Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põllumajandusökonoomika eksam 1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Milliseid ressursse nimetatakse produktiivvahenditeks ja miks?
  • Millised faktorid mõjutavad konkreetse toote kogunõudlust?
  • Kui mingi nõudluse mõjur muutub?
  • Mida tähendab mõiste kasvik�?
  • Mis on olnud arengule iseloomulik?
  • Mis on iseloomulik süsteemkäsitlusele?
  • Mille poolest erinevad lühiajalised ja pikaajalised perioodis majanduse arengus?
  • Mis on nõudlus ja mis on nõutav kogus?
  • Millise teravilja kasvatamine on selles ettevõttes tasuvam?
  • Millise teravilja kasvatamine on selles ettevõttes tasuvam?
  • Milline on neist olulisim Eesti jaoks?
  • Mida arvestatakse mõõtmisel?
  • Kuidas mõõdetakse?
  • Keskmine efektiivsus Mis mõjutab väetisenormi?
  • Millised on tootlikkuse kaks mõõtmismeetodit?
  • Millest lähtutakse arvutamisel?
  • Millest koosneb?
  • Mis arengule iseloomulik?
  • Mis on oluline süsteemkäsitlusele?
  • Mille poolest erinevad lühiajalised ning pikaajalised perioodid majanduse arengus?
  • Mis on nõudlus ja nõutav kogus?
  • Kuidas oleks võimalik leida põllumjanduse osavõimet?
Põllumajandusökonoomika eksam 1
  • Teaduse põhiolemus , tekke põhjused ning spetsiifika.
  • Nimetage vähemalt 4 teadlast, kes on põlm. ökonoomika kui teaduse rajajad Eestis.
  • Põllumajanduse osa kogu rahvamajanduses võib hinnata mitmete näitajate alusel.
  • Milliseid ressursse nimetatakse produktiivvahenditeks ja miks?
  • Millised eeldused püstitatakse tarbijate käitumise kohta, kui uuritakse nõudluse kujunemise seaduspärasusi. (2tk.)
  • Mida uuritakse majandusmudelite koostamisel tasakaaluseisundite staatilise, võrdlev -staatilise ja dünaamilise analüüsi korral?
  • Tootmine kui süsteem. Taastootmise (lihtsa ja laiendatud) olemus ja eristamise alus
  • Selgitage kuidas mõjub ettevõtte tuludele toote müügihinna alandamine , kui nõudlus on üleelastne või alaelastne. Joonised
    Üleelastne Alaelastne
  • Kirjeldage ettevõtte käibevarade struktuuri ja märkige ära, millised kaks fondi need moodustavad.
  • Kapitali tunnused ja kapitali hinna alus turumajandusteoorias.
  • Teha joonised, mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist kogukuluna
    Lühiperioodil Pikal perioodil
  • Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus.
  • Amortisatsiooninormi leidmiseks kasutatakse kolme erinevat jaotusmeetodit. Nimetage ja iseloomustage neid lühidalt.(millest ja mille alusel leitakse)
  • Millised on finantsarvestuse ning kulu ja juhtimisarvestuse erijooned (info kasutajate osas, ajaline aspekt, mille kohta, seaduslikkus , eesmärk).
  • Põhivarade taastootmise varalised allikad.
  • Majanduskasvu olemus ja seda tagavad tegurid on:
  • Milline on taimekasvatuskulude kalkuleerimisel sõnnikukulude jaotamise üldpõhimõte kultuuride vahel ja miks?
  • Tootmise spetsialiseerumise
    - põhiolemus....
    - liigid...
    - iseärasused põllumajanduse jaoks...
    19. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg.
    Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised:
    muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind , kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis:
    herne tootmisomahind
    kasum toodanguühiku kohta
    herne müügihind
    ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist
    käiberentaablus
    kattetulu
    kaubalisus
    Põllumajandusökonoomika eksam 2
  • Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid.
