Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
darvinism, muutlikus ; olelusvõitlus;looduslik vali;liigiteke Evolutsiooni tõendid · Evolutsiooni võrdlusmetoodika võrdlev anatoomia mida sarnasemad olendid seda rohkem on põhjust arvata et tegemist ona samade esivanematega Homoloogilised elundid näiavad ühtset põlvnemist Rudimendid on kaotanud oma algse eesmärgi · Molekulaarsella printsiip ühised esivanemad · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimed ja koduloomade aretuse andmed Mikroevolutsioon · Toimub liigi-populatsiooni tasandil · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsiooni teel · Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine suhulisel palunemisel, mitoosis, viljastumisel Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdsuses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest.
Edela-Aafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks. Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus, neid tarvitatakse toidutaimedena.. Selliseks taimeks on näiteks datlipalm. Datlipalmid elavad kuni 200 aastaseks. Paljusid kasutatakse ka ravimtaimedena. Kõrbest pärit kultuurtaimed on arbuus ja melon. Osa kõrbetaimi kasvab ainult pärast vihma. Mõnede kõrbetaimede seemned võivad olla maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad mõne päeva jooksul. Velvitsia Velvitsia on Namibi kõrbe rikkus. Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmenduvat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune ja ulatub maapinnale ligi 20 cm ning moodustab seal tüve. Lehed kasvavad
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Lapu-Lapu ei lubanud end ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. Maadeavastused tõid endaga kaasa palju uut: o Avastati uus manner Ameerika. o Eurooplastele uued seni tundmatud kultuurtaimed: kartul, mais, kakao, tomat jt. o Saadi teada teiste maade kommetest ja kultuurist. o Leiti uusi ja lühemaid mereteid ja saadi paremaid (täpsemaid) kaarte. o Paranes ettekujutlus pärismaailmast. Marco Polo rändas mööda Siiditeed Hiinasse. Vasco de Gama - avastas meretee ümber Aafrika ja jõudis Indiasse. Christoph Kolumbus - avastas Ameerika. Amerigo Vespucci - sai aru, et Kolumbuse avastatud maa on hoopis uus manner.
Referaat Globaalsed keskkonnaprobleemid 2012 Sisukord Sissejuhatus Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused Üleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maailmamere seisundi halvenemine Muldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis Kokkuvõte Sissejuhatus Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist. Säärane elurikkus, mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito- ...
Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse Mitmeaastase taimestikuga põlluservade Heinaseemne segu peaks koosnema: ( Eesti taimede seemnetest ja olema võimalikult paljuliigiline ( Üheliigiline külv annab vähe kasu nii põllumehele kui ka loodusele ( Mitut liiki kõrrelisi ( Vähemalt 1 õistaime liik ( Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike ( Olemasolul oma seemet kasutada
temperatuuri gradientidel, ka mängivad rolli niiskus, ööpäeva pikkus jne,Mõne liigi levik on temp-ga nii seotud. Nt nuivähk, kes muneb vaid kitsa temperatuuri vahemikus. liigi levikud ei määra üksenes temperattur, vaid temperatuuri mõju vastastikustele bioloogilistele suhetele. Taimede puhul ei määra nende loodusliku leviku paraku mitte temperatuur, mis võib nad kukutada, vaid tingimused, mis teevad nad konkurentsivõimelisteks. Nt kultuurtaimed. Alleeni reegel - külmas kliimas on elavatel liikidel alati väljaulatuvad kehaosad lühemad, kui soojemas kliimas analoogsetel loomadel. Reegel See on seadusepärasus, millekohaselt imetajate kehast eemalulatuvad kehaosad külmas elavatel alamliikidelt suhteliselt lühemad, kui analoogsetel soojas elavatel. Letaalsed tingimused võivad levikut piirata ja kui nad seda teevad, ei tarvitse nad esineda püsivalt, vaid aeg-ajalt
2 miljardit tonni (3/4 nisu, riis, mais) - nisu USA, Euroopa, Aasia (parasvööde) - mais USA, Lõuna-Euroopa, Hiiina, Ladina-Ameerika - riis Kagu-Aasia (Hiina, India) MUGULVILJAD ja KÖÖGIVILJAD - kartul parasvööde. pärit Tsiilist-kõige rohkem kasvatab Euroopa regioon (Poola) - maniokk Lõuna-Ameerika, Aafrika - bataat Ida-Aasia piirkond, suurim kasvataja Hiina SÖÖDAKULTUURID - põldhein, söödajuurviljad, mais, sojaõli TÖÖSTUSLIKULT KASUTATAVAD KULTUURTAIMED vajavad töötlemist tooraine toiduainetele, kerge- või kosmeetikatööstusele. kasvatamine tööjõumahukas. - õlikultuurid (paljude asvatamine väga regionaalne o sojauba Hiina, Brasiilia, USA, Jaapan o maapähkel Hiina, India, Aafrika o päevalill USA, Ukraina, Ungari, Lääne-Euroopa o raps parasvööde o oliivipuu vahemereline. Itaalia, Kreeka o õlipalm Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pak...
