organiseerimise ja kontrollimise kaudu. On organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine. On tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil. On komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Juhtimine algab eesmärkide püstitamisega ja lõpeb tegevuste tulemustega, sisaldades nii juhtide käitumist kui töötajatepoolset täideviimist. 16. Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum Teaduslik juhtimine Teadusliku juhtimise esimeseks tunnustatud juhtimisteoreetikuks on USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856-1915). Ta uuris võimalusi ettevõtte kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks. Põhitähelepanu all oli tööviljakuse tõstmine. Oma raamatus Principles of Scientific Management toob ta välja juhtimise neli põhiprintsiipi: 1.Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida 2
•1980 a. algus – neoekspressionism •Erinevad allikate, vormi kui ka tähenduse poolest Hüperrealism-Jäljendas nähtavat maailma, Arenes välja popkunstist, Mõningane aimatav ühiskonnakriitika või iroonia, Läbinisti linlikud motiivid Skulptuur- Mulaažide tegemine George Sagali jälgedes. Täielikult illusionistlikud, Alasti inimesed, kollaažid Neoekspressionism- Tärkas euroopas, Tõusu soodustas modernismi kriis, Postmodernismi üks variantidest, Eraldusid rahvuslikud koolkonnad Saksa kunst- dünaamiline, iseseisev Itaalia kunst - Esindavad eklektilist, otsestest minevikukuntsti tsitaatidest või jäljendustest kubisevat figuratiivset maalikunsti Jonathan Borofsky-New Yorkist, Tahtis väljendada oma tundeid, Hakkas looma installatsioone, kuhu koondas erinevaid üksikteoseid, mis kajastasid tema teadvuse seisundit Grafiti- Sai alguse New Yorgis, Noortekampade anonüümseks eneseväljenduseks, kes otsivad enda identiteeti ning trotsivad kehtivat korda
loodust. Seetõttu on vähem arenenud riigid loodussõbralikumad ja ka looduslähedasemad. Väga palju mõjutab ühiskonda ka kliima. KULTUURIÖKOLOOGIA Kultuuriökoloogia on peamiselt Ameerikas uuritav antropoloogia haru. See hõlmab kultuurilist evolutsiooni. Seda mõjutavad faktorid on demograafia, ökoloogia ja tehnoloogia. KULTUURIÖKOLOOGIA JA MARXISM Marxismi ja kultuuriökoloogia vahel on mitmeid huvitavaid paralleele. Mõlemad koolkonnad rõhutavad materiaalsete faktorite tähtsust sotsiaalses ja kultuurilises muutuses ja mõlemad pööravad vastu sotsiobioloogiale ning vaidlevad selle üle, et inimloomust on võimalik vormida paljudel erinevatel viisidel. Samuti rõhutavad mõlemad koolkonnad väliste, objektiivsete faktorite tähtsusele. Tähtsaim erinevus nende kahe koolkonna vahel on inimeste esindavuse ja sotsiaalse vasturääkivuse roll. Marxismis on põhilised ühiskonna vasturääkivused seotud sotsiaalse
Kujukalt on resümeerinud Ameerikas tollal tekkinud olukorra California ülikooli (Berkeleys) majandusajaloolane J. Bradford DeLong: «Töölised vahtisid jõude, sest ettevõtted ei palganud neid; ettevõtted ei palganud neid, sest ei näinud turgu oma toodangule; ja toodangule polnud turgu, sest töölistel polnud raha, mille eest osta.» Tõsi, selline seletus kurikuulsa Suure Depressiooni tekkele kõlab mõnevõrra lihtsustatult. Seda enam, et eri majandusteadlaste koolkonnad pole siiamaani jõudnud üksmeelele, kas maailma ajaloo seni kõige karmima majanduslanguse tekke peasüü lasub turumajanduse liialdustel, valitsuste suutmatusel või keskpankade valearvestustel. Või peitus häda hoopis üldrahvalikus usalduse kadumises kõigi kolme vastu. Olgu siinkohal vaid üks näide, mis juhtus Suure Depressiooni käigus just enne selle algust tuult tiibadesse kogunud Ameerika autotööstusega. Aastal 1929 tuli liinilt rekordiliselt palju, viis miljonit uut sõiduautot