  • Nimetage olulisemad teemad põllumajandusökonoomika kui teaduse arenguloos Eesti oludes. (4tk.)
  • Toidu ja põllumajandussektori iseärasused, lisada ka lühikesed selgitused, mitte paarisõnaline vastus.
  • Nimetage maa kui loodusressursi iseärasused.
  • Majandusteooria üheks loomise põhimeetodiks on abstraheerimine . Mida see tähendab ja millised on kaks olulist asjaolu, mida tuleb silmas pidada majandusmudelite koostamisel?
  • Tootmisprotsessi iseloomustamisel kasutatakse tegurite kahesugust jaotust. Tooge välja kuidas tegurid jagunevad:
    Algsed.... Passiivsed...
    Tuletatud ... Aktiivsed...
  • Millised faktorid mõjutavad konkreetse toote kogunõudlust? Mis juhtub nõudluse graafikuga, kui mingi nõudluse mõjur muutub?
  • Mida tähendab mõiste „kasvik“?
  • Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus.
  • Ressursside käsitlemisel puutume kokku kahte liiki (aineliste ja väärtuseliste) fondidega tulenevalt ressursside esinemise vormidest . Tooge näiteid, millised ressursid põllumajandusettevõtte puhul kuuluvad:1)ainelistesse, 2)väärtuselistesse fondidesse.
  • Amortisatsiooni olemus ja leidmiseks vajalikud suurused on.
  • Teha joonised (telgedele nimetused), mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist lühiajas 1)kogukuluna, 2)ühikkuluna
  • Kattetulu olemus ja leidmise põhimõte.
  • Tooge näiteid põllumajandustoodangu kohta taime-ja loomakasvatusest tulenevalt toodangu väärtusest ja tootmiseesmärgist.
  • Kulude liigitus: a) tootmistulemuste e käitumuslikust seisukohast b) tootmisprotsessist osavõtu e funktsionaalse põhimõtte alusel c) oma hinna kandmise viisi e kuluobjektile kirjeldamise viisi alusel
  • Loetlege tegureid, mis mõjutavad tööjõuressursse põllumajanduse jaoks ning tööjõu taasuuendamise omapärased jooned põllumajanduses.
  • Loetlege muutuvkulud 1) taimekasvatuses , 2) loomakasvatuses
  • Tootmise intensiivistamise 1) põhiolemus, 2) tähendus konkreetses mõttes, 3) tähendus majanduslikus mõttes.
  • Ettevõte kasvatas rukist 10 hektaril. Keskmine saak hektarilt oli 2200 kg. Kogu rukki saagist soovitakse müüa 20 000 kg. Rukki tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2000.- ja püsivkulud 1520.- Milline peaks olema keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%-line tase ning milliseks kujuneksid siis: a) rukki tootmisomahind
    b) kasum toodanguühiku kohta
    c) rukki müügihind
    d) ettevõtte kasum kavandatud rukkitoodangu müügist
    e) käiberentaablus
    f) kattetulu
    g) kaubalisus
    Põllumajandusökonoomika eksam 3 (poolik variant...kõike ei jõudnud pildistada)
  • Mis on põllumajandusökonoomika kui teaduse ülesandeks, mis on lähtealuseks ja rakenduskohaks, mis on olnud arengule iseloomulik?
  • Nimetage vähemalt neli teadlast, kes on olnud põllumajandusökonoomika kui teaduse rajajad Lääne Euroopas.
  • Põllumajanduse funktsioonid on:
  • Nimetage loodus- ja bioressursse, mõlemas rühmast vähemalt kaks.
  • Mis on iseloomulik süsteemkäsitlusele?
  • Mille poolest erinevad lühiajalised ja pikaajalised perioodis majanduse arengus?
  • Mis on nõudlus ja mis on nõutav kogus? Teha joonis ja märkida, kuidas kajastuvad need nõudluskõveral.
    põllumajandusettevõtte põhivarade liigitus tootmisprotsessi osavõtu alusel on:
    Põllumajandusökonoomika EXAMI arvutusülesandeid!
    1.Ettevõte kasvatas rukist 10 hektaril. Keskmine saak hektarilt oli 2200 kg. Kogu rukki saagist soovitakse müüa 20 000 kg. Rukki tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2000.- ja püsivkulud 1520.- Milline peaks olema keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%-line tase ning milliseks kujuneksid siis: a) rukki tootmisomahind
