(kasutatakse investeeringute finantseerimiseks, kestvusega 7-10a (min 2000 , max 6400-tähtaeg on üle aasta); kapitali rent(on uue tehnika soetuseks ja tagatiseks on need samad ostetud seadmed (oma finantseering 10% kogu summast, tähtaeg kuni 7a)). Faktooring-laenamine pangast otsjate arvele tagatiselt (kallis laeng, risk on firma kanda). Tagatiseks on ostjate arved, arvete esitamisel maksab pank faktooritud arvelt kuni 90%, ülejäänu makstakse kliendi laenu maksmisel pangale. 4. Tootmise kuluarvestus (muutuvkulud, püsikulud, tegevuspõhine kuluarvestus) Püsikulu- on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; muutuvkulu- on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne tegevuspõhine kuluarvestus- arvestusmeetod, milles arvestatakse kulud kuluobjektidele (nt toodetele,
lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus, juhtimisarvestus, auditeerimine, finantsanalüüs, finantsjuhtimine, finantsplaneerimine/eelarvestamine. Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise
Esindada Eesti kvaliteedispetsialiste Euroopa Kvaliteediorganisatsioonis (EOQ) ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Organiseerida riigisisest ja rahvusvahelist koostööd asjast huvitatud organisatsioonide ja üksikisikutega Ühendada kvaliteedihuvilisi inimesi Kvaliteedisuundumused Eestis 12.2004, 01.2005 läbi viidud uuringute kohaselt kasutavad Eesti ettevõtted tegevuse tulemuste parendamiseks järgmisi meetodeid: ISO 9000 Protsessijuhtimine Tegevuspõhine kuluarvestus Terviklik kvaliteedijuhtimine Võrdlusanalüüs Juhtimiskvaliteedi auhinnamudelid (1) Maailmas on kolm tuntumat kvaliteediauhinda: Deming'i Rakenduslik Auhind (Deming Application Prize) Jaapanis (asutatud 1951.a.) Malcolm Baldrige'i Rahvuslik Kvaliteediauhind (Malcolm Baldrige National Quality Award) USA-s (asutaud 1987.a.) Euroopa Kvaliteediauhind (European Quality Award) Euroopas (asutatud 1991.a.) Eesti Juhtimiskvaliteediauhind – aastast 2000
3. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Traditsiooniliselt on varusid kasutatud kui ohutusventiili tarneahela eri komponentide vahel. See on viinud suurte ja kulukate tootevarudeni tarneahela liikmete tasandil. Tarneahela juhtimisel püütakse varude omamist kasutada viimase abinõuna tagamaks integreeritud tootevoogude tasakaalustatud liikumist läbi tarneahela.; 4. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. 14. Tegevuspõhine kuluarvestus keskendub tegevustele, mida ettevõte teeb toote valmistamiseks. Kulu kandjaks on tegevus. Traditsiooniline kuluarvestus keskendub otsekuludele (materjalid, seadmed, tööjõud) ja jagab kaudsed kulud kõigi toodete vahel. 15. Tarnevõime Kaubandus- või tööstusettevõtte võime rahuldada nõudlust mingi kindla toote järele teatud perioodi jooksul. Tarnevõimet mõõdetakse ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade või tellimuste arvu suhtena.
