna tegevus hoogustus , kuna toimus terve rida purskeid. Kõige raevukam neist hävitas 1928. aastal Mascali linnakese. Ka viimastel aastatel on vulkaan laavat ja tuhka välja ajanud ning kohalikele elanikele järjepidevalt probleeme ja muret põhjustanud.
Grande Mamma
Väidetakse, et Etna põhistruktuur hakkas moodustuma vähemalt 170000 aastat tagasi magma ehk kivimisulami maapinnale tungimise tagajärjel. Etna põhikoonuse nõlvad on kaetud ligikaudu 250 väiksema koonusega, mis on tekkinud vulkaani pursketegevuse käigus. Need külgkoonused on justkui mudilased ümber ema, mistõttu Etna on saanud endale hüüdnimeks Grande Mamma (Suur Mamma).
Kui teha autoretk või rongisõit ümber Etna, võib näha hulgaliselt kauneid vaatepilte, nagu näiteks Monti Rossi (Punased mäed) Nicolosi lähedal, Silvestri kraatrid ja hiigelsuur Valle del Bove (Härjaorg), mida saab vaadelda Giarrest ja Zafferanast.
Kuigi Etna geoloogilist ajalugu ei mõisteta täielikult, on selge, et see ulatub iidsesse minevikku . Nii merepõhjas kui maismaal maapõuest väljunud magma on vorminud Cataniast põhja poole jääva rannikuala. Ühte osa sellest tuntakse Riviera dei Ciclopi ehk Kükloopide ranna nime all sealsete iseloomulike mustade laavakaljude tõttu. Otse Aci Trezza rannakalju vastas kerkivad merest veidra kujuga kaljumoodustised, mida nimetatakse Faraglioni kaljudeks.
Kokkuvõte
Etna vulkaan on maailma võimsaim tegevvulkaan ja inimeste jaoks on seal väga palju kauneid vaatepilte.
Kasutatud kirjanuds:
Internet
Veebiraamatukogu
www.Google.ee
www.Vikipeedia.ee
www.Delfi.ee