    b) kasum toodanguühiku kohta
    c) rukki müügihind
    d) ettevõtte kasum kavandatud rukkitoodangu müügist
    e) käiberentaablus
    f) kattetulu
    g) kaubalisus
    2. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg.
    Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised:
    muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis:
    herne tootmisomahind
    kasum toodanguühiku kohta
    herne müügihind
    ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist
    käiberentaablus
    kattetulu
    kaubalisus
  • Ettevõttes kasvatati nisu 135 ha ja rukist 190 hektaril. Ettevõte sai aasta kogutoodanguks 845 t nisu ja 1303 t rukist. Nisu tootmisel püsikulud 420514 kr ja rukki tootmisel 785553 kr. Muutuvkulud olid nisu tootmisel 1142736 kr ja rukki tootmisel 1716207 kr. Nisu keskmine müügihind oli 1,93 kr/kg ja rukkil 2,3 kr/kg. Millise teravilja kasvatamine on selles ettevõttes tasuvam?
    Nisu
    Rukis
    Pindala, ha
    135
    190
    Kogutoodang , kg
    845000
    1303000
    Hektarisaak kg/ha
    6259,26
    6857,90
    Püsikulud, kr
    420514
    785553
    Muutuvkulud, kr
    1142736
    1716207
    Kulud kokku, kr
    1563250
    2501760
    Kulud ha kohta, kr
    11579,63
    13167,15
    Müügist saadud tulu, kr
    1630850
    2996900
    Müügitulu ha kohta, kr
    12080,37
    15773,16
    Kasum ha kohta, kr
    500,74
    2606,01
    Rukki kasvatamine on ettevõttes tasuvam.
  • Põllukultuuri kasvatati 15 ha-l. Saagikus oli 3,5 t/ha. Kulutusi kasvatamiseks tehti 9625 kr/ha, sh. muutuvkulud olid 6600 kr/ha. Kogusaagist 33000 kg müüdi hinnaga 3,5 kr/kg. Müügil lisandusid kulutused 0,25 kr/kg.
  • Tootmisomahind = tootmiskulud/toodang
    9625 / 3500 = 2,75 kr/kg
  • Müügitoodangu täisomahind = tootmisomahind + realiseerimisega seotud kulud
    2,75 + 0,25 = 3,00 kr
  • Kaubalisus = kauba toodang x 100% /kogutoodang
    33000 x 100% /(3,5 x 1000 x 15) = 62,86%
  • Toodangu müügist saadud kasum = müügihind – kaubatoodangu omahind
    3,5 – 3,0 = 0,50 kr (kasum müügitoodangu ühiku kohta)
    Kogu müüdud toodangu kohta kasum 33000 x 0,50 = 16500 kr
  • Kulurentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügitoodangu täisomahind
    0,25 x 100% / 3 = 8,3(3)%
  • Käiberentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügihind
    0,25 x 100% / 3,5 = 7,14%
  • Kattetulu 1 ha kohta = kogu toodangu väärtus – muutuvkulud
    3500 x 3,5 – 6600 = 5650.-
  • Kui selle ettevõtte eesmärgiks on kulurentaablus 20%, siis milline peab selle saavutamiseks olema toodangu müügihind?
    Toodangu müügihind X = ?
    0,25 x 100% / X = 20%
    X = 0,25 x 100% / 20% = 1,25 kr
    Põllumajandusökonoomika kordamisülesanded
  • Ettevõttes kasvatati nisu 135 ha ja rukist 190 hektaril. Ettevõte sai aasta kogutoodanguks 845 t nisu ja 1303 t rukist. Nisu tootmisel püsikulud 420514 kr ja rukki tootmisel 785553 kr. Muutuvkulud olid nisu tootmisel 1142736 kr ja rukki tootmisel 1716207 kr. Nisu keskmine müügihind oli 1,93 kr/kg ja rukkil 2,3 kr/kg. Millise teravilja kasvatamine on selles ettevõttes tasuvam?
    Nisu
    Rukis
    Pindala, ha
    135
    190
    Kogutoodang, kg
    845000
    1303000
    Hektarisaak kg/ha
    6259,26
    6857,90
    Püsikulud, kr
    420514
    785553
    Muutuvkulud, kr
    1142736
    1716207
    Kulud kokku, kr
    1563250