Veoautode osa, % 12,5 12,5 12,5 12,2125488 12,5 12,5 Autorongide osa, % 2,08333333 2,08333333 2,08333333 1,97614436 1,97614436 1,97614436 Busside osa, % 2,08333333 2,08333333 2,08333333 1,97614436 1,97614436 1,97614436 Liiklussagedus, a/h 596,552466 596,552466 596,552466 647,966962 647,966962 647,966962 Kuluarvestus Kütuse hind, EUR/l 0,84 0,96 0,96 0,84 0,96 0,96 Määrdeainete hind, EUR/l 5,72 3,63 2,65 5,72 3,63 2,65 Rehvi hind, EUR/tk 135,41 338,52 338,52 135,41 338,52 338,52 Auto soetusmaksumus, EUR 15 978 92 672 95 867 15 978 92 672 95 867
lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad) Kuluarvestus • Majandusarvestus – majandusinfo indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. Eesmärk on tagada erinevatele infotarbijatele neid huvitav info. • Finantsarvestus – vara muutmisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus arveldus korraldus, aruandluse koostis, struktuur ja sisu seadusandlikult reglementeeritud. Selgitatakse ettevõtte bilanss ja kasumiaruanne
Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja
K kaup 9600 2.vara suureneb, kohustis suureneb. Näide: firma ostis uue seadme, mis maksab 17 000 euri , tasumine toimub hiljem. 3.vara suureneb, omakapital suureneb. Näide: firma lihtaktsiakapitali tehti 60 000 eur sissemakse (oletame, et tegin toimus aksiate nimiväärtuses). 4.kohtustis väheneb, vara väheneb. Näide: firma tasus 17 000 euri suuruse arve. Majandusarvestuse süsteem · Finantsaruannete analüüs · Autiitorkontroll · Juhtimisarvestus · Maksuarvestus · Kuluarvestus · Finantsarvestuse raamatupidamine Põhimõisted · Varaobjekt (assent ) A · Kohustis (liability) P · Omakapital ( equity) P · Tulu (revenue) · Kulu (expense) kasumiaruan · Kasum (profit) · Kahjum (loss) P Finantsarvestue tunnused · Eesmärk · Info kasutajad · Ajaline suunitlus · Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine · Kohustuslikkus
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte
2. Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõtte tegevuse hindamiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestuse põhitähelepanu on suunatud ettevõtte siseste tulemuste arvestamisel. Juhtimisarvestus on suunatud rohkem tulevikku, kuna ülesandeks on info ettevalmistamine planeerimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks. Suurem osa antud tegevusest on reguleeritud ettevõtte siseste dokumentidega. 3. Kuluarvestus, mis on tegelikult osa juhtimisarvestusest. Tegeleb ettevõtte struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks võib toimuda ka tootekulude kalkuleerimine. Kuluarvestuse saab jaotada kaheks: raamatupidamiskuluarvestus ja juhtimisinfoks vajaliku kulu arvestus. Seega on kuluarvestus raamatupidamisarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustuste
Seega võib controllerit pidada ettevõttesiseseks konsultandiks, nõustajaks. Controllingu süsteem on tavaliselt seotud ettevõtte organisatsioonilis -funktsionaalsest struktuurist ning ta moodustab mingi valdkonna vastutusala ja tagab kooskõlastatud tegevuse antud juhtimisvaldkonnas. Tavaline jaotus võib olla põhi- ja tugiteenistusteks. Controllingusüsteemideks on: 1. informatsioonisüsteem, a) finantsarvestus ja –aruandlus, b) kuluarvestus, c) ettevõttesisene aruandlus ja selle analüüs; 2. ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur. Ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3. juhtimissüsteem. Aluseks on tulemusjuhtimise kontseptsioon. Laialt levinud mõisteks on auditi e audiitori mõiste, millega tavaliselt tähistatakse välisaudiitorit e vandeaudiitorit. Vähemtuntud on siseauditi mõiste, kuna see funktsioon on lühema ajalooga ning esialgu ei rakendatud erasektoris. Auditeerimine on
juhtide otsustada. Kuna juhtidele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide kohta ning info edastatakse mingi tegevusharu või allüksuse kohta. Samas on juhtimisarvestuse info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine. • Kuluarvestus – Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulu kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks – raamatupidamise kuluarvestus ja juhtimisinfoks vajalik kuluarvestus. Raamatupidamise kuluarvestus peab tagama kuluarvestuse õigsuse kasumiaruandluse ja bilansi kirjendamiseks
- Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid) 17. Kuluarvestus ja omahinna arvutamine. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikultoptimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttelejuhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: protsessipõhine; tootepõhine; tegevuspõhine. Omahinna arvutamiseks on vaja tehajärgmised otsused:
