6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeu...
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, -
21 projekt on valmis, kuigi ta polnud sellega isegi alustanud. Seejärel hakkas Kaufmann Taliesini sõitma ja selle ajaga ku ta sinna jõudis suutis Wright paari tunniga projekti valmis teha. Algselt pidi projekti maksumus olema 20-30 tuhat dollarit, kuid hiljem kujunes selle maksumuseks 145 tuhat. Fallingwater on rajatud Pennsylvania osariigi lõunaossa kitsasse keskmäestikuorgu väikese kose kohale. Vertikaalsed kandvad müürid on ehitatud hallist krobeliseks jäetud liivakivist; ehitise horisentaalsed detailid aga on valatud betoonist. Maja esimesel korrusel paiknevad tuba ja köök, teisel korrusel magamistoad ja kolmandal korrusel perepoja ruumid. Kõik korrused taanduvad maja keskosa suunas, samal ajal ulatuvad terrasid kaugele ning moodustuvad nende all asuvate ruumide lae. Maja kõrgub kose kohal, mida aga maja seest näha pole. Fallingwater on üles ehitatud ainuüksi
Tallinn English College English Sergo Vainumäe 9A TALLINN Report Supervisor: Inge Välja Tallinn 2006 Order of contents: 1.Introduction 2.Toompea 3.Lower Town 4.Kadriorg and Pirita 5.Museums 1. Introduction Tallinn, the capital of Estonia, lies on the Baltic Sea. It is on almost the same latitude east St. Petersburg in Russia, Stockholm in Sweden and Stavanger in Norway, and covers 158 sq km. Tallinn was first marked on a map of the world by the Arab geographer al-Idrisi in 1154, its name then being Kolyvan (probably derived from the name Kalev). In the 13th-century Chronicle of Henricus de Lettis the town was called Lyndanise. Later came Reval (presumably after the old county of Rävala), the name used by the Germans who ruled the country for seven centuries. Russians then modified Reval...
Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). Nt riigikohus, riigikontroll, riigi patendiamet, siseministeerium, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus, Tallinna tolliinspektuur, Eesti sotsiaaldemokraatlik partei, Otepää tarbijate ühistu, Tapa raudteejaam, Nõmme gümnaasium, Kopli kunstikeskkool, Vara põhikool, Narva postkontor, Emmaste rahvamaja, Kose loomakliinik, Järveotsa kauplus, Magdaleena haigla. Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. Dokumentides on tavaks näidata nimetuste ametlikkust nende asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste puhul, mis on juriidilised isikud. Nt Riigikohus, Riigikontroll, Riigi Statistikaamet, Riigi Tööinspektsioon, Siseministeerium, Eesti
Sõideti mööda Beringi merd, siis kurss lõunasse. Teel mööduti ühest lahest, mis ristiti hiljem Kotzebue laheks. 1818. aastal mööduti läbi Sumatra ja Jaava saare ja siis võeti kurss Inglismaale. Nii lõpeski Kotzebue ümbermaailmne reis. 18231826 toimus kolmas ümbermaailmareis fregatil "Predprijatije". Kotzebue oli avastanud 399 uut saart. Oma viimased eluaastad veetis Kotzebue Harjumaal kodumõisas Triigil ning suri 15. veebruaril 1846. aastal Tallinnas ja on maetud Kose kiriku kalmistule. 19. James Clark Ross sündis 1800 a. Londonis ja suri 1862 a. Aylesburys. Ross oli kõigest 12-aastane, kui tema onu, John Ross võttis teda oma laevale. Aastal 1818 läks James koos oma onuga Loodeväila otsima. Aastail 1829-1833 osales Ross kahel suurel Arktika- ekspeditsioonil, mille korraldas tema onu. Selle käigus külastati Boothia poolsaare ja Kuningas Williami saar ja määrati põhjamagnetpooluse asukoht. Kaks aastat hiljem uuris ta Baffini lahte