    2501760
    Kulud ha kohta, kr
    11579,63
    13167,15
    Müügist saadud tulu, kr
    1630850
    2996900
    Müügitulu ha kohta, kr
    12080,37
    15773,16
    Kasum ha kohta, kr
    500,74
    2606,01
    Rukki kasvatamine on ettevõttes tasuvam.
  • Põllukultuuri kasvatati 15 ha-l. Saagikus oli 3,5 t/ha. Kulutusi kasvatamiseks tehti 9625 kr/ha, sh. muutuvkulud olid 6600 kr/ha. Kogusaagist 33000 kg müüdi hinnaga 3,5 kr/kg. Müügil lisandusid kulutused 0,25 kr/kg.
  • Tootmisomahind = tootmiskulud/toodang
    9625 / 3500 = 2,75 kr/kg
  • Müügitoodangu täisomahind = tootmisomahind + realiseerimisega seotud kulud
    2,75 + 0,25 = 3,00 kr
  • Kaubalisus = kauba toodang x 100% /kogutoodang
    33000 x 100% /(3,5 x 1000 x 15) = 62,86%
  • Toodangu müügist saadud kasum = müügihind – kaubatoodangu omahind
    3,5 – 3,0 = 0,50 kr (kasum müügitoodangu ühiku kohta)
    Kogu müüdud toodangu kohta kasum 33000 x 0,50 = 16500 kr
  • Kulurentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügitoodangu täisomahind
    0,25 x 100% / 3 = 8,3(3)%
  • Käiberentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügihind
    0,25 x 100% / 3,5 = 7,14%
  • Kattetulu 1 ha kohta = kogu toodangu väärtus – muutuvkulud
    3500 x 3,5 – 6600 = 5650.-
  • Kui selle ettevõtte eesmärgiks on kulurentaablus 20%, siis milline peab selle saavutamiseks olema toodangu müügihind?
    Toodangu müügihind X = ?
    0,25 x 100% / X = 20%
    X = 0,25 x 100% / 20% = 1,25 kr
  • Leidke tabelisse puuduvad arvud
    Toodangu-liik
    Toodangu kogus, kg
    1 kg müügi-hind, krooni
    Sissetulek kokku, kr
    1 kg omahind, krooni
    Kulud kokku, krooni
    Kasum, krooni
    Kulurentaablus (%)
    Käiberentaablus (%)
    A
    2000
    3,00
    6000
    2,50
    5000
    1000
    20
    B
    1
    1,80
    x
    1,60
    x
    0,20
    12,5
    C
    1
    2,203
    x
    2,20
    x
    0,003
    13,6
    D
    1
    2,2
    x
    2,20
    x
    0
    0
  • Arvutage amortisatsioon iga aasta kohta esimese kolme aasta jooksul kui põhivara väärtus on 100000 krooni ning seda kavatsetakse kasutada 8 aastat.
  • Püsiva ehk lineaarse amortisatsiooni jaotusmeetodi korral:
    Lineaarse amortisatsiooni korral läheb igal aastal kuludesse 12500 krooni, seega:
    1. aastal – 12500.-
    2. aastal – 12500.-
    3. aastal – 12500.-
  • Alaneva amortisatsiooni jaotusmeetodiga - aritmeetiline meetod:
    Aastate summa: 1+2+3+4+5+6+7+8 = 36
    1. aastal – 8/36 algsest summast = 22222,2(2) krooni
    2. aastal – 7/36 algsest summast = 19444,4(4) krooni
    3. aastal – 6/36 algsest summast = 16666,6(6) krooni
  • Käibevarade hulka kuuluvaid varasid võime iseloomustada järgmiselt (järgmiste tunnuste/omaduste alusel):
  • On ettevõtte bilansis lühikest aega
  • Läbivad mingit osa tootmistsüklist
  • Muudavad tootmistsüklis oma kuju
  • Ei muuda oma kuju tootmistsüklis, kuid on hinna poolest alla ettevõtte poolt kehtestatud põhivara hinnapiiri
  • On suhteliselt kergesti realiseeritavad
  • Jaotage loetletud varad kuuluvuse alusel põhi- ja käibevarade hulka:
  • Põhivarad :
  • Vaarikaistandik
  • Sõiduauto
  • Tootmisseadmed
  • Piimakarja lehmad
  • Ammlehmad
  • Personaalarvuti
  • Mootorsaag
  • Käibevarad:
  • Laos olev valmistoodang
  • Seemned
  • Väetised
  • Puhastusvahendid
  • Desifikandid
  • Põrsad
  • Pullvasikad
  • Oksakäärid
  • Tootmismahu muutusele reageerimise alusel jagunevad kulud:
  • Muutuvkulud:
  • Ravimikulud
  • Kütusekulud
  • Hooajatöölistele makstud palgad ?
