1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf
Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 2 1 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 815 2 906 5 108 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 1200 1 200 1 200 Immateriaalse põhivara kulum -120 -240 Põhivara kokku 1200 1 080 960 AKTIVA KOKKU 2015 3 986 6 068
täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade analüütilist arvestust peetakse põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Põhivara amortisatsiooninormid kinnitab juhataja. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest:
Muud äritulud 13 926 13 116 -5,82% 420 -96,79% Kasutatud materjal ja tarvikud -317 412 -306 951 -3,29% -321 503 4,74% Brutokasum 90 864 95 822 5,46% 114 474 19,47% Mitmesugused tegevuskulud -46 468 -44 301 -4,66% -44 353 0,12% Tööjõukulud -39 247 -34 764 -11,42% -34 145 -1,78% Põhivara kulum ja väärtuse -26 748 -10 432 -60,99% -9 976 -4,37% langus Muud ärikulud -2 195 -840 -61,73% -347 -58,69% Ärikasum (-kahjum) -9 868 18 601 288,50% 26 073 40,17% Finantstulud ja -kulud -2 430 -1 505 -38,07% -1 500 -0,33% Kasum (kahjum) enne -12 298 17 096 239,02% 24 573 43,74%
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud...
nende müük õpilastele 11 XVII. Kasumiaruanne õppeaastas Tabel 7 Kasumiaruanne 2014 2014 Müügitulu 14760 Õppijate poolt kinni makstud õppematerjalid 1380 Mitmesugused tegevuskulud 3483 Tööjõukulud 2592 Põhivara kulum ja väärtuse langus 0 Ärikasum finantskulud 0 kokku finantskulud 0 Kasum enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum 10065 XVIII. Missioon, visioon, moto Paabeli Torn OÜ missiooniks on kvaliteetse keeleõppeteenuse osutamine konkurentsivõimeline hinnaga. Hakkame pakkuma eesti ja soome keele baaskursust ning inglise keele intensiivkursust.
Põhivara sihtfinantseerimine 36 173 11 419 17,19 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 13 000 12 000 19 Muud äritulud 3 583 4 482 19 TULUD kokku 480 032 415 720 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 141 999 102 204 20 Mitmesugused tegevuskulud 20 557 11 906 20 Tööjõu kulud 129 119 105 362 20 Põhivara kulum 142 799 89 301 20 Muud ärikulud 1 528 1 080 20 KULUD kokku 436 002 309 853 ÄRIKASUM 44 030 105 867 Intressikulud -17 835 -8 652 21 Muud finantstulud ja -kulud -9 520 5 313 21 ARUANDEAASTA KASUM 16 675 102 515 Eesti kroonides 01.01.-31.12
tellimuste komplekteerimisest. Ristlaadimiskeskust võidakse nimetada terminaliks, veosõlmeks/hubiks, sortimiskeskuseks jne. 37. Nimeta vähemalt 5 peamist lao kulurühma? Personalikulu (laotööliste, lao kontoritöötajate ja laojuhataja palgad ja lisatasud koos maksudega); rent (ruumid /ehitised, tehnika, inventar); küte ja elekter; remont ja hooldus; valve- ja turvameetmed; kaubaaluste ja pakkematerjalide kulud; kulum (ehitised, tehnika, inventar) kindlustus (kinnisvara ja seadmed); halduskulud (kaupade käitlemise plaanimise ja juhtimisega seotud kulud, lao juhtkonna palgad, lisatasud jms); muud kulud. (laokulud - Tegevuskulud ja kulud vahenditele; ostetud teenused; varade kulum; varadesse seotud kapitali intressikulu (kapitalikulu); rendid ja liisingumaksed; ettevõttesisesed arvestuslikud kulud.) 38. Mis on laoartikkel (SKU)?