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
pH H2O (tulemus 0,5...1,0 vähem happeline) pH KCl Muldade jaotus vastavlt reaktsioonile: neutraalse korral on mullalahuse H+ ja OH- ioonide hulk võrdne happelise korral on ülekaalus H+ ioonid leeliselise korral OH- ioonid Mõju taimedele ja mikroorganismidele Üldiselt kasvavad põhjapoolsema päritoluga taimed paremini nõrgalt happelises keskkonnas. Lõuna poolt pärit kultuurtaimed eelistavad neutraalset või nõrgalt leeliselist reaktsiooni. Kõrge happesus Põhjustab kasulike mikroorganismide asemel mitmesuguste haigusi tekitavate mikroorganismide arenemist. Mügarbakterite elutegevus lakkab peaaegu täielikult happelises keskkonnas- pH alla 5,6. Vihmaussid eelistavad neutraalseid ja nõrgalt happelisi muldi. Happesuse mõju taimedele avaldub mulla taimetoiteelementide liikuvuse ja mikroorganismide aktiivsuse kaudu. Mullaorganismide aktiivsus ja peamiste
Külvijärgne hooldamine- sõltub kasvatavast kultuurist, taliviljadega on hooldus suunatud et tõsta orase talvekindlust, vesi tuleb ärajuhtida (vältimaks kahjustusi). Põllurullimine (kivide surumine, parandab seemnete kontakti mullas. Äestada (koorikuga), Umbrohud Umbrohi kõiki neid taimi mida inimesed ei kultiveeri, kuid mis on ajaloolised kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja kahjustavad saaki. Vöörkultuurid- teised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikutuuri hulgas. (rukkis on nisud). Umbrohu kahjud Taimede võitlus ruumi ja valguse pärast. Varjavad kultuuttaimi ja võtavad kasvuruumi Umbrohtudel eelis algstaadiumist peale, sest umbrohu seemned on mullas ja hakkavad kohe idanema kui sattuvad soodsasse pinnasesse. Liigniisketel ja külmadel muldadel tärkavad kuluurid aeglaselt ja umbrohi jõuab kasvust ette.
seisund ja kasutamise oskus). Seetõttu peab umbrohutõrjel arvestama konkreetsete soovituste rakendamisel oma viljelustingimusi, oskusi ja võimalusi. Järgnevalt vaatleks mida peaks silmas pidama kasvuaegsel mehaanilisel umbrohutõrjel. Põllukultuurides on umbrohtude hävitamiseks pärast külvi mitmesuguseid mehaanilisi vahendeid: erinevate piidega äkked, vaheltharimiskultivaatorid, pöörlevate harjadega puhastid jne. Harimisriistad on sobivad, kui kultuurtaimed omavad vastupanueelise võrreldes umbrohtudega. Mehaaniline umbrohutõrje põhineb esmajoones umbrohuidukeste mulla alla matmises ja ainult 2030% nende välja rebimisel. Üheks umbrohutõrje võimaluseks enne kultuurtaimede tärkamist on põllu äestamine, mille puhul ei kahjustata kultuurtaimi. Ka nendele umbrohtudele, mis on äestamisele vastupidavamad, tasub äestamist teha, sest see on suhteliselt väikse maksumusega ja tööaja kuluga, ning vähendab umbrohtude seemnesaagivõimet.