Antiikajal, ja ka tuhandeid aastaid hiljem, mõõdeti vahemaid laevasõidu päevateekondades ja andeid võõraste maade kohta saadi peamiselt kuulduste järgi. Arvestades Visla ja Väinajõe vahemaaga, sobivad kaugussuhted Ptolemaiose kaardil Väinajõest põhja poole jääval osal enam-vähem tegeliku kaugusega Pärnu ja Narva jõe vahel. Siiski peab välja tooma olulise vastuväite, et Narva kose tõttu ei kulgenud Narvast lõuna poole mingit arvestatavat kaubateed, veel vähem siis veetee Kaspiale. Tabel Jõgedevahelised kaugused piki randa Jõed Vahemaa kilomeetrites Visla jõelt Neemenini 160 Neemenist Väinajõele 450 Väinajõest Koivani 17 Väinajõest Pärnu jõeni 150
Nigulas Miila külas. Rootsiaugu Nigulas. Rootsi kuninga haud Kundas Nigula kihelkonnas. Rootsi mägi Porkunis V.-Maarja kihelkonnas. Rootsi kants ja kelder Vaasovis Vaivara kihelkonnas. Landrolle 1694, 1. 178, tunneb Rotzipäh küla; see tuleks praeguse kirjaviisi järele muidugi Rootsipää lugeda. Sellenimelist kohta ei tunta meie päevil enam. Nimetatud küla oli praegune Annikvere Jorika küla. Harjumaal. Alaveres Kose kihelkonnas. Nihatus Jõelehtme kihelkonnas. Raikülas Rapla kihelkonnas. (kõrts) Mõigus Jüri kihelkonnas. Rootsi-neeme Ehasalus Kuusalu kihelkonnas. Rootsi küla Tohises Hageri kihelkonnas. Rootsivere = praegune Hageri kirikumõis, ka Rootsivoore. Rootsi-Kalavere Maa-Kalavere kõrval Maardus Jõelehtme kihelkonnas. Viimaks oleks veel nimetada Tõlla kivi ehk Rootsi kuninga tõld Ehasalus. Läänemaal. Rootsi mõis Karuse kihelkonnas.
[11] Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Asustab kogu Euroopat (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasiat kuni Mongooliani. Nastikul on palju alamliike. Nad erinevad värvuse ja kehaehituse poolest.Soodsates elupaikades võib nastik olla sage, kuid viimasel ajal on muutunud haruldasemaks. [11] Levila Eestis Nastiku esinemist Eestis on kirjandusandmeid juba ammusest ajast. 1894. aastal esines nastik: Saaremaal, Tartumaal Hellenurmes ning Harjumaal Kose ümbruses Tallinna lähedal. 1946 aastal kohati nastikut: Saaremaal-Kruusnõmme, Vesikol, Tõrisel, Sõrve poolsaarel; Hiiumaal- Purassi. 1930. aastail oli Mandri-Eestis kohti, kus nastik oli kas väga haruldane või puudus hoopis- nendeks olid tiheda inimasutuse ja intensiivse põllumajandusega alad (näit. Konguta ümbrus Elva lähedal Tartumaal) või Virumaa metsade ala. 1980.a. on nastik levinud maa läänepiirkondades, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni
" Raadi tiigi reostus ulatus ka Tartu sainataarvee kaitsetsooni, kus seda tuvastati aastatel 1982- 1992. Tõkestustööd algasid 1994. aastal ning kestsid möödunud sajandi lõpuni. Samiinset pinnast oli umbkaudu 1000 kuupmeetrit ning se eulatus 1,6 meetri sügavusele. Suuremad saneerimistööd lõpetati 1999. aastal, kuid puhastamisjärge ootab endiselt Raadi tiik. Tallinnas asuvad sõjaväe objektid - Tallinnas asusid mitmed sõjaväeobjektid, mis reostasid erineval määral pinnast. 1) Kose Tee 9 katlamaja - Endise Scheeli mõisa kõrvale rajati katlamaja 1952. aastal. 1982. aastal voolas katlamajast õnnetuse tõttu pinnasesse 50t masuuti. Reostunud ala pindala oli kuni 650 m2 ja reostunud pinnase maht 1500...2000 m3. Kuna õnnetus juhtus kõrgvee ajal, imbus masuut läbi pinnasse ka Pirita jõkke. 2) Süsta tn. 12 piirivalvesadama kütusehoidla - Kogu kütusehoidla pinnas oli kuni 3 m sügavuseni reostunud naftajääkidega. Reostatud ala kogupind oli 2800 m2, millest tugeva