goods sold 20 Ostetud teenused 20 150 150 Ostetud teenused 50 Töötasu 50 20 Töötasu , wages 22 Omaniku tingl. 20 50 Kulum 12 töötasu 50 50 / Pangaintress, interest Varade 22 50 turuväärtuse 10 % 12
Põhivara - vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Põhivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõenäol. osal. tulev. per. tulu tekkimisel. Mat. põhivara arvestust käsitlevad RP seaduse §29-32. Mat. põhivara esitatakse rp-s 6 kirjel: 1) maa ja ehitised (soetusmaksumuses); 2) masinad ja seadmed (soetusmaksumuses); 3) muu inventar, tööriistad, sisseseadmed ja muud (soetusmaksumuses); 4) akumul. põhivara kulum (miinuses); 5) lõpetamata ehitused; 6) ettemaksed mat. põhivara eest. Mat. põhivara olemus. Kriteeriumid, mis võimaldavad määratl. põhivara: · kasutusiga, · soetusmaksumus, · otstarve, · eksisteerimisvorm. Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid): · kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse; · kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis. Põhivara soetusmaksumus - vara enda maksumus + kõik kulutused, mis on otstar- bekad ja vajal
29. Kasumiaruanne. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Põhivalem ; TULU KULU = KASUM Raamatupidamise seadus lubab kasutada kaht erinevat kasumiaruande skeemi. Esimene skeem: 1. Äritulud (valdavalt realiseerimise netokäive) Miinus 2. Ärikulud, sh Kaubad, toore, materjal, teenused, Mitmesugused tegevuskulud Tööjõu kulud (palk, sots. maks, töötuskindlustus) Kulum (e amortisatsioon) Muud ärikulud Võrdub 3. Ärikasum (-kahjum) Pluss 4. Finantstulud (intress, valuutakursi muutuse mõju, tulu väärtpaberitelt) Miinus 5. Finantskulud (eelkõige makstud intress, ka valuutakursi muutuse mõju) Pluss/miinus 6. Erakorralised tulud ja erakorralised kulud Tulemus 7. Kasum (kahjum) 2. skeem on suht sarnane(loengukonspektis). 30. Rahavoogude prognoos. Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi
Varade inventeerimise juhend Tallinn, 2011 Koostatud: linna finantsteenistus Heli Vesilind telefon 640 4192 Dokumendi koostamisel on kasutatud Interna OÜ koduleheküljel olevat varade ja varude inventuuri läbiviimise juhendmaterjali. SISUKORD 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 3.Inventeeritavad varad....................................................................................................
Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103 Muud ärikulud 52 751 71 -4536 103 Ärikasum (-kahjum) 670 510 561 -169 341 79 Finantstulud ja kulud 75 423 138 -1 282 502 55 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 745 934 316 -292 449 73
ja juba müüdud kortereid, saab turuväärtuseks pakkuda ligikaudu 850 /m2.[8] 1.7 Asendusväärtus Arvestades hetkelist seisu kinnisvaraturul ning ehitusturul valitsevaid pakkumishindu võiks analoogse hoone püstitamise maksumus kujuneda ligikaudu 900 kuni 1000 /m 2. See teeb hoone asendusväärtuseks ligikaudu 6 402 510 . 1.8 Jääkväärtus Jääkväärtuse hindamisel lähtutakse olukorrast, kus kõik remonttööd hoonel on juba lõpetatud. Jääkväärtus = Asendusväärtus kulum Hoone eluiga väheneb, kui seda ei hooldata, ning lisaks antud eluhoone puhul on esmatähtis just lähtuda inimestele mõistliku hinnaga eluaseme säilitamisest. Lisaks, turusituatsioon näitab, et paneelmajade populaarsus ei ole oluliselt langenud. Arvestades kõiki neid asjaolusid, võib hoone kulumiks määrata ligikaudu 40 %. Jääkväärtuseks saame sel juhul 3 841 506 . 1.11 Kokkuvõte Käesolevas projektis kavandati Lasnamäel asuva korterelamu renoveerimise plaani.