Indiaanlased nimetasid seda Biruks. Peruus olid tohutud kulla varud. Need rikkused, mis Ameerikast tulid, ei jagunenud elanike vahel ühtlaselt. Kaupmehed kes kolooniates rikkusi kokku ostsid ja siis need Euroopasse müüsid said kiiresti rikkaks. Nad rajasid Euroopasse uusi manufaktuure, mis nende sissetulekuid veelgi suurendasid. Maadeavastused kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Maadeavastuste tulemusel said eurooplastele tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed: kartul, tomat, mais, kakao jt. Maadeavastuste tulemusel hakati valmistama rohkem maakaarte. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 1 LISA:
biootilistest ja abiootilistest komponentidest. Looduslikud abiootilised komponendid on geoloogiline aluskord, geomorfoloogilised vormid ja loodusliku hüdrosfääri elemendid. Looduslikeks biootilisteks komponentideks on looduslik taimkate, metsloomad ja mikroorganismid. Antropogeensed abiootilised komponendid on karjäärid, puistangud, ehitised, ühendusteed ja kõik muud tehnogeensed rajatised. Antropogeensete biootiliste komponentide hulka kuuluvad inimesed ise, kultuurtaimed ja koduloomad. Keskkonnaprobleemide süvakäsitlus ja keskkonnakaitse on tekkinud ja tähtsaks saanud viimastel aastakümnenditel. Varem oli tegemist üsnagi stiihiliselt korraldatava looduskaitsega. Sellise looduskaitse alged pärinevad juba õige ammuste tsivilisatsioonide praktikast. Algne looduskaitse tähendas põhiliselt loodusharulduste kaitset. Haruldasi loodusobjekte, samuti ohus olevaid looma- ja taimeliike püüti kaitsta hävimise eest kuulutades nad puutumatuteks.
Putukas on suutelised leidma oma toidutaimi. Toidutaimede leidmiseks on oluline atraktiivse stiimuli tugevus, mis määrab ressursi kontsentratsiooni. Ehk siis mida madala on ressursi kontsentratsioon, seda raskem on kahjuril toidutaime leida (kahjur lahkub elukohast). Taime ,,nähtavuse" hüpotees kultuurtaimede kaitse kahjustaja eest on vähenenud tänapäevaste põllumajandusmeetodite tõttu. Nimelt monokultuurid teevad kultuurtaimed herbivooride jaoks nähtavaks. Lisaks sellele suureneb see nähtavus tänu botaaniliselt lähedaste kultuuride kõrvuti kasvamisel. Seetõttu on monokultuurselt kasvatatavad taimed allutatud kunstlikele tingimustele, milles nende keemiline ja füüsiline kaitse pole piisav. Vaadeldud neljast hüpoteesist on süstemaatiliselt testitud ökoloogide poolt kaht: vaenlase hüpoteesi ja ressursi kontsentratsiooni hüpotees. 69
● Suve jooksul saab 3...4 saaki (viimase veel septembri algul). ● Kuivatamistemperatuur ei tohi olla üle 40º C. MÜNDID • Lad. Mentha Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Müntide perekond on väga variantide- ja vormirohke, sinna kuulub 18...19 liiki (+alamliigid) ja 13 hübriidliiki (+paljud aretatud sordid). ● Kõikide hübriidide vanemateks on 2 või rohkem Euroopa päritolu liiki. ● Mündid on ühed vanimad kultuurtaimed. ● Paljud kasvatatavad liigid on hübridiseerunud, seetõttu on vormiderohkus väga suur ka klassifitseerimine väga raske. Sama liigi tunnuste erinevused sõltuvad palju ka kasvukohast ja - tingimustest ning ilmastikust, see teeb nende süstematiseerimise keeruliseks. Botaaniline iseloomustus Mündid on kahekojalised taimed ja tihti viljuvad kas halvasti või üldse mitte, kuna mitmetel liikidel esineb palju isas- või emassteriilsust.