NB! Suurenda pilte! a) Herbert Johanson. Tallinna Prantsuse Lütseum 1937. b) Herbert Johanson. Lenderi Tütarlaste Gümnaasium (praegu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium) 1935. Teine suur 20. saj. arhitekt oli ameeriklane FRANK LLOYD WRIGHT4 (1869 1959). Tema viljeletud funktsionalism on nn. orgaaniline arhitektuur. Ka tema eitas varasemat ehituskunsti, kuid erinevalt Le Cobusier'st püüdis ta oma ehitisi sobitada ümbritseva loodusega. Nii näiteks seisab tal üks maja kose kohal. Kui Le Corbusier võrdles maja elava masinaga, millel on igal osal oma funktsioon täita, siis Wright võrdles ehitist elusolendiga, kelle sünnil mängivad kaasa ümbritsevad tingimused, ilmastik, maapinna reljeef jne. Tema üks huvitavaim töö on hiigelvedru meenutav Guggenheimi muuseum4 New Yorgis oma spiraalikujuliselt tõusva vaatesaaliga. NB! Suurenda pilte! a) F. L. Wright. Solomon Guggenheimi muuseum New Yorgis. b) F. L. Wright. Maja kose kohal (nn. Fallingwater)
Madalad majad, madala kallakuga katusega, laiad rõhutatud korstnad, tugevalt eenduvad katuseääred, terrassid. Kasutab rustikaalset kivi fassaadil. Orgaaniline arhit.- looduskeskne, sobivus maastikku. Hoone kuju sõtuvalt asukohast ebakorrapärane, ka sulptuurne. Eeslistatud looduslikud materjalid Falligwater- ,,valged betoonplokid kose kohal", asub kose kohal, vesi voolab alt läbi, mitmetasandilised konsoolpalkonid ja terrassid, kasutab paekivi ja betooni. Bauhaus. Tähtsamad ideoloogid, roll Bauhaus (1926) 20. saj. arhitektuuri ajaloos Bauhaus on üks maailma kuulsamaid koolimaju. Selle arhitekt, Walter Gropius oli veendunud, et hoone peab olema oma pisimate detailideni läbi mõeldud terviklik kunstiteos
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja
Kose Gümnaasium Rootsi Kuningriik Uurimustöö küsimustiku alusel Koostas: Vivika Tamra Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuning...
lisanditeta; 4) luid ei purustata, kogutakse kokku ja viiakse looma elupaika. TROFEEJAHT – trofee omamine = mõju selle olendi väe üle. Kõige rohkem on kasutust leidnud loomade pead ja pea osad: sarved, kihvad ja pealuud. VÄEGE SEOTUD ESEMED – mingi väe omandamiseks tuli vanasti omandada teatud esemed, kusjuures mingi eseme omandamine iseenesest ei tarvitsenud veel väge anda. Veevägi – allika, kose, hauakoha. Pinuvägi. Tulevägi – äike , kulu. Sepapajavägi. Inimeste ja puude suhe. Hingepuud eesti kultuuris Puudega on seotud inimesed ise, matusekombestikud (ristipuud, kuused matustel). Hiied olid vanadele eestlastele pühad paigad. Puud, kui jumalad (puust kuju tegemine). Puudele on ka ohverdatud (kui kõht valutas, rebiti särgi küljest valutavat kohta puudutav riideriba ja seoti see puu külge). Hingepuu – puus usuti olevat üks inimese hingedest. Tihti istutati inimesele
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist jaTaavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne- Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthalavürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist
Referaat. 1950-60. aastad. Sisukord. Poliitika Haridus Noorteorganisatsioonid Mood Toitumine Mänguasjad Poliitika. Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäras" oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine rehabiliteerimine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende va...