a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata "ostukorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust
MAAMAJANDUSLIKUD ALUSED Agraarmajandus I Lähteseisukohad ja ettevalmistus plaanide tegemiseks • Õpetus „õigesti mõistmisest“ masendus, stress, kui tulevik on tume • Kuidas sellest üle saada, eduka tegutsemise alused 1.2.1. Tervise parandamine, puhkus, väljamagamine 1.2.2. Leppida asjadega, mida muuta ei saa, valid kas poliitika või põllumajanduse 1.2.3. Stressist ülesaamisel elus muudatuste tegemine, sõbrad, perekond 1.2.4. Arutama tuleviku perspektiive oma pereliikmete ja kaastöötajatega 1.2.5. Jõuda selgusele, mida me ise ja meie lähikondlased elult ootavad, millised on meie eluviiside eelistused 1.2.6. Tootmistalu maa-ja loomadehulga tänapäevased rusikareeglid Lääne-Euroopas 1.2.7.Valitsuse toetusprogrammid. Rahvusvahelised kokkulepped tootmismahu reguleerimiseks ehk kvoodid 1.2.8. Pea mah akorralik pidu, et saada teada, mida teised ootavad. Lisaks tuleb järgida printsiipi...
Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Puhastulu (Net Income) on ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Väärtpaber (Security) kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. 4 2. MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE? Aktsiatesse investeerimisel saab sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimise hüveks on võimalik kapitalitulu vara omamisest, mille väärtus võib aja jooksul kasvada, ja võimalik dividenditulu
Müügitulu 216 383 215 397 243 173 200 260 Muud äritulud 0 0 1 051 117 Kaubad, toore, materjal ja teenused -114 457 -137 349 -135 022 -99 479 Mitmesugused tegevuskulud -21 303 -31 899 -38 220 -29 741 Tööjõukulud -39 855 -36 700 -55 320 -57 722 Põhivara kulum ja väärtuse langus -3 179 -2 675 -1 720 -1 544 Muud ärikulud -675 0 -512 -1 298 Ärikasum (kahjum) 36 914 6 774 13 430 10 593 Finantstulud ja kulud 29 11 -203 -364 Kasum (kahjum) enne 36 943 6 785 13 227 10 229 tulumaksustamist
Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Peamised kirjed on: müügi netokäive, kasum valuutatehingutest, kasum põhivarade müügist, saadud intressid ja dividendid. Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta.
Seemned iii. Väetised iv. Puhastusvahendid v. Desifikandid vi. Põrsad vii. Pullvasikad viii. Oksakäärid 7. Tootmismahu muutusele reageerimise alusel jagunevad kulud: a. Muutuvkulud: i. Ravimikulud ii. Kütusekulud iii. Hooajatöölistele makstud palgad ? b. Püsivkulud i. Tootmishoonetelt arvestatud kulum ii. Tootmisharu üldkulud iii. Püsitöötajate palgakulud iv. Kindlustuskulud Põllumajandus ökonoomika põhieksam 1 1.Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused (turu ja tootmiskitsendused). Milline on neist olulisim Eesti jaoks? 2.Tehnilise efektiivsuse olemus? Mida arvestatakse mõõtmisel? Kuidas mõõdetakse? 3.Ajategur, tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis. 4. Enamsaagi arvutamine SE, KE, AE (tabel) 5
taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; •turuväärtus ehk realiseerimismaksumus – turuhind, millega saab põhivara müüa; •kasutusväärtus – vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; •bilansiline väärtus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; •lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. 19 Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks.