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. Piimakarjale on vaja mahlakama rohuga karjamaid. Stepivööndi metsastepis ja põhjaosas aga on niiskust rohkem ja seal levivad huumusrikkad mustmullad. Nendel aladel tegeletakse maaviljelusega ja kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja päevalille. Kultuurtaimed kasvavad hõredalt ja ei paku mullale erilist kaitset erosiooni eest. Ka kunstlik niisutus põhjustab muldade sooldumist ja halvendab rohtla ökosüsteemi normaalset talitust. Mitmetel stepivööndi aladel kaevandatakse ka maavarasid. Nende leiukohtadesse on rajatud asulad ja töötlusettevõtted, mis põhjustavad keskkonna saastumist. Tänapäeval on rohtlad peamiselt üles haritud. Looduslikku taimkatet on säilinud vaid vähestes
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest) o Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare). o Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster. o Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artisok (Cynara scolymus) Centaurea cyanus rukkilill Sug. Campanulaceae kellukalased o enamus on rohttaimed aktinomoorfne 5-tine õis kroon liitlehine vili seemnerohke kupar Campanula patula h. kellukas
Iseloomulik lõhn on tingitud eeterlikest õlidest. Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Allikas www.eestitoit.ee Kõrvits Kõrvitsad on ühed vanemad kultuurtaimed, mida Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kasvatati juba enne maisi, mõnedel andmetel Peruus juba 7000 aastat tagasi. Euroopasse toodi kõrvits 16. saj ehk alles peale Ameerika avastamist. Kõrvitsa valminud viljad sisaldavad rohkesti süsivesikuid, esmajoones suhkrut ja tärklist. Kõrvitsa kuivainesisaldus on keskmiselt 6 8% (üksikutel sortidel kuni 17%). Rohkesti leidub pektiinaineid. C-vitamiini sisaldub kõrvitsas 15 20mg%. Karotiini on mõne sordi viljades isegi rohkem kui porgandis
Kromosoomid võivad olla erinevates kordustes: 1. haploidne kromosoomistik (n) kõik kromosoomid ühes korduses. Nt sugurakud või bakterid 2. diploidne kromosoomistik (2n) kõik kromosoomid kahes korduses. Nt keharakud 3. polüploidne kromosoomistik (3n...10n) kõik kromosoomid rohkem kui kahes korduses. Nt kultuurtaimed Kromosoomide ülesanded 1. päriliku info kaitse 2. päriliku info jaotamine 3. päriliku info kordistamine 4. päriliku info valikuline avaldamine Tuumake Ajutine struktuur rakus. Tekib teatud kromosoomide lõikude seostumisel. Tuumakses ülesandeks on ribosoomi RNA süntees. Mida aktiivsem valgusüntees rakus, seda rohkem tuumakesi. Tsütoplasma Orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid sisaldav rakku täitev vesipõhine lahus. Anorgaanilised ühendid Vesi (min u 15%...max 98%)
Apofüüdid nende leviku inimtegevus soodustab (näiteks nõgesed, teelehed jne.); Vahepealsed ehk indiferentsed hemerodiafoobid neid inimtegevus ei mõjuta; Antropofüüdid lisanduvad floorasse inimtegevuse mõjul. Esmasele floorale lisanduvad taiimed jaotatakse Loodusliku levikuga liigid, mis kasutasid ära inimtegevusest tingitud muutusi maastikus; Inimesele tahtmatult koos heina ja teraviljaga jne. levinud taimed ehk tulnuktaimed; Tahtlikult sissetoodud tarbe- või ilutaimed kultuurtaimed. Vastavalt saabumise ajale jaotuvad tulnukad: Ürgtulnukad ehk arheofüüdid; Uustulnukad ehk neofüüdid. Kultuurfloorade kujunemine. Kasulikud taimed mida inimene on aastatuhandete vältel kasvatanud, on ühesuunalise valiku tõttu omandanud üha enam inimesele vajalikke omadusi (hea maitse vms.). seejuures on nad kaotanud ka palju omadusi, mis olid vajalikud looduses kasvamiseks. Vanimad kultuurtaimed ehk esmaskultuurtaimed nisu, oder, lina.
ökosüsteemi ja tema olemasolu oleneb viimase produktiivsusest, töökindlusest ja säilimisest. Inimese kui mõtleva ja tegutseva sotsiaalse olendi mõju ökosüsteemidele ületab mistahes teise organismi oma. Inimkond on hävitanud palju produktiivseid ökosüsteeme. Metsad on asendunud vähetootlike võsadega, rohtlad on erodeerunud, kõrbete ala on laienenud. Eesmärgipärase aretusega on aga saadud suure tootlikkusega kultuurtaimed, mis toidavad üha kasvavat elanikkonda. Ökosüsteemid on üha ebastabiilsemad inimese poolt kasutusele võetud tehnika tõttu, mis ökosüsteeme mõjutavad. Eluvajalike keskkonnatingimuste ja loodusvarade säilimine oleneb inimtegevusest. Riigid ja rahvad peavad olema ühtedel ökoloogilistel seisukohtadel, et ohtlikke olukordi ära hoida. Teravamad looduskasutuse ja keskkonnakaitseprobleemid kaasajal: 1. Maailma üha kasvava rahvastiku toitlustamine.