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
AVALIK JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Võrdluse puhul on vajalik leida ühine võrdlusalus. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus Avalik valitsemine Avalik juhtimine * Ametnike ja poliitikute * Viisid, kuidas sidusrühmad * Juhtimistehnikad, et omavaheline seos (asjast huvitatud osapool avaliku suurendada raha väärtust, mis on * Avalike teenuste üle organisatsiooni/avaliku teenuse antud avalike teenuste otsustamine osutamisel) omavahel suhtlevad, osutamiseks * Avalike teenuste osutamine et mõjutada avaliku poliitika * Lisaks nö tavalisele * Koostöögrupp väljundit funktsionaalsele juhtimisele, kus * ...
samuti võeti kasutusele masinad. -) Kohale kutsuti ka konsulendid, kes õpetasid kuidas põlde harida. -) Kuna oli maapuudus, siis aeti inimesi välja rändama. * Tööstuses oli oluline tekstiilitööstus, mille oluliseim keskus asus Narvas. -) Narvas olid mitmed olulised ettevõtted nagu näiteks: *) Kreenholmi manufaktuur, kes tegeles puuvilla ümbertöötlemisega ja kes oli omaaja moodsaim ettevõte oma 5400 töölisega. Masinate liikuma panemiseks kasutati Narva kose energiat; lisaks oli võimalik kasutada tööjõudu nii Eesti, kui ka Peterburi kubermangust. *) Kalevivabrik, kes valmistas villast riiet. *) Linavabrik, kes eelkõige valmistas purje riiet. *) Tallinnas paiknes Balti manufaktuur. *) Sindis ja Kärdlas asusid ka sealsed kalevivabrikud. -) Teisel kohal oli ka metalli ja masina keskus, mille keskus asus Tallinnas *) Suurim oli Dvigateli tehas, kus ~3000 inimest valmistasid vaguneid Venemaa raudtee tarvis.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused..............................................................................
tähtsaks sõjasadamaks ja garnisonilinnaks sai Tallinn; Paide, Viljandi ja Rakvere jäid eramõisateks, linnakodanikke sunniti mõisale teotööd tegema - Põhjasõjas hävinenud Tartu elas üle mitu laastavat tulekahju, Katariina II andis raha linna ülesehitamiseks klassikalises stiilis, tegelik areng 1802. a ülikooli taasavamisega - Narvas palju venelasi, tähtis kaubalinn, tänu kose veejõule manufaktuuritööstuse keskus - suurim manufaktuuritööstuse keskus 18. saj teisel poole – Põltsamaa - 18.saj rajati Eestisse hästitoimiv postijaamade ja -maanteede võrk - 18. saj lõpp rajati Paldiski ja Võru linn - 19. saj esimesel poolel olid linnad endiselt pooltukkuvas olekus- väliskaubandus käis enamasti läbi Pärnu - Tartus käis kogu elu peamiselt vaid ülikooli ümber; kiire tõus suureks tööstuskeskuseks toimus sajandi teisel poolel
Akadeemiline kuuluvus: EÜS, Akadeemiline Usuteadlaste Selts. Pro venia concionandi/pro ministerio: 20.-21.05.1940, 07.-08.12.1943. Prooviaasta: 01.06.1940 Tartu Peetri kog. Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piiskoplik Toomkirik Tartu praostkonna vikaarõpetajaks. Teenistuskäik: 1944 Tartu praostkonna vikaarõpetaja, 194445 Jüri kog asetäitja õpetaja, 194546 Jõelähtme kog hooldajaõpetaja, 194551 Jüri kog õpetaja, 1946 Jõhvi kog õpetaja kt, 194748 Kose kog hooldajaõpetaja, 195153 Simuna kog õpetaja kt, 195380 Jõhvi kog õpetaja, 195563 Pühajõe kog hooldajaõpetaja, 1966 68 Pühajõe kog hooldajaõpetaja, 1977 Iisaku kog hooldajaõpetaja, 198095 Tartu Peetri kog Maarja pihtkonna õpetaja, 198095 Vara kog hooldajaõpetaja. 1938 abijõuna Tartu Linna Statistikabüroos; 193842 kindlustusselts "Eesti", Riiklik Kindlustus, Eesti Kindlustusvalitsuse Tartumaa Inspektuuri raamatupidaja. 42 http://www.eelk.ee/~elulood/tallinn_otto
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