Soetusväärtus per. alguses 0 616 000 616 000 616 000 616 000 616 000 616 000 616 000 616 000 soetused perioodis 616 000 Võõrandamised perioodis Soetusväärtus per.lõpus 616 000 616 000 616 000 616 000 616 000 616 000 616 000 616 000 616 000 Kulumi määr perioodis % 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% Akumuleeritud kulum 15400 61 600 107 800 154 000 200 200 246 400 292 600 338 800 385 000 Kulum 15 400 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 Jääkväärtuse perioodi lõpus 600 600 554 400 508 200 462 000 415 800 369 600 323 400 277 200 231 000 Laenu arvestus
· mootorikütuse ja õlide kulu (l/h ja nende hinnad kr/l); · masinajuhi ja abitööliste töötasu (koos maksudega kr/h); · muud antud masina juures esineda võivad kulud; · ettevõtte üldkulud (% kogukuludest); · töömasinatel masina keskmine tunnitootlikkus. A. Püsikulud Kulum Praktikas kasutatakse kulumi arvestamisel peamiselt lineaarset meetodit: A=(H-J)/Ta*W; kus A - kulum, kr/h; H - masina soetushind, kr; J - masina jääkmaksumus, kr; Ta - masina kasutusiga, aastates; W - töömaht, h/a. Laenuintress 24 Arvutatakse masina kogu kasutusea keskmisena. Laenuintressi arvutusvalem: I = a*i*H(1-Of/100)/200*Ta*W; kus I - intressikulu, kr/h; a - laenuperioodi pikkus, aastates; i intressiprotsent; Of - omafinantseering, % laenusummast. Masina hoiustamiskulud Ha=Mh*Sh/W * (1/Th+((i+kh)/200)); kus
Iga kvartali lõpuks planeerib ettevõte jääki 30% ulatuses järgmise kvartali müügist. Aasta lõpuks tahab ettevõte jätta lattu samas mahus ühikuid nagu oli aasta alguses. 5. Ettevõte ostab põhimaterjali krediiti. Pool soetatust tasutakse ostuga samas kvartalis ja teine pool järgmises kvartalis. Palgad ja maksud tasutakse 15. ja 30. kuupäeval igal kuul. 6. Püsivad tootmise lisakulud on kokku 1 000 000 EUR igas kvartalis, millest 350 000 EUR moodustab kulum. Ülejäänud kulud makstakse ära sama kvartali jooksul (kui kulu tekib). (Püsivate tootmise lisakulude määra arvutamiseks jagatakse aasta kogu püsivate tootmise lisakulude summa aasta oodatava toodangumahuga) 7. Muutuvad tootmise lisakulud on eelarvestatud 6 EUR põhitöötaja tunni kohta. Kõik muutuvad tootmise lisakulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul. 8. Püsivad müügi- ja halduskulud on kokku 250 000 EUR kvartalis. Summa sisaldab kulumit 50 000 EUR. 9
7. Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 813 942 -796 808 -156 376 8. Muud tegevuskulud -5 449 751 -2 682 373 -1 267 738 9.a. Palgakulu -1 638 694 -804 601 -180 033 9.b. Sotsiaalmaksud -539 076 -278 795 -60 312 9. TÖÖJÕU KULUD KOKKU -2 177 770 -1 083 396 -240 345 10. Põhivara kulum ja väärtuse langus -1 366 187 -1 192 801 -371 179 11. Muud ärikulud -13 083 -16 509 -3 050 Ä R I K A S U M (-KAHJUM) 2 628 316 1 564 498 -284 144 12.d. Intressikulud -355 568 -283 021 -145 918 12.f. Muud finantstulud ja -kulud 1 279 385 0 12. FINANTSTULUD JA -KULUD KOKKU -354 289 -282 636 -145 918
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku Lisa 2 Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum)
2016 2017 2018 13 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud (intress) Aruandeaasta kasum (kahjum) 5.7. BILANSS (prognoos) Käibevara Aastad 2016 2017 2018 Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
närida hambugere, siis hamburger muutub Teie jaoks: Vali üks: a. kvaliteetseks kaubaks b. normaalseks kaubaks c. täiendkaubaks d. asenduskaubaks e. inferioorseks e. rämpskaubaks Küsimus 33 3 Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: Vali üks: a. kõik riigile makstavad kaudsed maksud b. jaotamata kasum c. kõik vastused valed d. kulum e. teistele firmadele teostatud müük Küsimus 34 3 Multiplikaatorieffekt tähendab, et : Vali üks: a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b. muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes võrdub keskmise säästmiskalduvusega c. väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes d. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusli...