Eesti taimestiku teaduslik uurimine algab 18. sajandi esimesel poolel. 1727. aastal saadeti Peterburi Teaduste akadeemia poolt "Narvasse, Tallinna ja teistesse Liivimaa kohtadesse" kohalikke taimi korjama ja uurima õpetlane Johann (Ivan) Christian Buxbaum. Esimene põhjalikum Eestis kasvavate soontaimede nimistu leidub August Wilhelm Hupeli teose "Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" 2. köites 1777. Selles loetletakse alfabeetiliselt Eesti- ja Liivimaa kultuurtaimed ning siit leitud looduslikud liigid. Viimaseid on märgitud ligikaudu 310 nimetust, neist 260 liiki loetakse tänapäeva loodusliku ja poolloodusliku floora koosseisu. Tõenäoliselt kasutas Hupel oma raamatu kirjutamisel Kopenhaageni ülikooli kasvandiku Jakob Benjamin Fischeri koostatud Liivimaa soontaimede nimekirja, lisades sinna oma kommentaarid ja taimede eestikeelsed nimetused. J.B. Fischeri tähtsamad tööd on ,,Liivimaa looduslooline kirjeldus" 1778, selle lisaköide 1784
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud võimaldavad täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene (N: Alzheimeri tõbi, rinnavähk). Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega...
kuusemetsad. Atlantilisel kliimaperioodil jõudsid Eestisse mitmed liigid, mis praeguseks kasvavad vaid läänesaarte lääne osas: luuderohi, jugapuu jt. Liigirikkus - Looduslik soontaimede floora sisaldab 1441 liiki + 97 alamliiki= 1538. Esindatud on 113 sugukonda, sh. 12 sugukonda (52 liiki) sõnajalgtaimi, 3 sugukonda (4 liiki) paljasseemnetaimi. Suuremad sugukonnad õistaimede hulgas on: korvõielised 25%, lõikheinalised 7%; kõrrelised, roosõielised 6%. Lisaks looduslikule floorale: Kultuurtaimed, Tulnukad (555), Naturaliseerunud liigid (232), Invasiivid (37). Eesti floora mitmekesisuse põhjused on erinev mulla lähtekivim eri paigus, erinevad veeolud ja pikk rannajoon, kliima erinev kontinentaalsus. Liigirikkus langeb läänest itta, kuid mitte lõunast põhja. Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. Tsirkumpolaarsed 327 taksonit - hall lepp; tsirkumpolaarsed rannikutaimed 10 rand-seahernes; Euroopa rannikutaimed 15 rand-
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Kapsauss sööb mõ- lemaid valimatult Ristõielised Mungalill ehk kress N: kapsas 4) Biogeograafia & ökoloogia Põhejndatav ajalooga. N: Austraalias on omapärane loomastik, mis on tingitud sellest, et on olnud kõige kauem geograafilises isolatsioonis (N: hulkurloomad) 5) Koduloomad, kultuurtaimed 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis Evolutsiooniastmed 4 järku 1) Kosmiline evolutsioon Kestis 13,7 miljardit aastat. 5 miljardit aastat Päike 4,5 miljardit aastat Maa MLB 6001 Üldbioloogia 27 Kestis kuni elu tekkeni maal. Maal kivististe hulk sulas ära kui gravitatsioonijõust sai energia otsa (oi-oi-oi ???) Maa jahtus elu tekkis 100 °C juures. Tingimused elu tekkeks:
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haig...