ettevõte tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõte siseste tulemuste arvestusega ja ta on suunatud rohkem tulevikku. Informatsioon valmistatakse ette eelkõige planeerimiseks ning majandusotsuste tegemiseks. Valdkonda reguleerivad ettevõte sisesed normatiivmaterjalid (eeskirjad, juhendid, käskkirjad) ja lisaks ka tuleb lähtuda planeerimis- ja aruandlusskeemidest. 3. Kuluarvestus, mis tegelikult on osa juhtimisarvestusest. Valdkond tegeleb ettevõte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks tegeletakse ka toote kulude kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks: *Raamatupidamiseks vajalik kuluarvestus *Juhtimiseks vajalik kuluarvestus. Seega on kuluarvestus juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, andes mõlemale infot kulude kohta
· Väärtusahela analüüs võimaldab alljärgnevat: o Kaotada või minimeerida väärtust mittelisavadi tegevused o Keskenduda väärtusahela tuumtegevustele, mille käigus toimub suurim lisandväärtuse lisamine ning millel rajandeb konkurentsieelis. o Väärtusahelat saab vaadata kahel tasandil: üksikettevõtte tasemel ja väärtussüsteemi tasandil (toorainest lõpptarbijani, mitu ettevõtet) Tegevuspõhine kuluarvestus · Väärtusahela kuluefektiivsuse analüüsiks kasutatakse tegevuspõhist kuluarvestust (ABC kuluarvestus) · Tegeleb kulude jaotamiseda üksikutele tegevustele · Võimaldab välja selgitada kliendi, tarnijaga või vahendajaga seotud kulud ning võrrelda kulusid teenitud tuludega. · ABC kuluarvestus koosneb järgmistest etappidest: o Väärtusahela tegevuste kindlaksmääramine o Resursside kindlaksmääramine
kehtivad seadused. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine ühiskonna grupeering: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: - finantsarvestus - juhtimisarvestus - kuluarvestus - maksude arvestus - finantsplaneerimine e. eelarvestamine - finantsanalüüs - tegevuse sisekontroll - audiitorkontroll Majandusarvestust nimetatakse ka “ärikeeleks”, mida on tarvis mõista selleks, et: - iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid
o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 17 18. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui: o ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms), o tootmisprotsess on pidev, kus ühtki toodet ei ole võimalik eristada iseseisva projektina, o ühiku omahind saadakse mingi perioodi kõigi kulude jagamisel tooteühikule
TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Population on 1 January Persons geotime 2006 2007
arendamine ja hooldus. HELMES Tarkvaraarendaja COLUMBUS IT PARTNER Tegevusalad: -Laohaldusprogramm -Laoprogrammide arendajad -Majandustarkvara INFOVARA -Ühekordne ärianalüüs -Juhtimisinfosüsteemide või aruandluspakettide loomine (s.h ka andmelao loomine) -Statistiline andmeanalüüs -Andmekvaliteedi audit -Andmekaeve -Analüütiline kliendisuhtehaldus (CRM) -Tegevuspõhine kuluarvestus (ABC) -Tasakaalustatud juhtimiskaart (Balanced Scorecard) -Koolitus NEW VISION Tegevusalad: -Tarkvara -Kaalud ja pakkeseadmed -Etiketi- ja kaardiprinterid -Vöödkooditehnika -Kulumaterjalid NEW VISION püüab olla parim IT-partner Balti riikides, kes tagab ettevõtte ärijuhtimise infosüsteemide usaldusväärse toimimise ning pideva arengu kaubandus- ja restoranide valdkonnas. CRYSTAL SOLUTIONS
üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine · Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui: o ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms), 17
üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine · Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui: o ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms), o tootmisprotsess on pidev, kus ühtki toodet ei ole võimalik eristada iseseisva projektina, o ühiku omahind saadakse mingi perioodi kõigi kulude jagamisel tooteühikule
üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui: o ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms), 17
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal
Aeg - ajapõhine juhtimine (TBM - time- based management) - tarneahelate juhtimine (SCM - supply-chain management) Kulud - tegevuspõhine juhtimine (ABM - activity-based management) ja tegevuspõhine kuluarvestus (ABC - activity-based costing) - kvaliteedikulude (PAF - prevention, appraisal & failure costs) - protsessikulude (process costing) mudel Kvaliteet - terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM - total quality management)
TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 inekood algab T-tähega): Kokku aineid Majandusteaduskonna aineid
management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Kokku aineid 39 Majandusained 33 Majanduse osakaal 84.62% Kokku EAP 204 Majandus EAP 177
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Ma...