Silmapaistvaim töö: Puhkus põgenemisel Egiptusesse; Hans Holbein noorem portretist; pikemalt tegutses Inglismaal, hinnatud õukonna ja kõrgema seisuse kunstnik; kuulsaim: Henry VIII ja Charl de Solein portreed, Thomas Godsalve oma pojaga. Tuntumad saksa kunstnikud olid veel Burgkmair, Apt, Altdorfen ja Baldung Grien Prantsusmaa: maalikunst säilitas kogu 15.saj. täieliku iseseisvuse; üldpildi saamine raske, enamus 15. sajandi kunstist on hävinud või pole säilinud; erinevad koolkonnad, olulisemaks Loire koolkond; tuntud rohkem miniatuurmaal (e. raamatumaal); tuntuim kunstnik Fouqouet pööras tähelepanu eelkõige joon- ja õhu- perspektiivile; kuulsaim töö: illustratsioonid Etienne Chevalier palveraamatu jaoks; portree: Charl VII portree ja altarimaal: Melune diptühhon; 16. sajandi kunstnikest kõige kuulsam olid isa ja poeg Jean Clouet Franqois I ja Charles IX portree ja Francois Clouet - Kuninganna Elizabethi portree ja Daam suplemas; teised maad ei ole
kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, täideloomingut, ning religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantismi tunnuseks on see, et ta väärtustab isiksust koos puhaste ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Ei hoolitud enam niivõrd reeglitest, olulisel kohal oli nii isiku kui ka loomingu vabadus. Romantikud kirjutasid sageli minevikust. Nad pidasid loodust Jumala kunstiks ning pöörasid sellele ka palju tähelepanu. Romantismi keskseks mõisteks on armastus ja usk.
spordiõpetajale" E.Idlale saadetud kiri, milles loodetakse tema lõpudiplom väljastada talle lähemal ajal.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 13) Ernst Idlal avanes Berliinis ka võimalus omal käel tutvuda Euroopa 20. sajandi alguse eri võimlemissüsteemidega: tsehhi sokolite ühendus ja nende massivõimlemised, rootsi P. H. Lingi staatiline hügieeniline ja Rudolf Bode saksa võimlemine ning mitmed rütmika- ja tantsulise liikumise koolkonnad nagu Dalcroze ja Rudolf von Laban, kellest viimatimainitu lähtus paljuski vabatantsu teerajaja, ameeriklanna Isadora Duncani paljasjalgsest, antiiksele liikumisvormile rajatud tantsust (Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9). Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Idla Tallinnas aktiivselt vabariigi kooli- ja spordiellu. Tema tegevuses 1920. aastate teisel poolel võib eristada kolme tahku :
veel. Jätkuvalt luuakse kõigis tuntud instrumentaalteoste liikides kontserte, sümfooniaid, sonaate, instrumentaalansambleid, süite (nüüd sagedamini lavamuusikast) Vokaalmuusikas uueneb ooper. Luuakse uus zanr operett Luuakse missasid, reekvieme, passioone, oratooriumeid, kantaate. Ballett saavutab klassikalise kuju. Paljud rahvad olid vabanenud võõrvallutajatest tekkis huvi oma maa vastu hakatakse looma rahvuslikku kunsti/muusikat, tekivad heliloojate rahvuslikud koolkonnad, kes toetuvad loomingus oma maa rahvamuusika intonatsioonidele. FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Austria helilooja. Sündis Viini eeslinnas Schuberti loominguline tegevus kluges koos Beethoveniga. Beeth. looming oli mõjutatud revolutsiooni esialgsest vaimustusest, Schst sai allasurutud ühiskonnakihtide lootuste ja pettumuste laulik. Tagasihoidlik, pisemgi pettumus sundis teda arglikult taganema ja enesesse tõmbuma. Esitati Schub
ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406-1469) ja Domenico Veneziano (u 1400-1461). 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast
pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid
mida taoistid seletasid jumalikkusega. Teatud pühade tekstide ette lugemine ja samaaegne vaatlemise praktika teenisid neid keha jumalusi. (Eliade 1987: 299-300) Mitmed taoismi voolud otsisid pikaealisuse saladust, isegi surematust, nende meetodid olid ainsad erinevused neil otsingutel. Kuigi filosoofid tundsid elu/tervise parandamise füsioloogilisi meetodeid, tuginesid nad siiski peamiselt müstikale ja ekstaasile, mis aitas sellest maailmast põgeneda. Hilisemad koolkonnad taoismis õpetasid erinevaid meditsiini, hügieeni, alkeemia ja maagia võtteid, millel oli ikka üks eesmärk. (Eliade 1987: 289) Meetodeid Seotuna meditatsiooni ja mõtisklustega olid hingamisharjutused ja dieedid olulised osad pikaealisuse saavutamisel. Tõhusus arvati peituvat nende tehnikate ringlust puhastavas toimes, see vabastavat keha ebapuhtusest ja hellitab ürgset hingamist. (Eliade 1987: 301) Kõige silmapaistvam tehnika surematuse otsinguil on vast alkeemia
alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni, et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin, kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemalt järgmises peatükis. · Kaasaegne arengupsühholoogia teooria põhineb bioloogilistel ja sotsiaalsetel
Ooper 1. Ooperi eelkäijad lk. 98 2. Firenze ,,Camerata" kes sinna kuulusid, milline seos on ooperi sünniga? lk. 98 3. Millal ja kus etendati esimene teadaolev ooper - helilooja ja ooperi pealkiri lk. 98 4. Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98 5. Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101 6. Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli), nende iseloomustus lk. 101 7. Mõisted: bel canto, intermeedium, prima donna, prima uomo, kastraatlaulja, opera seria ja opera buffa lk. 101 8. Ooperi ja oratooriumi võrdlus Ooperi eelkäijad: vanakreeka tragöödia, itaalia mütoloogilise sisuga intermeediumid, prantsuse õukonnaballett. Firenze ,,Camerata'' seal sündis ooperi idee, kuhu ringi kuulusid vanakreeka kultuurist huvitatud haritlased.
Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb Mandri-Euroopa mudeliga, kuid suurem roll on perekonnal ja kodanikeühendustel (kirikul) 6 Skandinaaviamudel – moodne riigikeskne mudel, probleemiks kõrged maksud ja liiga helde hüvede pakkumine Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit. Rahvusvahelised suhted RS koolkonnad: Riik vs riikidesüsteem; Sõda vs rahu; Liberalism vs realism; klassika vs uus Westfaalimudel- suveräänsed riigid võistlevad võimu pärast, puudub kõrgem võim. Õigusloome riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga. Riigipiiri teemad ainult asjaosalise mure. ÜRO mudel: riigi siseasjad riigi otsustada. Rahu naabritega. Hoidutakse jõu kasutamisest. Jõud ühendatakse julgeoleku/rahu säilitamiseks. Relvajõud ainult üldistes huvides.
II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel. 7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770.90. aastatel). 8.Beethoveni looming. Muutused klassikalistes vormides, tähendus 19. sajandi muusikale. Sümfoonia ja selle tähenduse muutumine avalikus kontserdielus. Vokaalteosed. 9.Ooper 18. saj
Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha
................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad..................................................................................................... 10 Närvirakk ehk neuron............................................................................................................ 12 Peaaju................................................................................................................................... 13 Aistingud..............................................................................................................
Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti kindlasti juba Vana-Kreekas Aristotelese, Sokratese ja Platoni jt poolt. Alustades sellega, millised voorused on kõlbelise elu aluseks ja lõpetades aruteludega, kas kõlblusseadused on Jumala või inimese loodud ja mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ). Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi. Kristlikus eetikas on aluseks kristluse ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine. Keskmeks on küsimused: mis on hea ja halb; milline on õige ja vale
desktopil Windowsile tõsiseks konkurendiks. 3D muundamiseks. ühe elektrisignaali abil juhtida ehk 1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the first tüürida teist elektrisignaali. Akadeemilised IT- graafikaprotsessorid muutuvad oluliseks standard- koolkonnad eestis: TTÜ , Küberneetika instituut, practical stored-program computer, at Cambridge TÜ, ITK, Polütehniline instituut, Tallinna ülikool. kaubaartikliks.Apple läks üle UNIXi-põhisele University. Arvud Null: Babüloonia 300 BC, India 600 AD,
vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. ROMANTISM KUNSTIS Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele
htm 15 Salumaa, E. (1991). Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium. Salumaa, E. (1993). Filosoofia ajalugu II. Keskaja filosoofia. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja infoosakond. Salumaa, E. (1995). Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn: EELK konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond. Toomla, V. (s.a). Stoikude koolkonnad ja õpetused. Stoikude koolkonna ajalugu. Kasutamise kuupäev: 15.11.2013.a, allikas http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/stoikud.htm Aulis, H., Kruse, M., Roasto, R., Põldver, R. (2011). Miguel de Unamuno. Armastus ja pedagoogika. Kolm näitlikku novelli ja proloog. Malemängija Don Sandaalio Romaan. Kasutamise kuupäev 28.11.2013.a, allikas http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1338292925.pdf nemad.pri.ee (2000). Filosoofia aine. Kasutamise kuupäev 10
vahel 2. Rektsioon- alistusseos, kus põhi määrab laiendi vormi Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed- näiteks inglise keeles subjekt ja objekt 8. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: Generativism Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga. Oluline eraldi suunana ja arvutilingvistika seisukohalt. Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused; Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; süva- ja pindstruktuuri eristamine; keeleõppimise võime on kaasa sündinud Valentsiteooria e. sõltumatusgrammatika
Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson
usulistel põhjustel ei tohi sõdida, saavutati. Alates Vestfaali rahulepingu sõlmimisest täheldatakse rahvusvahelise õiguse tekkimist ning arendamist, samuti usulistel põhjustel sõjapidamise lõppemist. Vestfaali rahulepingut loetakse Uusaja alguseks, kus hakati tähtsustama riiki ja riikide omavahelisi suhteid. Sealt alates on tekkinud tänapäeva mõiste suveräänsus ning teatud rahvusvahelised koolkonnad loevad 12 Vestfaali rahulepingut usuvabaduse võimaluse tekkimise aluseks. Vestfaali lepingu sõlmimise protseduuri võeti edaspidi aluseks järgnevate läbirääkimiste, kongresside ning arutelude toimumiseks. Alates Vestfaali rahulepingu sõlmimisest räägitakse lepingutingimuste garanteerimisest ning sanktsioonidest, mis järgnevad, kui keegi rikub lepingu tingimusi.
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärt...
– informatsiooniajastu – postindustriaalne ühiskond – tehnoloogilised kirjaoskajad • Transnatsionaalsed korporatsioonid – Elektroonilise konteksti areng - edu pant Riskid: Välised mõjutused – toodetud risk: keskkondlikud riskid; terviseriskid; sotsiaalsed riskid; kultuuririskid. Globaalne riskiühiskond – suutmatus aimata/ennustada riske; riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus. Globaaldebattide koolkonnad: „Skeptikud“ – majanduse regionaliseerumine; rahvysriikide valitsuste rolli tähtsus „Hüperglobalistid“ – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu „Transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. Jätkusuutlikkus – Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s
ühe elektrisignaali abil juhtida ehk poolest vaba - teadmiste ja tarkvara kopeerimine 1971 – Intel 4004 - I mikroprotsessor. DO i 10 = 0,n tüürida teist elektrisignaali. Akadeemilised IT- laiendab ühiskonna majanduslikku võimsust, Arpanet!! – arvuti-arvutis ühendus(interneti isum = isum + i koolkonnad eestis: TTÜ , Küberneetika instituut, kaotajaid (rumalamaks jääjaid) pole;raha saab eelkäija). TÜ, ITK, Polütehniline instituut, Tallinna ülikool. teenida ka tarkvara toetades ja installeerides ja
Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5. Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism 6. Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi. Konkurentsipoliitikat on vaja kuna:1) Konkurents ei teki kõigil turgudekl iseenesest, vaid vajab mõnilord riigi meetmeid;2) Konkurents vajab
kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j, mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Aristoteles Sündis arsti perekonnas ja Stageiras, õppis Ateenas Platoni juures ja oli hiljem Aleksander Suure kasvataja. Aristoteles (384-322 eKr) oli Platoni õpilastest kuulsaim. 335 a eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles ei leppinud mitmete Platoni seisukohtadega. Näiteks pidas ta ekslikuks tema õpetust ideedest.
Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seega samuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamist algaastail (1918-1940) ühelt poolt endise Vene impeeriumi seadusandluse alus ning õiguse koolkonnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond) koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon. 34. Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus) Sotsiaalriigi printsiip (heaoluriik) on sarnaselt õigusriigi printsiibiga sätestatud §-s 10. Sellest printsiibist tulenevad kaks põhimõttelise tähendusega järeldust. Esiteks annab sotsiaalriigi põhimõte igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas
988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk) Jaroslav Tark diplomaatilised abielud Euroopa riikidega; kirjutas Vene riigi õiguse; maa killustatus Kiievi tähtsuse langus, osastisvürstid Novgorodi vürstiriik loode piirkonnas ja Vladimir-Suzdali vürstiriik kirdes kirillitsa ja glagoolitsa; leetopised e kroonikad arhitektuur: bütsantsi kunsti eeskuju sibulkuplid Kiievi Sofia peakirik koolkonnad: Novgorod kainsus lihtsus monumentaalsus Pihkva lihtsad madalad, eemalseisva kellatorniga maalikunst: Andrei Rubljov 1370-1430 ikoonimaalija 9. Lääne-Euroopa ristiusukirik 313 Rooma riigis ristiusk lubatud Constantinus Suur 381 Rooma riigiusk Misjoni levitamine, ristiusustamine (vallutamine; ariaanlus) 5.saj Püha Patrick'u misjon Iirimaal 7.saj lõpul Iiri munkade misjon Britannias (Cantebury keskuseks)
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
referaat SISUKORD Romantism kirjanduses.........................................................................Lk 3 Elulugu..................................................................................................Lk 4 Lühike loomingu ülevaade....................................................................Lk 5 Romantiline luule..................................................................................Lk 6 Luuletemaatika armastus "Kaunitar"..................................................Lk 6-7 "Hoidjale".................................................Lk 7 Luuletemaatika isamaa "Tsaadajevile"...............................................Lk 8 Luuletus isamaast..........................................Lk 9 Luuletemaatika tundeluule luuletus lainetest......................................Lk 9 Luuletus el...
Rahvaluule kogumine ja väärtustamine, folkloori (tekstide) kogumine. Folkloristika kui teadusharu kujunemine: rahvusvaheline taust The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folkloe USA-s ja Kanadas (1888) Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivistmist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn Folklore Fellows Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows Asutajad 1907
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
ekspositsioon tutvustab külastajale kunstiteoseid XII kuni XVIII sajandini. Galeriis on maailma parim kunstikogu Toscana koolkonna töödest, rõhuasetusega Firenzel, mis lubab hinnata kunstiloomingu arengut gootikast renessansi ja manerismini, Cimabuest Michelangeloni, vahepeatustega Giotto, Leonardo da Vinci ja Raffaeli loomingul. Muuseumis on kordumatu kogu Sandro Botticelli töödest. Kunstiteoste originaalidega on esindatud ka teised Itaalia ja Euroopa koolkonnad (Mantegna, Tizian, Parmigianino, Dürer, Rubens, Rembrandt, Caravaggio, Canaletto jne). Väärtuslikud on ka antiikse kujuraiumiskunsti ja joonistuskunsti kogud. 7. Rahvusgalerii (London) Rahvusgalerii on kunstimuuseum Londonis. Rahvuslikule kunstikogule pandi alus 1824. aastal, kui Briti valitsus ostis pankurilt John Julius Angersteinilt 38 olulist maali, sealhulgas Raffaeli ja Rembrandti töid. Aastatega kasvas kogu rikaste
.. Pasteuri ennast huvitas teooria vähem kui praktika. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse... Marutaudiga nii lihtsalt ei läinud viirust pole mikroskoobis ju näha, kuid vaktsiini loomine õnnestus Pasteuril ikkagi. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. a luuakse Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. Nn saksa ja prantsuse koolkonnad · Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava (bakter)materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi kasutamisele. · Sakslasi saatis edu difteeria vaktsiini loomisel (1891). Ühtlasi viisid nad asja uuele tasemele lõid rakuvaba vaktsiini, eeldusel, et organismi ei ründa ja kahjusta mitte mikroorganism ise, vaid selle toksiin
algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmistõdesid, ta ei jutlusta, vaid argumenteerib. Filosoofia on kriitiline kahes mõttes: tavaarusaamade iseenesestmõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate jne suhtes. mõistete selgitamine/analüüsimine – filosoofia põhimõisteid ei saa defineerida nii, et nad oleks üldaktsepteeritud (molekul vs teadmine). Filosoofia koolkonnad erinevad tihti üksteisest juba põhimõistete tasandil. Eri koolkonnad selgitavad ja analüüsivad mõisteid erinevalt. Analüütilises filosoofias on 1 traditsiooniline mõistete selgitamise viis selline, et tuuakse välja mõistete rakendatavuse „tarvilikud ja piisavad tingimused“. Nt miski on printsess siis ja ainult siis, kui ta on (1) naine ja (2) kuninglikku päritolu.
Albert Schweitzer ,,Aukartus elu ees" Referaat Tallinn 2008 2 Sisukord Albert Schweitzer ............................................................................................................ 3 Eetika probleem inimmõtte arengus ................................................................................ 4 Inimene ja inimene .......................................................................................................... 8 Rahu ja aatomisõda ........................................................................................................ 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus ............................................................