19) Finantsprognoosid: alginvesteeringud, põhi- ja käibevara, amortsisatasioon, omahind, müügiprognoosid Ettevõte peab ennast käibemaksukohustlaseks panema kui aastane kasum ületab 40 000. Põhivara- kui kasutusel rohkem kui 1 aasta Käibevara- kasutusel vähem kui 1 aasta, tooraine Materiaalne põhivara näiteks hooned, seadmed Immateriaalne põhivara kaubamärk, autorilepingud, litsentsid Amortisatsioon ehk kulum o Lineaarne meetod igasse aastasse langeb sama vara suurus o Progresseeruv ja regresseeruv kas tõuseb või langeb o Amortisatsiooni arvutatakse et saada oma hind mingi aja vältel Omahind = kulud kokku/tootmismaht Müügihind = omahind + kasum
Käibe e. lisandväärtuse maks 20 , Kokku 630 220 200 kaupade ja teenuste maksumus) 10. SKP tulude meetodil = hüvitised töötajatele + ettevõtete 20 630 220 tegevuse ülejääk, e. brutokasum + kulum +netomaksud 10. = 1 Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 11. SKP tarbimise meetodil = eratarbimine(C) + ( ) + Investeeringud (I) + valitsuse kulutused (G) + () + +
9. Alampalk – miinimumpalk e. töötasu alammäär, mis on kehtestatud kehtiva töölepingu seaduse järgi; madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta 10. Ametiühing – iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine 11. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. 12. Börs – turg, kus müüjad ja ostjad kauplevad väärtpaberite, derivaatide, toormete, valuutade ja muude rahastamisvahenditega 13. Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga
laokulud, pakkimiskulud, tellimuste haldamise kulud, halduskulud, tarneahela IT kulud, tarneahela finants- ja planeerimiskulud. · Saksamaa logistika kutseühing jaotab logistika kulud järgnevalt: o Tuumkulud: laondus, veokorraldus, kohaletoimetamine ja halduskulud o Laiendatud logistikakulud: varude säilituskulud, pakkimiskulud, kapitalikulu, sisetransport, intressid ja kulum, tellimuste töötlemine, tagastuslogistika kulud o Logistika täiendkulud: jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsiooni- ja garantiikulud Logistika ja varade tootlus · ROI return on investments (investeeringute tootlus) · ROA return on assets (varade tootlus) · ROE return on equity (omakapitali tootlus) · Puhaskasum/müügitulu (%) näitab kui tõhusalt on kaupu toodetud ja müüdud
· Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressikulud Intressitulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 7 Kasumiaruanne skeem 2
oma arveid varem, kui seda peaks tegema (Bragg 2005, lk 101). hankijatele tasumata arved Kreditoorse võlgnevuse pikkus = (5) netokäive päevas Ostude maht peaks olema tuletatud kõikidest aasta jooksul tehtud kulutustest, välja arvatud palgakulud. Palgakulusid ei arvestata, kuna see ei ole suhtarvu lugejas toodud kreditoorse võlgnevuse osaks. Ka kulum ja amortisatsioon peaksid olema ostude summast välja jäetud, kuna need ei seondu rahaliste maksetega (Ibid., 2005, lk 102). Kreditoorse võlgnevuse pikkus peab olema nii pikk kui vähegi võimalik, nii pikk, kui suudetakse hankijatelt läbirääkimiste teel saada (Peterson 2000, lk 121). 20 Raha laekumisvälde näitab kui kiiresti ehk mitme päeva jooksul raha ostjatelt laekub. Liiga
MVA = turuväärtusraamatupidamisväärtus 254 mln 460 mln 52 Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed (tuh EEK): (1) kasumiaruandest: müük 550; omakulu 275; müügi ja üldkulud 75; maksud 70; (2) bilansist: puhaskäibekapital (käibevara miinus lühiajalised kohustused) 80; hooned ja seadmed 1 170; kulum 360 ning muud varad 110. Ettevõtte kapitali hind on 12%. Määrata lihtsustatud meetodil selle ettevõtte majanduslik lisandväärtus (EVA). 53 EVA = (ROI WACC) kapital EVA = (NOPAT / kapital kapitali hind) kapital EVA = NOPAT (WACC x kapital) 54 Netomüük 550 Puhaskäibekapital (käibevara 80
2. Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine; 3. Käibekapitali juhtimine. 1. Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvel. Kapitali saab moodustada nii sisemiste (näiteks vara müük) kui väliste (pank) finantse- erimisallikate arvelt. Sisemised finantseerimisallikad kujunevad ettevõtte tegevuse tulemusel. Neid võib jaotada järgmiselt: · Tegevustulemusest finantseerimine kasum ja amortisatsioon ehk põhivara kulum. See on ettevõtte puhasrahavoo osa. Amortisatsiooniga saab reguleerida kasumit. Näiteks kui amortisatsioon suureneb, siis kasum väheneb ja vastupidi. · Laekumine vara müügist Väliseks finantseerimisallikaks saab olla investorite rahapaigutus või laen. · Oma- ja osafinantseerimine üksikettevõtja või aktsionärid paigutavad raha ettevõttesse. · Võõrfinantseerimine vahendite kaasamine laenudena. Sõltuvalt laenu tähtajast
Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku 5 amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse järgmistest kasuliku eluea vahemikest: transpordivahendid 6-10 aastat;
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Tutvumispraktika Ettevõttepoolne juhendaja: Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 1 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ettevõtte kirjeldus.................................................................................................................... 4 2.1.Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 4 2.2.Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 5 3.Turundus .........
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
majandusterritooriumil tegutsevate tootjate lisandväärtuste summana, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. Pm lisandväärtuste arvutamine. Tootmismeetod on arvepidamine, mille korral arvatakse kogutoodangust maha vahetarbimine Vahetarbimine on kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud ja tootmisprotsessi sisendina kasutatud kaupade ja turuteenuste väärtus, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. Majandusharude summaarne lisandväärtus VA peab olema võrdne lõpptoodangu väärtusega, mis moodustavadki koguprodukti Koguprodukt (SKP) = VA 2. Tarbimismeetod - summeeritakse toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades, kodumaised investeeringud ning ekspordi ja impordi saldo (netoeksport) SKP = AE = C + I + G + (XM) AE - kogukulutused C - eratarbimiskulutused e (kodu)majapidamiste kulutused I - eraettevõtete investeeringud (sisemaised koguerainvesteeringud), nt
lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses) 3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetamismaksumuses) 4. Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5. Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud
printsiibi rikkumist. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii bilanss kui kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. Dividende või välja maksta puhas ehk netokasumi arvelt. Eestis brutokasumilt tulumaksu kinni ei peeta, seega brutokasum võrdub netokasumina. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 14.02.2013 5 Rahavoogude aruanne
printsiibi rikkumist. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii bilanss kui kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on
18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. b) Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
Pikaajalised finantsinvesteeringud Ümberhindluse reserv Tütarettevõtete aktsiad või osakud Reservid Muud aktsiad, osakud ja võlatähed Eelmiste perioodide jaotamata kasum Mitmesugused pikaajalised nõuded Aruandeaasta kasum “-”Omaaktsiad Materiaalne põhivara Soetusmaksumuses Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Soetusmaksumuses “-” Akumuleeritud põhivara kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms. Firmaväärtus (goodwill) 40 41 8.5. Kasumiaruanne KASUMIARUANNE Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