Selgitustöös tuleks võtta suund, et 1) vähesed vana talu hoonete või hooneasemega maatükid, mis veel katastrisse kandmata on, saaksid nime vana talunimega kooskõlas eristava täiendsõna abil; 2) uute eluhoonete nimevalikul jälgitaks seni propageeritud põhimõtteid; 3) ainult tootmishoonetega üksuste nimevalikul välditaks äriühingute nimede kasutamist ja ei peetaks tuimalt kinni nime omastavakuju põhimõttest, nt Kuremäe laut, mitte Kuremäe lauda või Lõunapiima, Kose tankla, mitte Johnny; 4) hooneteta väikesed põllumaa- ja metsatükid võiksid jääda üldse ametliku nimeta, kui maatükk ei samastu just mingi kindla nimega loodusobjektiga. Selleks, et hakata katastriüksuste nimesid parandama, tuleks luua kohanimeregistri või Maa-ameti kartograafiabüroo juurde osakond või näha ette üksikametnik, kellel oleks kohanimenõukogu volitused nimemuutmisi algatada. Sellel peaks olema õigus tegelda kinnistunimede kontrollimisega üle
Valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Eestlastest haritlaste arv hakkas kasvama, kuid siiski olid õiguslikult teisejärgulised (valitsemine sakslaste käes). Linnades valitses saksa keel, kombed, meelsus. 8. Tööstuse areng. 17-18. saj säilis käsitöö alal tsunftikord. Peale tsunftikäsitööliste tegutsesid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed. Maale rajati mõisate juurde telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vesiveski. 17. saj hakati asutama manufaktuure: Narvas kose veejõudu kasutav vase- ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik - rajatud 1736. 18. sajandil tuli ellu aina rohkem kapitalistlikke jooni: tsunfitpiirangud kaotati ja käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. 19. saj algul jäi tööstuse areng tagasihoidlikuks, kuid hakkasid pöörduma aurumasina kasutamiselevõtmisega. Vabrikutootmine algas villatööstusest. Suurenes nõudlus kalevi
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksa...
· Ains part: t-lõpuline · Ains illat: -sse · Mitmus: -de, i-mitmus puudub · Mitm part: -sid Alltüüp KÕNE · Kõne, kõnet, kõnesse, kõnede, kõnesid, kõnedesse · 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame, hüve, ime, jume, kabe, kere, kile, klade, koge, lohe, lõhe, male, mure, nire, nõre, pahe, pale, rahe, sõne, tare, vahe, vale, vile, võre) · Nimed, nende seas pere- ja vere-lõpulised (Kaarepere, Kose, Kostivere, Laekvere, Lõve, Mähe, Pudivere jne) · Kerre, perre, tarre, Pandiverre, Tõraverre, Väägverre Alltüüp LAULJANNA · Lauljanna, lauljannat, lauljannasse, lauljannade, lauljannasid, lauljannadesse · nna-liitelised sõnad (kasvatajanna, kuninganna, müüjanna, näitlejanna, sõbranna, vürstinna) IV KÄÄNDKOND Astmevahelduseta · 2-silbilised III-vältelised sõnad, v
kostab selle peale ainult seda, et ta otsib ennast. Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis. Nüüd ütleb Uutsöl ekkele, et too võib tema juurde jääda, sest ta ei kavatse meile midagi halba teha. Ekke Moor on saanud Uutsölt kasetohtu, vaiu, nööri ja poronahku, nendest ehitab ta enesele kose kaldale telgi, ning katab selle seest sambla ja heinaga. Nüüd mõtleb ta, nagu oleks midagi puudu, aga tegelikult on tal kõik olemas, ta on ihuüksi oma telgis ja keegi ei sega teda, tal ei ole vaja eraldada telki kaheks, naised ja mehed, ta on rahul nii nagu ta on. Õhtu eel tuleb Uutsö ja teeb eeskojas tule, paneb lõhe patta ja hakkavad Ekkega niisama tühjast-tähjast rääkima. Uutsö räägib aga kuidas teised rahvad väärtustavad materiaalseid asju nagu
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskor...