  • Püsivkulud
  • Tootmishoonetelt arvestatud kulum
  • Tootmisharu üldkulud
  • Püsitöötajate palgakulud
  • Kindlustuskulud
    Põllumajandus ökonoomika põhieksam 1
    1.Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused (turu ja tootmiskitsendused). Milline on neist olulisim Eesti jaoks?
    2.Tehnilise efektiivsuse olemus? Mida arvestatakse mõõtmisel? Kuidas mõõdetakse?
    3.Ajategur, tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis.
    4. Enamsaagi arvutamine SE, KE, AE (tabel)
    5.Väetise üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus. Mis mõjutab väetisenormi?
    6. Ettevõttel võib investeerimissoov tekkida kui…?
    7. Investeerimisotsust mõjutavad tegurid?
    8.Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses? Soovi korral skeem lisada.
    9.Millised on tootlikkuse kaks mõõtmismeetodit? Millest lähtutakse arvutamisel?
    10.Tootmise efektiivsusnäitajate süsteem? Valem? Millest koosneb?
    11.Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted.
    + Arvutusülesanded .
    MINGI EKSAM JÄLLE
  • Mis on põllumajandusökonoomika kui teaduse ülesandeks, mis on lähtealuseks ja rakenduskohaks, mis arengule iseloomulik?
  • Nimetage vähemalt neli teadlast, kes on olnud põllumajandusökonoomika kui teaduse rajajaid Lääne-Euroopas
  • Põllumajanduse funktsioonid on?
  • Nimetage loodus- ja bioressursse
  • Mis on oluline süsteemkäsitlusele?
  • Mille poolest erinevad lühiajalised ning pikaajalised perioodid majanduse arengus?
  • Mis on nõudlus ja nõutav kogus? Kuidas need kajastuvad nõudluskõveral ja nõudlustabelis?
  • Põllumajandusettevõtete põhiline liigitus tootmisprotsessist osavõtu alusel?
  • Mis on turumajandusteoorias kapitali väärtuse aluseks ja kuidas toimub kapitali ringkäik ?
  • Teha joonised, mis iseloomustavad püsikulude käitumist pikal perioodil kogukuluna ja ühikkuluna
  • Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus
  • Kattetulu olemus ja leidmise põhimõte
  • Ettevõte kulude liigitus funktsionaalse põhimõte alusel
  • Teha joonis, mis iseloomustaks majandamise skeemi ja väikest väärtusringet selles
  • Mis iseloomustab tootmise laiendamise ekstensiivset ja intensiivset teed
  • Kirjeldage, kuidas oleks võimalik leida põllumjanduse osavõimet?
  • Tootmise kontsentreerimine
  • põhiolemus
  • tulemus
  • liikumapanev jõud
  • Ettevõte kasvatas rapsi 5 ha. Rapsi keskmine saak hektarilt oli 2000kg. Kogu rapsi saagist soovitakse müüa 9000kg. Rapsi soetamisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2200 krooni ja püsivkulud 3000 krooni. Milline peaks olema rapsi keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 12%- line tase ning milliseks kujuneksid siis:
  • Rapsi tootmisomahind?
  • Kasum toodanguühiku kohta?
  • Rapsi müügihind?
  • Ettevõte kasum kavandatud rapsikoguse müügist?
  • Käiberentaablus?
  • Kattetulu?
  • Kaubalisus?
  • Vasakule Paremale
    Põllumajandusökonoomika eksam 1 #1 Põllumajandusökonoomika eksam 1 #2 Põllumajandusökonoomika eksam 1 #3 Põllumajandusökonoomika eksam 1 #4 Põllumajandusökonoomika eksam 1 #5 Põllumajandusökonoomika eksam 1 #6 Põllumajandusökonoomika eksam 1 #7 Põllumajandusökonoomika eksam 1 #8 Põllumajandusökonoomika eksam 1 #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 178 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor fullmoon Õppematerjali autor
    Eksami 3. variant küsimused. Arvutusülesannete vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Põllumajanduse ülesanded
    3
    doc