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. 55. Olulisemad kultuurtaimed kasvatuspiirkonnad ja eksportijad Nisu soe ja mõõduka sademete hulgaga kliima (parasvööde). Suurimad kasvatajad Hiina, India, USA ja Venema. Mais soe kliima, kardab külma, vajab rohkem sademeid kui nisu. 29 Suurimad kasvatajad USA, Brasiilia, Hiina Riis soe ja niiske kliima. Suurimad kasvatajad Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia, (Euroopa: Itaalia) Kohv Ekvatoriaalne vööde, väga niiske kliima
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
külvatakse. Nad on seega otstarbekad eelkõige varakult koristatavate kultuuride järel. Levinumad vahekultuurid on ristõielised (õlirõigas, valge sinep, raps), teravili (rukis, oder, kaer, tatar) ja heintaimed (ristik, raihein). 59. Huumusbilansi kalkulaator. ??? 60. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus ja kasulikkus. Umbrohud on aias, põllul, rohumaal kasvavad mittesoovitud taimed. MIINUSED - Umbrohtumisega kaasnevad saagi kaod - Saagi kvaliteet halveneb - Kultuurtaimed peavad võitlema nendega ruumi ja valguse pärast - Umbrohud on suure veetarbega ja kasutavad toitaineid - Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad PLUSSID + sügavajuurelised umbrohud toovad toitaineid altpoolt ülesse + umbrohud vähendavad aurumist + rohkem putukaid ja linde 61. Umbrohtude introduktsioon, probleemid – lahendused. Sissetoomine on kas tahtlik või tahtmatu. Tahtlik on uute liikide sissetoomine. Tahtmatu on
Küpsetusomadused on halvemad kui k/s nisujahul, mistõttu tuleks küpsetamisel lisada ka tavalist nisujahu.( http://www.sahver.ee/taeisteranisujahu-ehk-grahamjahu) - Riisijahu peamine koostisaine on tärklis, mistõttu riisijahust küpsetisi on kerge seedida. Kasutatakse ka paksendajana kastmetes, sobib hästi pannkookideks, puuduvad valgud. Imab palju niiskust. - Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtsettaksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises jalähistroopilises kliimavöötmes. Hirss on tähtis energia-, valgu-, vitamiinide ja toiteelemntide allikas eelkõige maailma vaesemates regioonides. Hirss kasvab eelkõige seal, kus muud teraviljad kasvaksid halvasti ebasoodsate kliimatingimuste tõttu. Kasvupiirkondi iseloomustavad eelkõige vähese kastevee kättesaadavus. Hirsi kasvatajateks on sageli
Nüüd hakati kaupu üha enam mööda ookeane kohale vedama. Seetõttu tõusid esile sadamalinnad nagu Sevilla ja Lissabon. Rikkad Itaalia kaubalinnad hakkasid oma tähtsust kaotama. Koloniaalvallutuste tulemusena tuli Ameerikast Euroopasse tohutuid rikkusi. Kaupmehed tegelesid kulla vedamisega ja edasi müümisega, orjakaubandusega, või isegi mererööviga. Tohutute varandustega rajati uusi manufaktuure, mis suurendasid veelgi sissetulekuid. Samuti said eurooplastele tuntuks ka seni võõrad kultuurtaimed: kartul, tomat, mais ja kakao. Martin Luther ja reformatsioon Saksamaal Euroopas sajandeid valitsenud katoliku kirik oli XVI sajandiks kaotanud oma tähtsuse. Usuelu oli muutunud vaid välise vormi täitmiseks. Lokkas altkäemaks ja jumala maapealsed asemikud elasid luksuslikult nagu Itaalia väikevürstid. Samuti oli laialt levinud indulgentside müük. Katoliku usk ei pakkunud enam inimestele hingelist rahuldust
ringis. Algas arvatavasti kusagil Ladoga järve juures, sealt läks edasi paljudesse kohtadesse. Tõenäoliselt olid hõimud lähedased ja suhtelisd tihti. Merevaik oli levinud ehtematerjal, seda saadakse põhiliselt Leedust, aga leitud on ka Põhja-Soomest. Tulekivi piirkond oli Venemaa kõrgustikel, aga see levis ka igal pool. Kivikirved olid tehtud Karjala kiltkivist ja ka need levisid igal pool. Levinud võisid olla ka kultuurtaimed, tavaliselt tegutseti aga kalastamise ja metsaandide korjamisega. Kuna jõgede setetest on leitud mingite põllukultuuride õietolmu, arvatakse, et ehk oli Eestis sel ajal ka kultuurkõrrelisi. Leiti kaera, otra ja nisu. On leitud ka üksikuid koduloomade luid. Oma nimetuse saab kammkeraamika selle järgi, et välispinnal on kaunistused, mis meenutavad mingi kammilaadse riistaga vajutusi. Nende kõrvale on ümara otsaga pulgaga tehtud lohk