ettevõttenimed). 16 Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus, Tallinna tolliinspektuur, Otepää tarbijate ühistu, Tapa raudteejaam, Nõmme gümnaasium, Kopli kunstikeskkool, Vara põhikool, Narva postkontor, Emmaste rahvamaja, Kose loomakliinik, Järveotsa kauplus, Magdaleena haigla. Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. Dokumentides on tavaks näidata nimetuste ametlikkust nende asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste puhul, mis on juriidilised isikud. Nt Riigikohus, Riigikontroll, Statistikaamet, Riigi Tööinspektsioon, Siseministeerium,
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid ...
Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil, et vesi oleks tervisele ohutu Ehk siis: joogive puhastamine ehk filtrimine, desinfitseerimine toimub läbi kloorimise, põhjalikum puhastus liivatäidiskihist läbi. Mikrofiltrid ja toorvesi on puhtam ja reagentide kulu väiksem. Dunno. 10% joogiveest Tallinnas saadakse põhjaveepuurkaevudest. Kuni 200 meetri sügavuselt. Põhjavee toitel on nt Nõmme, Kose, Merivälja ja Saku linn. Tallinna põhjaveevarud kogu vajaduste katmiseks pole piisavad. Põhjavee baseeruvate veevärkide vett ei puhastata üldiselt väga eriliselt. Joogivee probleemid: Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standarditele peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus Mitmetest piirkondadest on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega
Kui kõik oma asemetel pikali olid, sai kell juba kaks öösel. Päev oli olnud väsitav, aga väga huvitav. Öösel magati nagu notid. Ainult Kabrevitsi oli iga krabina peale üleval, aga sellegipoolest sai ta oma une täis magada. Hommikul praadisime veel kala ja vaatasime metsas ringi. See mets oli tihe. Valgus paistis vähe läbi metsa. Küllaltki palju oli langenud puid. Metsas leidus vaid paar lagedat platsi, kuhu võiks magama jääda. Me läksime peale hommikusööki väikese kose juurde. See kosk oli kena läbipaistev, sillerdav, vahune ja vaikne. Kose all oli väike tiigi moodi "loik", milles oli puhas läbipaistav vesi. Ilmselt allikavesi. Seda ümbritsesid kenad põõsad ja siledad kivid. Me arvasime, et kui me seal supleks, ei võtaks see meil tükki küljest! Mõeldudtehtud! Järgmisel hetkel olime juba vees. Mõni julge ronis ka kose alla. Mina kaasa arvatud! Vesi oli väga mõnus ja värskendav. Ainult veidi külm. Pealegi olid kivid päikesest kuumad ja
Kse - Karuse KJa - Kolga-Jaani Ann - Anna HJn - Harju-Jaani Juu - Juuru Ksi - Kursi Kod - Kodavere Ans - Anseküla Hlj - Haljala Jõe - Jõelähtme Kul - Kullamaa Koe - Koeru Aud - Audru Hls - Halliste Jõh - Jõhvi Kuu - Kuusalu Kos - Kose Emm - Emmaste HMd - Harju-Madise Jä - Järvamaa Kõp - Kõpu Ha - Harjumaa Hps - Haapsalu (linn) Jäm - Jämaja . Puud: diplomaatika. Genealoogia Sugukonnateadus. Ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade, üksikisikute põlvnemist ja sugulussuhteid
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 2...