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
Tema pani aga rohkem rõhku tegeliku elu õppimise tähtsusele ja seega ka konstruktiivse mängu vahenditele, mis abistasid sensoorses eristamises ning värvi ja kuju sobitamises. Ta ei hinnanud kujutlus- või sotsiaalset draamamängu, pidades kujutlust primitiivseks ja tegelikkusest põgenemiseks. Näiteks eelistas ta ergutada lapsi tegelikult sööki serveerima ja ise majas koristama, selle asemel et mängida söögikordade ajal ,,mängumajas". Kaasaegsed Montessori koolkonnad on siiski enamjaolt hüljanud tema filosoofia selle tahu. [1] Jean Piaget Mängu kohta Piaget` kongnitiivse arengu teoorias on sageli valesti mõistetud. Piaget pidas kohanemist sõltuvaks kahest protsessist akommodatsioon ja assimilatsioon. Mäng ,,manifesteerib assimilatsioonile omast juhtpositsiooni akommodatsiooni ees". Piaget arvates etendasid lapsed juba loodud käitumisviise või skeeme mängus ja kohandasid reaalsust nendele vastavaks (viidates sellistele
Sellele meetodile on oluline ka tekstide rohkus, et oleks, mida võrrelda ning aja ja rahavaste seas kulgemise mõju uurida. Esindajaid: Anderson, K. Krohn. 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Toimus 19.saj teisel poolel, tekkis huvi rahvaluule enese vastu (Hurt), Eiseni mõiste rahvaluule, rahvaluule kogumine ja väärtustamine, väljaannete publitseerimine. Erinevad meetodid ja koolkonnad. Joonistusid välja teadusharude vahelised piirid. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Oli TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor. Veendunud ajaloolis-geograafilise meetodi jälgija. Enesekontrolliseadust võib vaadelda seletusena selle kohta, mis toimub rahvaluuleteoste ja traditsioonikandjate kokkupuutel. Stabiilsus kehtestab end nii varieerumise
Paradigma toetub teatud filosoofilistele ja tunnetuslikele eeldustele. 4.Metodoloogia- õpetus teaduslikest meetoditest, sellest, millistele nõuetele peavad kasutatavad u urimismeetodid vastama ning milline on nende abil saavutatud teadmiste väärtus. 5.Metoodika- uurimuses kasutatavad meetodid. Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud. 6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga erinevad sotsioloogilised koolkonnad näevad oma uurimisobjekti erinevalt. 7.Epistemoloogia- tunnetusteooria. Filosoofia haru, mis uurib tunnetuse ja tegelikkuse suhet, tõese tunnetuse võimalust. 8.Loogika range, reeglipärane, süstemaatiline mõtlemine. 9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub andmeid ümbritsevast reaalsusest (vaatlused, eksperimendid jne.) 10.Kriteerium- teatud tingimus/ nõue, mille põhjal asju võrreldakse ning nende üle otsustatakse
pastiššist). 23 24 Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete 25 põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Kirjandusteooria koolkonnad Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja – suunad“ konspektis. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Müüt – seletavad maailma olemust, tänapäeval teadus Kirjandusteooria koolkonnad Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja?
keelest asukohamaa rahva keelte. Muudeti sünagoogi liturgiat: hakati kasutama orelit, jumalateenistust lühendati ning mehed ja naised olid võrdses seisus. Rabideks ei saanud olla ainult mehed, vaid see õigus hakkas laienema ka naistele. Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri. Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele. Judaismi koolkonnad Juudid jagavad Piibli Vanas Testamendis sisalduvad raamatud kolme rühma: · Seadus ehk Toora; · Prohvetid - sisaldab prohvetite sõnu. Prohvetid olid need, kes aitasid juute jääda oma usu juurde kui nad olid oma maalt välja aetud. · Kirjad- sisaldab ajalooraamatuid, nutulaule ja psalme, mida kasutatakse sünagoogi teenistustel. Piibli tekstide mõistmise hõlbustamiseks koostati kogumik nimega Talmud (nimetatakse
ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA. 5
kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu kunstist. tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad Reljeefidel ja skulptuuridel kujutati tihti õpetlikke stseene, et raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi tekitada inimestes aukartust miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes Kiriku uue võimu peegeldamiseks ehitati taotuslikult uhkeid kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa kirikuid. Need olid euroopas seninägematult suured. põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning Üldised iseloomulikud tunnused olid: tohutud tunnelvõlvid, kaunistatud suured algustähed- initsiaalid
2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