Sel ajal ilmuvad siia ka uued tööriistad, elamud, ehted. Rahvaste vahel toimus ka tihe kaubavahetus. Merevaiku, mida leidub põhiliselt Leedus, on levinud kuni Soomeni. Ka tulekivi on väga palju levinud. Rahvad, kes on aastatuhandeid siin ühe koha peal elanud (soomeugrilased), on siinset loodust kõige paremini tundma õppinud. Neil on uhkemad ka elamud. Need avastused on tehtud soodest võetud turbaproovidega, millest on eristatud kultuurtaimede suira. Kultuurtaimed on Eesti territooriumil levinud väga pikka aega: kaer 4000eKr, oder 3900eKr ja nisu 3500 eKr. Ka vaimne maailm oli arenenum - on leitud matmispaiku, vahel maeti põranda alla. Surnutele pandi kaasa väikseid luust näokesi, maske. Neid on just leitud asulasisestest matmispaikadest. Kõikidele ei pandud asju kaasa. Võib-olla pandi vaid pealikele ja samaanidele, tähtsatele inimestele. Neid kasutati ka ehetena. Ka merevaigust ehted olid olemas. Merevaiku lihviti
F – väikesed metatsentrikud G – väikesed akrotsentrikud 23. Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Ploidsus – homoloogiliste kromosoomide kordsus n = basaalarv, kromosoomide arv ühes kromosoomikomplektis Polüploidsed rakud omavad mitut kromosoomikomplekti. 3n, 4n, 5n, .... Polüploidsus: 1. Takistab soomääramise mehhanismi toimimist 2. Esineb peamiselt taimedel, mis paljunevad ka vegetatiivselt 3. Polüploidid on suuremad. Nt polüploidsed kultuurtaimed (maasikad nt) Maasika kultuursordid on oktaploidsed (8 koopiat kromosoome). Metsmaasikas on diploidne. Polüploidsus loomadel: Harva esinev, põhjustab steriilsust Sagedasem kaladel, amfiibidel, sisalikel, putukatel. Nt: triploidne ahven on suurem, kiirema kasvuga, haigustele vähem vastuvõtlik Nt: Triploidne auster on suurem ja haigustele resistentsem; paremad maitseomadused Imetajatele on polüploidsus üldjuhul letaalne
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" ...
Kammkeraamika tekkis 4000 eKr, siis levisid siia uued tööristad, uued elamud ja uued ehted. Kammkeraamika on laialt levinud, tekkis Laadoga järve juures ja levis väga 19 kiirest. Oli ka intensiivne kaubavahetus hõimude vahel. Levisid merevaik ja merevaikesemed, aga neid vahetati ja nad jõudsid välja Põhja - Soomeni. Majandustegevus. Soomest on võetud turbaproove, mis on näidanud kultuurtaimede olemasolu. Kultuurtaimed levisid Eesti alal varakult. Kaer 4000 eKr, oder 3900 eKr ja nisu 3500 eKr. Ei ole leitud jälgi maaharimisriistadest. Maaharimine levis siia kammkeraamika ajal. Kammkeraamika kultuurile on iseloomulik vaimne tegevus. On leitud matmisi. Asulates on surnu mõnikord maetud elamu põranda alla. On leitud loomakujukesi sarvest, luust ja merevaigust. On ka inimkujukesi (näo kujutised). Kujukesi on palju välja tulnud asulatest ja leitud matusekohtadest. Luustikke on mõnikümmend
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koitus...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
põhjustavad lähteala üleasustus ja toiduvähesus. Eestisse on toimunud näit. lumekaku sissetung tundravööndist; b) migratsioon (ränne) loomade ulatuslik liikumine, mida ajendab elutingimuste muutumine või loomade vajaduste muutumine elu jooksul. Levimine võib olla: 1) passiivne, näit. inimese abil. Inimene on kujunenud üheks efektiivsemaks levimist soodustavaks agendiks: a) inimene võib liigi areaali teadlikult laiendada kultuurtaimed, koduloomad; b) inimene võib liikide levimist tahtmatult soodustada umbrohud, ameerika naarits. 2) aktiivne liik kindlustab oma levimise mingi liikumisviisiga. Areaal e. levila s. o. mingi taksoni esinemisala Maal. Liigid ei ole areaali piires lausaliselt, vaid neile sobivais elupaikades või kasvukohtades: hajulevila lauslevila. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaal;
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuur...
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