Õpetatud Eesti Seltsile ja muuhulgas oli selles kogus ka O.W Masingu kirjad Petersoni käsikirjad (Laulud ja Päevaraamat, näiteks). Petersoni luuletusi Petersoni eluajal ei avaldatud. Ilma Rosenplänterita ei teaks me Petersonist nii palju ja ta ei oleks meie kultuuriloos sellise mastaabiga tegelane. 6. Otto Wihlelm Masing ja Peter Mainteuffel Peter Mannteuffel 1768-1842 Omamoodi hull krahv, armastas füüsilist tööd ja kirjutama hakkas alles vanemas eas. Elas Ravila mõisas Kose kandis. Isepäine loomus tuleneb ka sellest, et varases lapsepõlves kaotas oma mõlemad vanemad. Tema kasvatajaks oli vanaisa, kes oli tol ajal üks mõjukamaid mõisavalitsejaid. Tal oli kuus mõisa ja lapse kasvatamine jäi koduõpetajate hooleks. Aadlikasvatuse juurde kuulus ka ringreis Euroopas. Manteuffeli saatjaks sellel reisil sai Masing. Rännates Euroopas peatudes pikemalt Viinis tutvus M ühe vabrikandi õega, meelitas tema Eestisse kaasa
Piiriõgvendustega kindlustati igaks juhuks oma tulevikku. Haldusjaotuse sovetiseerimine. 1945 likvideeriti Petseri maakond. 1646 loodi Hiiu maakond. 1949 loodi Jõhvi maakond 1949 loodi Jõgeva maakond. Initsiatiiv ei tulnud Moskvast, oli toonase ENSV juhtkonna huvi ümberkorraldusi teha. Näitab ka seda, et juhtidel ei olnud suurt huvi põhjalikult olemasolevat haldusjaotust muuta. 1945. a märts liideti Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose alevikud Tallinnaga. 1945 mais loodi linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 – Kalinini – Mihhail Kalinini järgi, kes oli mõnda aega Tallinnas olnud ja revolutsioonilist tegevust eest vedanud, suri sel aastal) ja Nõmme. Muudatused alevite ja linnade arvus: 1945. aasal hakati valdade koosseisus asuvaid asulaid nimetama aleviteks. 1946. sai linna staatuse Kohtla- Järve ja Kiviõli.Kehtestati NSVL kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, liinaalev, kuurortalev.
Ükskord kui M oli ära mõtles op et läheb metsa ja laseb lindusid. Jõudis jõe äärde, keegi võttis ta kinni (lohed ilmselt). M tuli õhtul koju, op kodus polnud, läks otsima metsa aaga ei leidnud. Lohed pole kiskjad, ürgvee (kaose), substantsi sümbol. Üks lohe must, teine valge. Lohedes on sees juba taevas ja maa, hea ja kuri, algne dualism. Kosmoloogiline polariteet. Jõe ääres palju lohede jälgi. Kui M jõudis kose äärde nägi haigrut, silmitses teda. Haigru vaatas pingsalt jõge. "Mida sa seal näed?", küsis M. Haigru ütleb, et luurab maimusid. M ei usu seda. Kui too ütleb, mida ta näeb siis annab M talle mingi kaelaketi. Haigru on nõus. Seletusmuistend, müteem kus esitatakse lihtsalt mingi looduslik fakt, mida kõik teavad, mingisuguse kosmoloogilise markerina, tähisena, et eelajaloolisel ajal midagi sellist juhtus ja juhuslikult jäi selline jälg...
Kuigivõrd olulisi tööstus- või veondusettevõtteid neis asulates ei ole. Elanike arv on neis harilikult 2000 ringis, vaid harva suurem, võibolla isegi veidi üle 5000. Vähimad alevid, mida ametlikult enam sellisteks ei peeta või pole kunagi peetudki, on vaid 1000-1500 elanikuga. Tulnukrahvastikku alevites peaaegu ei ole. Alevite näideteks võiksid olla Põltsamaa, Türi (suurimad omataoliste seas), Kilingi-Nõmme, Antsla, Märjamaa, Kadrina (tavalised), Väike-Maarja, Orissaare, Kose (vähemad). Alevite tulevik sõltub muidugi ümbruskonna põllumajanduse arengust. Kuid praeguste heade liiklemis- ja sidevõimaluste juures võivad nad osutuda ka ülearusteks, sest nende ülesanded võivad enda peale võtta maakonnalinnad või teised, elujõulisenad alevid. Mitmed kunagised alevid (Võõpsu, Mustla, Ambla) ongi juba hääbunud maa-asulateks. Teiselt poolt võib tööstusettevõtete või puhkeasutuste areng
Kuid liikudes aina edasi tajusid nad, et võib oma põlvnemise ära unustada, võib unustada oma jumalikkuse ning pimeduses ja illusioonides ära eksida. Valguse ja pimeduse polaarsust saab kõige paremini tajuda inimolevusena Maal elades. Kirjeldades inglite Allikast emaneermise protsessi, mille käigus nad aja jooksul inimesteks said, võib jääda mulje, et me räägime sellest lineaarses, kronoloogilises plaanis. Kuid see ei ole nii. Jumalast lähtuva energia kose emanatsioon toimub just Praegu. See on lugu räägib isiksustest, kes eksisteerivad Praegu, mitte aga neist kes te olite kauges minevikus. Antud hetkel, eksisteerib teie sees puhta inglienergia kiht, puhta Valguse kiht. Aga seal on ka segaduse ja hirmu kiht. Iga hetk võite te valida olla Valgus ise ingel, kes te tegelikult oletegi. See ei ole midagi, mida on tarvis endas aretada, see on teie orgaaniline osa. Tähtis on
· Vesi läbib aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi · Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil, et vesi oleks tervisele ohutu Põhjaveest Tallinnas · 10% Tallinna joogiveest saadakse põhjavee puurkaevudest, 56 pumpla abil 85 põhjavee puurkaevust. · Põhjavett ammutatakse kolmest põhjaveekihist kuni 200 meetri sügavuselt. · Peamiselt eramajade piirkonnad - Nõmme, Kose, Merivälja ja Tiskre, ka Saue linna. · Tallinna põhjaveevarud kogu linna vajaduse katmiseks ei ole piisavad. Kui kasutada Tallinnas joogiks vaid põhjavett, oleks kogu meie varu praeguse tarbimise juures juba järgmise 30 aastaga ammendatud. · Mida oleks meil siis pakkuda järeltulevatele põlvedele? (SA) · Põhjavee baseeruvate veevärkide vett ei puhastata, küll aga klooritakse seda mõnedes asulates (peamiselt
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
Kui varasematel seadustel oli lõppu lisatud keisri nime, siis sellel seadusel seda polnud, tundus, nagu keisri allkiri oleks puudunud. Arvatakse, et tegemist on mingi valevariandiga, mitte õige seadusega. Talupojad ootasid seaduselt eelkõige seda, et nende teokoormisi kergendataks, kuid seda nad seadusest välja ei lugenud. Paljud piirkonnad keelduvad abitegu tegemast. Kui seadus on talurahva hulka jõudnud, puhkevad mitmel pool rahutused. Aprillis-mais on Vaivara, Hageri, Kose rahutud. 5. mail saadetakse Vaivarra karistussalk. Talupoegadele antakse karistuseks peksa. See talupoegade liikumist maha ei rahusta, rahutused levivad, mai lõpuks on Põhja-Eesti rannapiirkonnad, Järvamaa, ning Lõuna-Harjumaa rahutud. Põhiline, mida talupojad keelduvad tegemast, on abitöö. Mahtra talupojad keelduvad samuti abiteost, on veendunud, et see on kaotatud. Käsil on sõnnikuvedu ja talupojad keelduvad sellest osa võtmast. Kerkib esile ka kaks
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
muutused maakondlikus jaotuses. Piiriõgvenduste tulemustena likvideeruva Petseri maakond, see vormistatakse 1945. aastal. Järgmine muudatus leiab aset 1946. aastal?, kui loodi Hiiu maakond ja 1949. aastal Tartu maakonna põhjal moodustati Jõgeva maakond ja samal ajal loodi juurde ka Jõhvi maakond. Toimus ka TLN adminsitratiivpiiride muutumine - märtsis 1945 liideti Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose alevid. Tallinn jagati 1945 mais linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 - Kalinini rajoon - Mihhail Kalinini järgi - kuni 46. aastani NSV Liidu võimuladvikus, Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tal oli eestlasest naine) ja Nõmme. Ka Tallinna jagamine rajoonideks tuleb arvestada, et selle puhul on üleliidulise näitel rakendamine, igas rajoonis tekkis uus võimustruktuur, mis oli samal tasemel mis maakonna võim. Sõjajärgsed ümberkorraldused
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