tervikuna. Milline on õige hind? Võibki öelda, et õige ja optimaalne hind on selline, mis rahuldab nii ettevõtjat kui tarbijat. Optimaalseks peetakse sellist hinda, mis olemasoleva teabe juures võimaldab loota maksimaalset kasumit" (Sepp 1995, lk.102). Olemasoleva teabena saab käsitleda eelkõige nõudluse hinnangut. Õige hinna kujundamiseks peab esiteks teadma, millised on kulud toote tootmiseks, turule viimiseks, müügitoetuseks jne. Selle arvestamisel on oluline, et ettevõtte kuluarvestus süsteem oleks objektiivne kulusid jaotatakse õiglaselt. Teiseks oluliseks õige hinna kujundamise faktoriks on tarbijate ja konkurentide tundmine. Lihtsaim tõde on, et hinna langetamine suurendab nõudlust toote järgi, kuid langeb ka tootja huvi tootmise vastu. Hinnakujunduse alused, kulupõhine lähenemine Tihti arvatakse, et õige hinna peaks tootele ütlema raamatupidaja. Tegelikult peaks see olema turundustöötaja ülesanne. Ilmselt pakub ettevõtte mitmeid kaupu ja teenuseid
(tavaliselt ettevõtte abitegevused, mis ei oma ettevõte ei suuda kuluefektiivselt teostada ning mis ei kuulu strateegiliselt tähtsatesse valdkondadesse) puhul tasub kaaluda nende täita andnüst (outsourcing) ettevõttetele, millede põhitegevuseks antud tegevus on (näit transport, laomajandus, distributsioon jne; make or buy otsused). Väärtusahela kontseptsioonil baseeruvad paljud uued äriteooriad: tarneahela juhtimine (supply chain management, outsourcing, ABC kuluarvestus (abc costing), vahe juhtimine (lean management), jne. Väärtusahela kuluefektüvsuse analüüsiks ning väärtust lisavate ning mittelisavate tegevuste leidmiseks kasutatakse toimingupõhist kuluarvestust. Toimingupõhine kuluarvestus (activity based costing, edaspidi ABC kuluarvestus) saab määratleda süsteemina, mis tegeleb individuaalsete tegevuste kulude kallculeerimise ja nende kuluobjektidele - nagu tooted või
4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mil...
TMO0150 Äriuuringute alused 6T TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6T TER0560 Finantsjuhtimine 6T TER0570 Finantsmodelleerimine 6T TES0040 Ökonomeetria 6T TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6T TAK0010 Juhtimisarvestus 6T TAK0050 Kuluarvestus 6T TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6T TMJ0220 Tarneahela protsessid 6T TMK2080 Projektijuhtimine 6T TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6T TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6T Kõik ained Majandusaineid kokku Majandusainete osakaal 39 33 84.62%
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lahtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Esimene skeem on lihtsam ja arusaadavam, sest selle koostamiseks saadakse infot otse finantsarvestusest, s.o tulude ja kulude kontodelt. Selle skeemi puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Seetõttu sobib antud skeem ettevõtetele, kus mittetootmiskulud on vaiksed, kuluarvestus on lihtne ning pole vajadust seda pidada tekkekohtade lõikes. Kasumiaruande skeem 2 on põhjalik ja informatiivne, kuid tal on oluline puudus. Ta soosib kulude kandmisel kasumiaruande erinevate kirjete vahel subjektiivsust. Antud probleemi valtimiseks tuleb ettevõtte raamatupidamise sisekorraeeskirjades kehtestada, missuguseid kulusid millisel kasumiaruande kirjel tuleb kajastada. Subjektiivsuse valtimine
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
Plaanid Otsused tuleviku suhtes 2/9/2015 Mai Takkis 7 Raamatupidamise allsüsteemid RAAMATUPIDAMINE FINANTS- JA MAKSUARVETUS JUHTIMISARVESTUS info väljapoole info sissepoole KULUARVESTUS EELARVESTAMINE ANALÜÜS 2/9/2015 Mai Takkis 8 Ettevõtjate liigid FIE OÜ AS Omanikud Ainuomanik Üks või mitu Üks või mitu Kapital - 2 500 25 000 Isiklik Kogu varaga Ei vastuta Ei vastuta
2) Juhtimisarvestus seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt, ettevõtte tegevuse plaanimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestamisega. Juhtimisarvestus on rohkem suunatud ettepoole ehk tulevikku. Tulemuste arvestamine, andmete ettevalmistamine otsuste langetamiseks, on reguleeritud ettevõtte siseste normatiivsete materjalidega. 3) Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ning selle struktuuriüksuste tootmise ja tegevuskulude töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Samuti tootekulude kalkuleerimisega. Kuluarvestus on juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, varustades mõlemat kuluinfoga. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustiste suurenemine. 4) Maksude arvestus mis tegeleb maksude arvestuse, analüüsi ja planeerimisega.
TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Ained kokku 39 Esimene täht Majandusainete hulk I 33
Nendeks on varude haldamine ja ostutegevus. Klienditeeninduse kvaliteet logistikas on määrava tähtsusega ja see mõjutab konkurentsi pingestudes üha enam klientide arvu ning ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust – sellest on pikemalt juttu kuueteistkümnendas peatükis. Kuluarvestus on oluline kõikide logistikatoimingute puhul, kuna ilma logistikatoimingute ja kogu logistikaprotsessi kulude taset teadmata on ettevõttes võimatu mistahes parendustegevus logistika ja tarneahela juhtimise valdkondades.
teatud määral tinglikud ja need tuleb määrata ettevõttes kokkulepitud põhimõtete alusel. A- kategooria tooted ei tohi laost kunagi lõppeda, A- rühma kliendid peavad saama kõige paremini teeenindatud ja A- rühma tarnijad on ettevõttele kõige olulisemad tarnijad ( ABC classification)- eesmärgiga juhtida ja planeerida varusid, liigitatakse inventar vahetult pärast ABC analüüsi kolme põhigruppi. Activity Based Costing (activity based costing) Tekkepõhine kuluarvestus. Kulud suunatakse toimingutele ja tegevustele, mis neis tegelikult põhjustasid. ABC põhimõtte järgi peavad kulud kajastuma seal, kus tekivad tulud. Vastupidisel juhul pole võimalik teha adekvaatseid järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. ADR (1) (ADR (1))
Oluline on koostada paindlik eelarve, mida saab teha alles pärast tegelike tulemuste realiseerumist ja mis tähendab, et võetakse aluseks tegelikult toodetud toodete arv ja korrigeeritakse eelnevalt valminud kirjeid, mis sõltuvad otseselt mahust. Siis saab öelda kas tegemist soodsa hälbe või ebasoodsaga... Leida saab ka erinevaid hälbeid nagu efektiivsusest tulenev hälve, rahalisest määrast tulenevat hälvet jne. 28. Kululiigid, kulukohad, kulukandjad o Kuluarvestus eeldab hea aruandlussüsteemi ja kuluarvestussüsteemi olemasolu ettevõttes. Ettevõtte kuluarvestussüsteem realiseerub kolmes peamises komponendis: Kulud on tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. o Alternatiivkulud on kulud möödalastud võimalusest o Kujutlege ette, et laiendate tootmist ettevõttes pinnale, mis praegu on renditud ühele kauplusele 300 euro eest kuus
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. ...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Arvi Koovit Praktika aruanne Juhendaja: Ly Svistun Talinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS AS Tallink Grupp, laeval Baltic Queen on hea koht, kus oma klienditeeninduse oskused käiku panna ning samas ka inglise keelt rohkelt harjutada ning paar sõna ka rootsi keelt selgeks saada. Praktika toimus ajavahemikus 01.02.2011-20.05.2011 m/s Baltic Queeni laos, mille viisime läbi graafikus kaks nädalat tööl ja kaks nädalat vaba. Töögraafikut oli võimalus ka ümber muuta, juhul kui riigieksamid jäid tööaega. Sellest tulid ka muudatused minu graafikus, mis muutusid vastavalt 03.05.2011-25.05.2011; 31.05.2011- 20.06.2011 kolmeks nädalaks. Praktika kestis 720 tundi. 2 Valisin selle ettevõtte, kuna minu suur soo...
4902 CLX COMFORT (näidis) Padjad 506 CLX (näidis) Reelingute komplekt 520 CLX (näidis) Tuuleklaasi tugikaar 520 CLX COMFORT (näidis) Tuuleklaas Roolikonsool Vöörikate Kavandid 6.2.2 Hinnakujundus Hinnakujunduse aluseks on kuluarvestus, samuti hakatakse arvestama paatide suurust, varustus- ja keerukusastet. Materjalikulu arvestatakse detailselt ning kulunud tööaeg püütakse määrata võimalikult suure täpsusega. Tegelikke kulutusi jälgitakse järelarvestuse kaudu. Hinnad püütakse asetada võimalikult kõrgeks, kuid siiski mõõdukais piirides. Pidevalt jälgitakse turuhindu. Ebaõnnestunud äritehingu puhul selgitatakse välja põhjus. 6.2.3 Turustuskanalid Tähtsamad ettevõtte turustuskanalid on:
organisatsioonilis-funktsionaalse struktuuri ning see muutub koos EV tegevusstruktuuri muutusega. Kontrollingu tegevusvaldkondades võib eraldada 2-te valdkonda: 1) Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond 2) Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond. Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine.
Kasumiaruannet võib teha kahel viisil : 1. kogukulumeetodil (viide 5, kasumiaruande skeem 1)vastastatakse aruandeperioodi tulule kõik sellele perioodile langevad kulutused. Kõiki kulutusi käsitletakse kululiikide lõikes perioodikulutustena ning kulud on agregeeritud vastavalt nende olemusele (amortisatsiooni-, materjali-, palga-, energia-, reklaami- jne kulud). See meetotod sobib kasutamiseks ettevõtetele, kus on lihtne kuluarvestus ja suhteliselt väiksed tootmisvälised kulud. 2. käibekulumeetodil (viide 5, kasumiaruande skeem 2) ei vastastata aruandeperioodi müügitulule (käibelaekumile) perioodi kõiki kulutusi, vaid realiseeritud toodetele langevad kulutused, s.o ainult perioodi käibe saamiseks tehtud kulutused. Erinevalt kogukulumeetodist eeldab see valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide jooksvat hindamist, sest ainult nii on
On tähtis kulude tekkimise (kasutamise ) koht (nt üldhaldus-, turustuskulud). Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust (RTJ 2 § 23). Rahvusvaheliselt on rohkem tunnustust leidnud skeem 2, kuna ta on oma sisult informatiivsem ja sobivam finantsaruannete analüüsimise seisukohalt. Suuremates firmades on kuluarvestus edasi arendatud kulude juhtimise arvestuseks. Kuna skeem 2 on palju informatiivsem ja võimaldab leida rohkem näitarve, siis soovitatakse suurfirmades kasutada skeemi 2. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi. 22 Kasumiaruandes üldjuhul tulusid ja kulusid omavahel ei saldeerita, v.a. juhul, kui tulud ja
Kui väljast ostmine ei ole mingil põhjusel võimalik (hind, kaugus), peab selleks töötajaid koolitama. Põhiküsimuseks tõuseb seega hind – selle absoluutne ja suhteline väärtus. Kas tuumkompetentsi ülalpidamine katab sellest saadava kasu? Võib-olla on kasulik tuua sisse Ukraina keevitajad või võtta masinavärk koost lahti ja tegutseda edasi sootuks piiri taga? Tunne ütleb, et eraettevõtete puhul seavad parima vahekorra paika konkurents ja protsesse tajuv kuluarvestus. Ent liigume nüüd tagasi avaliku sektori ametkondade toimetuste juurde. Siin toimub tinti pritsiv võitlus eelkõige selle pärast, mis ministeerium saab panna oma nime uue seaduse alla. Tegijaid on enamasti mitu, keskpädevuse õigus aga vaid ühel ametkonnal. Lauajalgadest kinni hoides keerutavad lambipirni paljud, kätt hoiab pesa juures vaid üks. Teistele lohutuseks tuleb siiski lisada: kui seadusesätte rakendumise momendil pirn puruneb, saab särtsu ikka see, kes ligemal./ärileht /
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
Kontrolleri tegevusvaldkondes tuleks eristada: · iseseisva tegevuse (vastutuse) valdkonda- seda koostab enda tehtud plaani järgi, valib ise valdkonna, mida kontrollib · vastava taseme juhtidega kooskõlastatud valdkonda- mis on juhtkonna poolt tellitud, etteantud valdkonnad. Org-is tuleb eristada kindlasti põhitegevuse ja tugiteenistuste valdkondi. Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. informatsiooni süsteem- finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, ettevõtte sisene aruandlus ja selle analüüs. 2. ettevõtte sisene org-iline struktuur, ettevõtte sisesed vastutuskeskused- ettevõtte juhtimise efektiivsus, saab kindlaks teha keskusete tulud ja kulud. Igal vastutuskeskusel on oma ressursid ehk sisendid ja mõõdetavad väljundid. 3. juhtimissüsteem- tuleks rakendada tulemusjuhtimise konseptsiooni, on suunatud ettevõtte parema tulemuse saavutamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