    Põllumajanduse ülesanded

    Ülesanne 1 Ettevõte kasvatas 5 hektaril hernest. Keskmine saak hektarilt oli 3 500 kg. Kokku müüs ettevõte antud aasta saagist 14 000 kg, söödaks läks 3 500 kg. Keskmine müügihind oli hernel 2.80 kr/kg. Herne tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2400 krooni ja püsivkulud 6000 kr. Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu täishind) 2,80 kr/kg-2,55 kr/kg=0,25 kr/kg 4. kasum keskmiselt 1ha kohta = 14000kg*0,25 kr/kg /

    Ökoloogia
    Pöllumajandus ökonoomika eksam
    10
    docx

    Pöllumajandus ökonoomika eksam

    Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise

    Ökonoomika
    Põllumajandusökonoomika küs-vast
    23
    docx

    Põllumajandusökonoomika küs-vast

    1. Mis on kaks märksõna, mis esinevad enamikes definitsioonides majandusteaduse kohta? Vajak – puudujääk, nappus Valik – loobumiskulu (alternatiivkulu) 2. Mis on ökonoomika, sh põllumajandusökonoomika ülesandeks? Uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast. 3. Milliste teadustega on põllumajandusökonoomika seotud? 1. sidemete tugevnemine teiste teadustega nagu agronoomiaga 2. uute uurimisalade ja distsipliinide tekkimine senise teaduse raames 4. Iseloomustage ettevõttemajandusteadust ja põllumajandusökonoomika seost sellega Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rake nduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi

    Kategoriseerimata
    Põllumajandusökonoomika konspekt
    23
    docx

    Põllumajandusökonoomika konspekt

    1. Mis on kaks märksõna, mis esinevad enamikes definitsioonides majandusteaduse kohta? Vajak – puudujääk, nappus Valik – loobumiskulu (alternatiivkulu) 2. Mis on ökonoomika, sh põllumajandusökonoomika ülesandeks? Uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast. 3. Milliste teadustega on põllumajandusökonoomika seotud? 1. sidemete tugevnemine teiste teadustega nagu agronoomiaga 2. uute uurimisalade ja distsipliinide tekkimine senise teaduse raames 4. Iseloomustage ettevõttemajandusteadust ja põllumajandusökonoomika seost sellega Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rake nduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi

    Põllumajandusökonoomika
    Põllumajandusökonoomika eksam
    11
    docx

    Põllumajandusökonoomika eksam

    Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=

    Põllumajandusökonoomika
    Finantsnäitajate arvutamine
    171
    xls

    Finantsnäitajate arvutamine

    Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa

    Majandus
    Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM
    33
    docx

    Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

    1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja

    Põllumajandusökonoomika
    PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM
    17
    docx

    PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM

    Muutuvate suhete seadus- ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumine. Muutuvate suhete seaduses uuritakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang: kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse, kuidas muutud toodang sel juhul, pole püsivad vaid muutuvad. 2) Suhted tegur-tegur: uuritakse üksikute tegurite suhteid. Sel juhul toodang jääb konstantseks. Ressursside efektiivsus suhetes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikas. Kulude ökonoomika võimaldab suurendada kasumit. 3) Suhted toodang-toodang: on tegemist alternatiivsete toodangutega, et oleks võimalik realiseerida kasumlikumalt. Maksimumi ja miinimumi seadus: fikseerib suhtes 'tegur-toodang' seisundi, milles tootmistegurite optimaalse suhte korral saavutatakse maksimaalne toodang, mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. (sisendid jäävad samaks, kuid muutuvad vahendid, mille abil toodetakse).

    Põllumajandusökonoomika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun