,,nähtamatu puue. Tema hinnangul võib raskusi tekitada igat tüüpi kuulmislangus. Arengupsühholoogide väitel saavad lapsed maailma kohta teadmisi enamasti juhuslikult. Reilson kirjutab oma artiklis ,,Kuulmislangusega laps tavakoolis", et kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt jälgida temale mittesuunatud vestlusi ning seetõttu jääb ta ilma olulisest infost. Riigikontrolli aruandest selgus, et vaid 18 % küsitletud koolidest omab piisavalt õppevahendeid hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks. Näiteks koolid, kus õpib kuulmislangusega õpilasi, on muretsenud: õpetajate poolt kohandatud õppematerjale (15%); individuaalseid kõrvaklappe (21%); data-projektori (23%) tavakoolidest. Õppekirjanduse puudumise olulisemaks põhjuseks loetakse seda, et erivajadustega kastele mõeldud õppekirjandust ei kirjastata piisavalt väikese tiraazi tõttu (Erivajadustega laste...,2006).
Uurisime, kuidas õpilastele pakutud ajad sobivad ja kui tihti üks keskkoolijärgne õppur üldse järele vastamas käib. Kas väljapakutud ajad sobivad teile? Vastustest võib järeldada, et õpetajate väljapakutud ajad on õpilastele siiski meeltmööda. Põhjus, miks ajad ka sobivad, võib seisneda selles, et õpetajad lubavad tegemata töid tundide ajal teha, mis on õpilastele (eriti kooli kõrval tööl käivatele) mugavaks lahenduseks. Erinevalt teistest koolidest, saab järele vastama tulla ka hommikul enne tunde, mis on jällegi heaks lahenduseks siis kui õhtul enam ei õpetajal ega õpilasel aega pole, et kohtuda. Ka konsultatsioonid on mõni õpetaja lükanud enne tundide algust jäävale ajale, kus õpilasele kiiresti teema selgeks teha. Töid järele vastamas käivad keskkoolijärgsed õpilased üsna vähe. Vastanute seas oli inimesi, kes ütlesid, et kogu õppeaja jooksul on vaid korra töö järele teinud. Üldiselt vastati, et
leiavad lisapaari sokke, C vitamiini ja hambaniidi mägironimiskonksude ja jääkirveste vahelt." Charlotte Gray 6.peatükk Sina tegid minust selle, kes ma olen · ,,ema põlve kõrval kuuldud jutud ei unune kunagi täielikult - nad on väike allikas, mis ei kuiva iialgi täielikult meie teekonnal läbi kõrbekuumade aastate." Ruffini 6 · ,,Kodu, kus on ema on parim koolidest. Seal saab laps rõõmsameelsuse, kannatlikkuse, eneseavastamise ja abivalmiduse õppetunde." Mona Fouad El Sakka, 16-aastane · ,,Minu ema on nagu ilm ja mina olen ainult seeme. Ilma päikese ja vihmata ei kasva minust tervet ja ilusat lille. Tema soojus ja armastus paneb mind kasvama. Suuremaks ja suuremaks." Ling Tai, 11-aastane · ,,"Näed," ütlesid Sa. ,,Ükski rohuleht pole täpselt selline kui teine." ,,Pea kõike
Selts, kus asjaajamine toimus eesti keeles. Reformipedagoogika jõudis Eestisse Peeter Põllu vahendusel, kes Saksamaal viibides sai oma ideed sealsetelt kooliuuendajatelt. Oma seisukohad avaldas ta " Eesti Kulturas" 1912. aastal pelakirja all " Kultuur ja rahvahariduse korraldus". Põhinõudena esitati seisukoht, et kooli ei juhiks riigiametnikud ja kirik, vaid lastevanemad ja " omavalitsuslikud kogukonnad". Alanud maailmasõda viis koolidest nooremad meesõpetajad, suurenes naiste osatähtsus. Pärast revolutsioonisündmusi otsustati koolmeistri asemel kasutusele võtta õpetaja nimetus. Tartu ülikool: Suured muutused ülikooli elus toimusid aastatel 1889-1917. tsaarivalitsuse reaktsioonilise hariduspoliitika tulemusena viidi läbi ülikoolireform, mille tulemusena kaotati ülikooli autonoomia ning likvideeriti ülikooli kohus. Kogu akadeemiline
Meie õpilased ükski õpetaja otseselt loovuse vastu, on tublid TIMSS-i, PISA ja muudes aga reaalsuses ei ole loovus see väärtus, testides, kuid koolist tüdinud, kurdavad mille poole meie kool püüdleb peavalu, väsimust, neile ei meeldi koolis vabalt lendlev vaimsus ei taha meie käia. Pildi muudab veelgi süngemaks, et kooli ära mahtuda. Koolivaimu hoiavad ligi kolmveerandis meie koolidest pole kindlal kursil õppekava eesmärgid ja õpetajate ja õpilaste vahel usalduslikke väljundid. Kes end vabamalt tunda suhteid ning õpilaste omavaheliseski tahab, lendab koolist minema ja nii läbikäimises pole piisavalt hoolivust. integreerub koolivaim koolivälise deemoniga Eesti on koolimeeldivuse järgi Euroopa Viru keskuses
aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Õpetajate seminar Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius.
aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. ÕPETAJATE SEMINAR Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi
poolt iseseisvalt seoses töö eesmärgiga. Küsitlus koosnes 6-st küsimustest. Kõik andmed olid tagasi antud, kogutud ja analüüsitud. 4.2 Küsitluse analüüs Uurimuses osalesid Haabersti Vene Gümnaasiumi 6- 8- ja 10. Klassid ja kooliõpetajad. Küsimustiku järgi vastasid Haabersti Vene Gümnaasiumi 60 õpilast 6-st 8-st ja 10-st klassist ja 20 õpetajad. Enamasti õpilaste vastajatest olid tüdrukud ja analüüsi järgi tuli välja, et mõlemadest koolidest vastasid küsimustikule 33 tüdrukud ja 27 poissi, kõik õpetajad on naised. Joonis 1. Teosed,mis on tuntuvad 6. klassi õpilastele. Mina arvan, et kõik 6. klassi õpilased on tuttavad Mozarti loominguga hästi.Kõige kuulsam Mozarti töö selle eaka rühma hulgas on `Rekviem`, aga kõige tundumatu on `Väike öö serenaad`.Tõenäoliselt, see näitab, et lapsed meie koolis on huvitanud klassikalise muusika vastu. Joonis 2. Kuidas 6
seda jooniselt nr. 4. Ajakirjadest saavad/on saanud 36 õpilast informatsiooni. Veganite foorumitest ja vegan grupist Facebook on saanud/saavad noored kahjuks üsna vähe informatsiooni. Nendest kohtadest peaksid noored just saama rohkem ja täpsemat informatsiooni. Vegan foorumitest 19 õpilast ja vegan grupist Facebook 18 õpilast. Üsna palju on noored saanud veganluse kohta informatsiooni tuttavalt, 57 õpilast. Vegan sõpradelt on saanud informatsiooni kaks õpilast. Ka koolidest on saanud informatsiooni veganluse kohta ainult kaks õpilast. Arvestades vastanute arvu ja graafikut vaadates, kui vähesed õpilased vastasid, et on saanud informatsiooni sellel teemal koolist võiks koolides olla rohkem loenguid vegan elustiili teemal ja mida toob see kaasa tervisele ja muudele teguritele, kuna üha rohkem hakkavad noored vegan elustiili enda jaoks avastama, kuid ei tea sellest piisavalt ja kool peaks olema see koht, mis annab noortele informatsiooni. Ning
aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna Eestis. Õpetajate seminar 1684 1688 Piiskopimõisas (Papimõisas) Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. sorav lugemine ning
rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994. 3 1989. aasta veebruaris saatis Milosevic väeüksused Serbia Kosovo piirkonda ettekäändel, et väiksearvulist serblastest vähemust kiusas taga albaanlastest enamus. Hiljem tühistas ta Kosovo autonoomia, sulges selle albaaniakeelse ülikooli ja enamiku selle koolidest ja asendas albaaniakeelsed politseinikud serblastega. Selline teguviis hirmutas bosnialasi, horvaate ja sloveene, kes kartsid, et Milosevic võib oma kasvavat võimu kasutada sarnaste repressioonide kehtestamiseks nende suhtes. Nimetatud vabariikide rahvuslased nägid oma võimalust lahkulöömiseks. Nende rahvuslaste hulgas oli edukamate ja sõjakamate seas Horvaatia Franjo Tudjman, endine Jugoslaavia armee kindral. 1990. aastal valiti ta Horvaatia liidriks. Oma kampaania
testide abil mõõta. Ta uskus, et intelligentsus on põhiomadus ning see mõjutab inimese kõikide ülesannete sooritamist. Kahekümnenda sajandi alguses kaks prantsuse psühholoogi Binet ja Simon avaldasin testid, väites, et nende abil on võimalik tuvastada lapsi, kes ei suuda areneda tavalises koolisüsteemis. Kahe teadlase eesmärgiks oli tuvastada need lapsed, et saaks eraldada nad ülerahvastatud prantsuse koolidest ning tagada neile eriõpe. Nende testide hulka kuulusid sõna definitsioonid, arusaamis-ja põhjendustestid ning teadmised arvudest. Nende saritestide kasutamine oli tõhusaks viisiks mõõtmaks laste võimeid. Neid teste oli lihtne läbi viia, ka õpetajad võisid neid kasutada, need muutsid laste võrdlemise lihtsaks ja testid olid edukad. . Test, mida tänapäeval enim kasutatakse, on välja töötatud Weschleri poolt. Tema skaala sõltub teatud ulatuses verbaalsetest võimetest
Esile kerkis ainsuse nimetava kääne suur kasutus. 87 korral kasutati sõna nimetavas vormis, näiteks tema ema oli sakslanna. Näiteks isa ja ema olid ära ning aga kui isa ja ema tulid, siis rääkis Siret kõik ära näitavad, et ema esineb tegija rollis ning tihtipeale koos sõnaga isa, mis viitab selle esmasele tähendusele. Mitmuse nimetavat käändevormi esines 11 korral, kus üldistati laste emasid, näiteks Põhiosa töö otsijatest on nüüd pensionärid, invaliidid, koolidest väljalangenud, väikelaste emad, kohakaaslust soovijad, õppurid, kes vabal ajal soovivad töötada jt. See oli omane kõikidele mitmuse käändevormidele. Sõna ema esines enamasti põhisõnana, 10 mis tuleb ka eelnevas näites välja (väikelaste emad), sest ilmselt peeti vajalikuks rõhutada suhet. Sarnaselt ainsuse nimetavaga ilmnesid sõnad isa ja ema koos, nt tänased noored emad-isad
katsumusi. * See teos ühendas kõigi oma aja ooepritüüpide ja lisaks veel draama - ja kirikumuusika väljendusvahendid ning seepärast on kõige hämmastavam teose ühtsus, geniaalne kunstiline tervik, mis on nii ainulaadse ulatusega stiilisünteesi tulemus. Kasutab siin erinevaid zanrite väljendusvõtteid, luues draamakaraktereid ja konflikte. Peetakse tähtsaimaks saksakeelseks ooperiks. 10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel. Muusikud hakkavad sündima koolidest. Koolides on jäänud õpilase ja meistri suhe. Kodanlikud muusikaühingud. Orkestri koosseis läheb suuremaks. Pillide ehitus muutub (klavessiin muutub haamerklaveriks). Orkestristruktuur kujuneb 18.saj keskpaiku. 23 24
Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludes sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kuid ka mitte aarialasteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45aastasi teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest. Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat) tõrjus Saksa juudid välja enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada normaalset elu. Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute Saksamaalt lahkuma. Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma 4 igasugusest varast.
. § 36. Kooli- ja vaestearstide tegevuspiirkonnad määrab maa- või linnavalitsus. Nad töötavad vastavate volikogude poolt maksmapandud juhtnööride järgi. 10 Linnades peavad kooliarstid iga kooli mitte vähem kui kord kahe nädala jooksul vaatamas käima. § 7. Kooliarstid on kohustatud õpeaja vältusel iga päev üks nädal haigeid õpilasi oma alla kuuluvatest koolidest ambulatooriliselt vastu võtma. § 8. Kooliarstid seavad kindlaksmääratud kava järele iga aasta aruande oma tegevuse kui ka nende järelvaatuse alla kuuluvate koolide tervishoiu seisukorra kohta kokku. Õpeaasta aruanne antakse kohalikule tervishoiu-osakonnale ära mitte hiljem kui 1. juuliks. § 9. Uute koolimajade ehituse puhul vaatavad kooliarstid koha üle, tutvustavad end maja plaanidega, niisama ka kõigi ettevõetavate muudatustega plaanides ja annavad selle kõige kohta oma otsuse.
Hellenismiaja maailmamõistmist iseloomustab üldine ettevaatlikus kõige suhtes, mis puudutab inimese suhtes välist maailma. See “ala”, mida inimene tõesti kontrollida suudab, paistis taanduvat üksnes omaenda hingele – selline on vähemasti stoa õpetuse hinnang inimese olukorrale. Kui meiegi ajastut tänapäeval nimetatakse tihti individualismi ajastuks, siis võib hellenismiaega selles mõttes pidada oma vaimsuselt kaasajale lähedaseks ajastuks. Üheks hellenismiaja filosoofia koolidest oli ka stoa või stoikute kool. Stoa koolkonna rajajaks oli ZENON Kitionist (u. 333-262 eKr.). Koolkond sai nimetuse koha järgi Ateenas, kus õpetamine toimus. Selleks oli maalingutega kaunistatud portikus, st sammaskäik, mis kandis nime stoa poikile. Zenon alustas seal oma õpetuse jagamist umbkaudu 300. aasta paiku. Kool eksisteeris Ateenas kuni umbkaudu 260. aastani pKr. Seda pikka perioodi on
● Organisatsioon ● Ametikoht ● Nõuded kandidaadile ● Mida organisatsioon pakub ➢ Tingimused, võimalused ➢ Tööaeg ja asukoht ● Mida teha kui koht huvitab. Kuulutamise aeg ja koht; kuulutuse eristuvus; firmastiil kuulutuses; varjatud vihjed kuulutuses (soovitava kandidaadi omadustele). Kes värbab?: personali otsingu- või valikufirmad; tööhõivebürood (Töötukassa vms); organisatsioon ise; otseotsinf (headhunting); otsing koolidest. Värbamisprotsessi hindamine: efektiivsus, tööjõuturg. Värbamist mõjutavad tegurid: Välised tegurid: pakkumine ja nõudlus; tööturu olukord; organisatsiooni maine; sotsiaal-poliitiline-õiguslik keskkond; töötuse määr; teised organisatsioonid. Sisemised tegurid: värbamise poliitika; tööjõu planeerimine; organisatsiooni suurus; värbamise maksumus; organisatsiooni kasvamine. Personali valik:
kasutamine olemas ning kes nõustusid vastama. Nõmmela Semjonov (2010, lk 34) uuris üldhariduskooli kiusamiskäitumises osalejaid, kasutades mugavusvalimi koostamisel kolmetasandilise klastervalimi metoodikat. Kolmetasandilise klastervalimi esimese tasandi klastri moodustasid koolid. Teisel tasandil valiti koolidest klassid ning kolmandal õpilased nendest klassidest. Ettekavatsetud valim Inglise keelset terminit purposive sample on tõlgitud väga erinevalt: ettekavatsetud valim, eesmärgist lähtuv valim, eesmärgipärane valim, sihipärane valim, suunatud valim, tahtlik valim). Neist kaks esimest on enam kasutatavad. Ettekavatsetud valimi puhul valib liikmed valimisse uurija, lähtudes oma teadmistest, kogemustest ja eriteadmistest mõne grupi kohta
Keelekümblus: algus 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsed lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles. Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, keelekümblusklasse on avatud alates 2000. aastast. keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. tänaseks rakendavad peaaegu pooled Eesti muukeelsest koolidest keelekümblusmetoodikat. samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused. programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60% Varases keelekümblusprogrammis õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast
ingliskeelsed lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles. keelekümblusklassid eriti populaarsed kahe (mitme) riigikeelega riikides, nt Soome. Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, keelekümblusklasse on avatud alates 2000. aastast. keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. tänaseks rakendavad peaaegu pooled Eesti muukeelsest koolidest keelekümblusmetoodikat. keelekümbluskoolides ja lasteaedades õpib kokku 4300 last. keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused. programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%. Varases keelekümblusprogrammis õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles
ka lihtrahvale. 5 Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna- Eestis. Õpetajate seminar Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ja usuõpetus, veidi õpiti
Puhkelaagrid eesti keele õppega Vahetuste lõpuks valmisid omaloomingulised näi- Rannapungerja Noortelaagril on 7-aastane koge- dendid, mida esitati ka omavalmistatud kostüü- mus korraldada keelelaagreid. Sellel aastal toimus mides. Igast laagrivahetustest valmis videofilm, 3 vahetust, milles osalesid lapsed Tallinna erine- mida lapsed viimasel õhtul ka ise näha said. vatest koolidest. Laagrid asotsiaalsetest peredest ja õpiraskus- Laagri suhtluskeel oli eesti keel ja eesti keele õpe tega lastele toimus läbi huvitavate tegevuste. Nendes laagrivahetustes osalesid lapsed Ristiku Laagreid külastas Argo Bachfeldt, kes õpetas las- põhikoolist, kaasatud olid ka lastekodulapsed Tallinna
kodusesse Haapsallu. Ta armastas Haapsalu ülekõige ning see linn jäi tema kodulinnaks kuni surmani. Haapsalu on tõeline merelinn, sest kolmest küljest piirab seda madalaveeline ja soe Haapsalu laht.Cyrillus Kreegi kokkupuude merega oli igapäevane, samas tähelepanelik ja uuriv, eriti alates 1939. aastast, kui ta kolis elama otse Väikese viigi kaldale. Iseäranis suurt huvi pakkus talle veelindude jälgimine. Ornitoloog Aleksander Lint, Kreegi sõber ja kolleeg Haapsalu koolidest mäletab, et helilooja oli hoolas ja terane lindude rände vaatleja.Maa poolt ümbritsesid Haapsalut möödunud sajandi esimesel poolel kõrged männimetsad, millest linlaste armsaimaks jalutuskohaks kujunes Eeslaheni ulatuv Paralepa puhas mets ja rannik. Veelgi kaugemale rändajad jõudsid Ungru pargini ja Pullapää rannani. Just need Paralepa ja Pullapää olid ka Cyrillus Kreegi sagedaste jalutuskäikude sihtpunktid. Eriti oluline, otse pühapaik olnud tema jaoks Paralepa mets.
jaoks parima ettevalmistusega on süvaõppega eriklasside lõpetanud. • Vastuvõtueksamite tulemused prognoosisid hästi noorte edukust üliõpilaspõlves. Eri tüüpi keskharidus tähendas ka erinevat stardiplatsi kõrghariduse omandamisel. Sellest lähtuvalt saab tuua välja seoseid koolitüübi ja sotsiaalse struktuuri vahel. Titma ja Kenkmann ning Strenze süvaõppega Eesti koolidest ja seal antava hariduse kvaliteedi mõjust õpilaste õppetulemustele • Süvaõpet andvaid koole peetakse Eestis mainekateks. Statistika näitab mõnede üldhariduskoolide lõpetajate edukust kõrgkooli sissesaamisel. • Juba Coleman (1966) leidis, et õpilaste õppeedukus USA-s sõltub palju rohkem nende perekondlikust taustast kui koolist, kus nad käivad. Koolid ei avalda oma õpilaste
• Teiste informantide kasutamine. • Valedetektori kasutamine • “Valetamisskaalade” kasutamine. • Intervjuu, mis järgneb küsimustikule. Intervjueerimine lubab täpsustada tunnistatud tegude detaile ja konteksti. ISRD-3 • ISRD-3 uuring detsember 2013 - veebruar 2014; • 7.-9. klasside õpilased üle Eesti; • N=3631, 52% tüdrukud, 48% poisid; 78% eesti kooli lapsed 22% vene koolidest Veebi-põhine küsitlus, läbi viidud koolis, ülikooli esindaja kohal. Sotsiaalse struktuuri teooriad Chicago sotsioloogid Robert Park ja Ernest Burgess märkasid, et linn jaguneb vöönditeks: • 1 – ärilinnaosa (central business district); • 2 – muutuv vöönd (transitional zone) – sotsiaalse desorganisatsiooni piirkond; • 3 – töölisklassi linnaosa (working class zone); • 4 – keskklassi linnaosa (residential zone); •
erosioon ning happevihmad. 8. HARIDUS Austraalia haridus on peamiselt osariikide ja territooriumide pärusmaa. Haridussüsteem on 3-etapiline: alguses on algkool, siis põhikool/gümnaasium ning edasi on ülikoolid või rakenduskõrgkoolid. Koolis käivad lapsed 6-15 aastased, olenevalt osariigist, nende sünnikuupäevast. On olemas privaatkoolid ning avalikud koolid. Privaat koolid võtavad tasu, kui avalikud koolid on tasuta. Suurem osa koolidest, on koolivorm kohustuslik. Umbes 3,2 miljonit inimest, vanuses 15-69, neist: · 54% oli vanuses 15-24 · 54% oli naised · 33% olid täiskohaga tööl · 31% oli poolekohaga tööl · 73% elasid Austraalia suurimates linnades Neist 23% (725,400) õppisid 12. klassis või madalamal. Enamik neist olid vanuses 15-24 2 miljonist inimesest, kes ülikoolis käisid, 45% õppisid Baka. Tasemel või kõrgemal. 9. TERVIS NING SURMAD
( asusid vaimulikude ordude juures ) Benediktlased ja tsistertslased omasid koole. · Teisalt oli tegemist toomkoolidega, need asusid juba eeskätt linnades. Nimi tuleb sellest et toomkooli eest hoolitses toomkapiitel. · Linnade arenedes arenesid ka linnakoolid. Linnakoolides ei olnud õpetus mitte ainult ladinakeelne vaid linnakoolides anti õpetust ka osaliselt ka kohalikus keeles. · Enamasti kujunesid linnades asuvatest koolidest välja kõrgemad koolid ehk ülikoolid. Miks neid vaja oli? 1) Linnades oli kaubanduslik tegevus ja see vajas õiguslikku kaitset ( Rooma õigust oli vaja kohandada vastavalt keskaja tingimustele ) Õigussüsteemi arendamiseks oli vaja seda enne tundma õppida 2) Kirik oli huvitatud sellest, et kuidas võideltda ketseritega( ka sai Rooma õigusega mdagi teha) · Erinevates kirjutistes võib kohata erinevat aastaaruv ühe ja sama ülikooli rajamisel
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Eesti hariduse edendamisel lähtume Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Haridusel on määrav tähtsus meie väikese ühiskonna rahvusliku identiteedi, kultuuri järjepidevuse ning omariikluse tagamisel. Eesti ühiskond vajab oma arenguks kõrgetasemelist üldharidust, keskharidusega seotud kutseõpet, kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat teadustööd. Probleemideks on eelkõige õpilaste väljalangevus koolidest ja ebapiisav õpijõudlus põhikoolis, mis on suuresti tingitud ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, puudulikust kooliküpsusest. Tõhustamist vajavad haridusnõudluse monitooring ja kooliuuringud. Praegune hariduskulude osakaal riigieelarvest ei taga õpetajatele rahuldavaid sissetulekuid, piisavalt vahendeid koolide korrashoiuks ja õppevahendite kaasajastamiseks ega toeta Eesti noorte üldist konkurentsivõimet Euroopa Liidu ning rahvusvahelisel tööturul.
Riskid: peab ta teise käest üle ostma, see maksab. Ta tahab midagi: nt dikteerib puhkuse aega, tahab merevaatega kabinetti. Probleem: ta hakkab saama hüvesid, mis on teiste töötajate arust ebaaus. Kui ta oli ostetav, siis ta võib ju ka meie juurest varsti lahkuda. Selle meetodi puhul peab välja selgitama mis see on, miks inimene peaks tahtma meie tulla (mingi eneseteostuse soov nt). Mõistlik on selleks uurida tausta. Otsing koolidest: Plussid: ei maksa midagi, saame värskelt koolitatud spetsialisti, kellel eeldatavasti pole veel kõrgeid nõudmisi. Miinused: inimene ei oma töökogemust. Saab värvata ka praktikante (hea tasuta tööjõud, saab ehk leida hea uue töötaja). Värbamisprotsessi hindamine (kuidas läks, kas saime hakkama, kas kasutasime õigeid kanaleid ja värbamisviise) -Efektiivsus: kui palju sobivaid kandidaate tõi meile kasutatud värbamiskanal, vbl oli
Poskalt üle Viktor Kingissepale. Enamlaste reformid - Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust, valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus. Päästekomitee - moodustati seoses iseseisvuse väljakuulutamisega. Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine - 24 veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K Päts. Samas loeti ette Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa okupatsioon veebruar
· 24,9% Eesti lastest ei tunne ennast õnnelikuna (Lätis 26,6; Leedus 31,1) ja 20,9% lastest tunnevad ennast täiesti õnnetuna · 7,9% lastest ei tunne ennast koolis mitte kunagi turvaliselt (Lätis 9,0; Leedus 11,4) · 8,3% lastest tunneb ennast koolis alandatuna vähemalt korra nädalas (Lätis 11,4; Leedus 13,9) Tallinna Laste Tugikeskus (2000) viis 2000. a. läbi küsitluse laste väärkohtlemise kohta. Küsitleti 2006 Tallinna koolilast, nendest 20% olid venekeelsetest koolidest. Laste vanus oli vahemikus 1218 aastat, keskmine vanus 14,8 a. Laste vastused koolikiusamise küsimustele olid alljärgnevad: · klassikaaslasi kiusatakse: sageli või mõnikord -- 75%, mitte kunagi -- 10,4% lastest · võtan kiusamisest osa: sageli või mõnikord -- 40%, mitte kunagi -- 44% lastest · mind kiusatakse: sageli või mõnikord -- 35%, mitte kunagi -- 47,1% lastest · suhted on head: sageli või mõnikord -- 89%, mitte kunagi -- 3,1% lastest (s.o. 57 last)
Poskalt üle Viktor Kingissepale. enamlaste reformid- Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust, valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus. *Päästekomitee- moodustati seoses iseseisvuse väljakuulutamisega. Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. *Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine- 24 veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K Päts. Samas loeti ette Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud.
sul koguni mitu korda. • Ainekava “kokkupakkimiseks” ehk kompakteerimiseks nimetatakse õppekava läbimist ettenähtust kiiremini ning peamiselt praktiseeri- takse seda üksikute ainete kaupa. Oluliseks etapiks on seejuures loo- mulikult arenguvestlused ja tasemetestid. Ehkki Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp & Päiviste, 2007) põhjal näib materjali kompakteerimise praktikat kasutavat umbes kolmandik koolidest, mis annab alust loo- ta, et õpetatava mahtu ja sügavust siiski diferentseeritakse vastavalt õpilaste võimetele, viitab suur hulk “ei oska öelda” vastuseid (ca 60%), et väga tuttavad selle meetodiga ei olda. • Integreeritud õppekava andekatele lastele tähendab õppevormi, mille korral peale üldhariduse saadakse mingi spetsiifilisem praktiline eri- alakoolitus. See toimub kas mõne kõrgkooli, teadusasutuse või tehno-
seadusandlust. Õiguskool kandis endas Augustuse rajatud sõjaveteranidest koosneva koloonia vaimsust, olles üks osa rooma meele kantsist orientaalse ja helleenilise ümbruses. Konstantinoopoli õiguskool rajati 5. saj, võrreldes Beirutiga oli siinne ümbrus tunduvalt rohkem helleniseerunud. Väidetavalt oli ka Aleksandrias kuni Justinianuse ajani eksisteerinud oma õiguskool, mille Justinianus oma õigusreformi käigus sulges. Nendest koolidest on meieni jõudnud kommentaare. Bütsantsi juristid püüdsid selgitada õigustermineid ja definitsioone. Näit. Kyrillos Vanema töö "Definitsioonidest." Allikad Sel perioodil koostatakse 3 seaduste kogu, mis sisaldavad peamiselt keisrite konstitutsioone alates keiser Hadrianuse seadusandlusest: Codex Gregorianus. Koostati eraviisiliselt umbes 295.a., sisaldas konstitutsioone aastaist 196-295 Hadrianusest Diocletianuseni Codex Hermogenianus Codex Theodosianus
Järelikult ei soodusta süsteem ka heade õpetajate teket, vaid pärsib seda. Headest õpetajatest ja headest õpilastest on saanud erandid. Piirangud andekatele Samas aga ei kuule 12. klassi õpilased veel eriti midagi nüüdisaegsest füüsikast. Kuid tänapäeva füüsika on niivõrd palju edasi arenenud, et sellega tutvumist tuleks alustada juba 10. klassis. 10. klassis õpetatakse aga ligi 500 aastat vanu füüsikaseadusi. Mõni ime, et meie koolidest ei tule maailmakuulsaid füüsikateadlasi. 38 Eksamitulemuste süsteem ei tooda probleeme mitte ainult üldhariduskoolis, vaid ka ülikoolis, sest ülikoolides on targad professorid ning neid ajavad hulluks õpilased, kellele ei õpetatud keskkoolis mitte midagi muud, kui et sa oled lihtsalt üks number ja kõik mis sellest väljapoole jääb, pole oluline. PISA uuringu tulemustest selgus, et Eestis napib nn andekaid õpilasi. Tegelikkuses on
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
koolides ei õpetatud): ajalugu, vene keel. Poistele õpetati võimlemist ja tüdrukutele käsitööd. Kes tahtis edasi õppida võis minna kihelkonna kooli ja sealt edasi kõrgematesse asutustesse. 1866. a vallaseadus- Uue vallaseadusega, mitte enam mõisnik ei otsustanud koolimaja ehitamist, vaid valla koolikogu. Õpetajad ja õpikud: Pikka aega pastorid tegelesid väikste õppeasutuste rajamisega, mis pidi ettevalmistama õpetajaid. Osad õpetajad tulid kihelkonna koolidest (2-3 aastat), neid loodi piisava ettevalmistusega, et nad suudavad vallakoolide lapsi õpetada. 1830ndatest aastast hakati rajama spetsiaalseid seminare talurahva kooliõpetajate ettevalmistamiseks. Hiljem selliseid seminare hakati rajama Liivimaa kubermangus. Carl Robert Jakobson oli kooliõpetaja, esialgu ta oli kooliõpetaja Torma kihelkonnas, hiljem vene aladel Jamburgis ja Peterburgis. Ta kirjutas mitmeid õpikuid. Kõige olulisemad õpikud on: aabits ja lugemik
Hiline skeptitsismAINESIDEMOS Knossosest: tropide õpetus (kr. tropos - kõnekujund). SEXTUS EMPIRICUS (u.200 p.Kr.): püüab anda skeptitsismile empiirilise kuju. Arstiteadus tuleb rajada kogemustele. EPIKUURLASED EPIKUROS (341-270e.Kr.): selle suuna rajaja. Sündis Samosel vaeses perekonnas. Tegi kaasa Aleksandri sõjakäigu itta, masendub peale Makedoonia suurriigi lagunemist. Külastab Ateenas koole, kuid ei leia mitmetest koolidest enese jaoks rahu. Seega otsustab ise kooli luua. Vahepeal peab õpetajametit. 306 jõuab tagasi Ateenasse, kus ostab maja. Lihtsa eluviisiga. Rajab oma maja aias kooli, mille nimi on "Epikurose aed." Selles koolis kogunesid inimesed, kes polnud kaotanud usku inimväärsesse ellu. Külalisteks olid nii prostituudid kui ka linna juhtivad poliitikud. Elufilosoofia teoreetiliste raamidega. Filosoofia eeasmärk on jõuda õnneliku ja häirimatu seisundini, vabastada hing kannatustest. Kolm osa
Boucher de Perthes avaldas mitmeköitelise teose "Keldi ja uputuseelsed muistised" (18471864). Selles pani ta aluse paleoliitikumi uurimisele. Ilmselt tuntuim arheoloog oli Heinrich Schliemann (18221890), Trooja avastaja. Huvi Trooja vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta isa talle kinkis raamatu maailma illustreeritud ajaloost. Tegi juba noorena plaane Trooja avastamiseks. Tahtis saada teadlaseks, kuid pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas Homerose tekste ja kohalikke pärimusi. Otsides ja kaevates leidis ta ühest kohast 20 vaasi, mis olid täidetud tuhaga. Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka
III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tmsl hirm, et jääb linnakoolis hätta. Tglt ta tase kõikus, sest keskendus ainetele, mis teda huvitasid. Pidev rahapuudus > vähe süüa, närvilisus > nooruses tervisehädad. Treffneri kooli lõpus hakkas ise kirjatöödega teenima. ("Tões ja õiguses" Indrek > Tms, Pearu > Tmse isa). Treffner võttis vastu kõik need ind, kes teistest koolidest välja visatud, tähtis raha, koolist käis läbi eri rahvusi. Oli kuivi, oli avatuid, avara silmaringiga õpetajaid (T&Õ II osa). Tmse raputavad üles loodusõpetuse igasugused tunnid (seal head õpetajad). Tms kindel usk, rituaalne religioossus lööb kõikuma > et jumt pole, taevas on vaid tähed. Tms kirjutas ise väga vähe erakirju, igast kirjavahetust vähe (masendav rahata olek)
jukudega joonistust, millel oli kujutatud James istumas nagu teised lapsed (nende näod ja õpetaja ja sotsiaalseid oskusi (Rogers 2003a). nägu olid kujutatud rõõmsatena). Kasutades pilti kui lihtsat sotsiaalset jutustust, tuvastasime me abistavad käitumised, mida me kõik koos ühise õpetamise ajal kasutame. „Trotslike õpilaste“ mõiste varieerub koolidest ning erinevate õpetajate tajudest ja ootustest lähtuvalt. Ühe õpetaja jaoks, ühes olukorras on õpilase hilinemine tundi suur distsipliiniprob- • Kus istuda (hiljem määrasime me „vaibasemu“, kes klassi ühise õpetamise ajal Jamesi kõrval istus). leem
Tema nõuande järgi peame meie, täiskasvanud, leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, peame juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära, lubab autor, sest selle tee lõpus ootab meid parem maailm! Aga kas ikka ootab? Michael Winterhoffi (2010) arvates kasvavad lastest just niimoodi hoopis väikesed türannid! Klassikalise pedagoogika järgi peab sõnakuulmist lausa õpetama: sõnakuulmiskool on kõikidest koolidest esimene. Kuulekuskasvatuse tuum seisneb Saara Kinnuneni (2008) arvates järgmises: Kui laps väikesest peale ei hakka selles koolis käima, ei või mingid hiljem saadud teadmised seda kaotust korvata. Lapsest, kes ei ole õppida saanud kuulekust, kasvab õnnetu ja nurjatu inimene, keda kogu ta eluajal valitsevad isekus ja kannatamatus. Vanasõnagi ütleb: kes ei suuda kuuletuda, ei suuda ka kamandada. Kuuletuma õppimine Kõige tundlikum iga on 2.-3. eluaasta
III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tms-l hirm, et jääb linnakoolis hätta. Tglt ta tase kõikus, sest keskendus ainetele, mis teda huvitasid. Pidev rahapuudus -> vähe süüa, närvilisus -> nooruses tervisehädad. Treffneri kooli lõpus hakkas ise kirjatöödega teenima. ("Tões ja õiguses" Indrek -> Tms, Pearu -> Tms-e isa). Treffner võttis vastu kõik need in-d, kes teistest koolidest välja visatud, tähtis raha, koolist käis läbi eri rahvusi. Oli kuivi, oli avatuid, avara silmaringiga õpetajaid (T&Õ II osa). Tms-e raputavad üles loodusõpetuse igasugused tunnid (seal head õpetajad). Tms kindel usk, rituaalne religioossus lööb kõikuma -> et jum-t pole, taevas on vaid tähed. Tms kirjutas ise väga vähe erakirju, igast kirjavahetust vähe (masendav rahata olek). Teatud koolidel oli õigus teha lõpueksameid, teiste koolide õpilased tegid ka seal
Selliseid ootamatuid situatsioone lahendades tunned ennast kindlamalt, kui oled enda jaoks teatud piirid sättinud. Pea meeles kaks väga tähtsat printsiipi, kui hakkad endale taluvuspiire seadma: Esiteks ei tohi sa loota ühesugust käitumist kõigilt lastelt isegi mitte siis, kui nad on ühevanused. Tegemist on erineva füüsilise ja vaimse arenguga ning sa tegeled noorte inimestega, kes tulevad erinevate käitumismallidega koolidest ja kodudest. Ilmselgelt 115 ei suuda nad leppida ühe kindla standardiga, mida sina just neile ette annad ning neilt ootad. Sa pead andma neile piisavalt ruumi olla isiksus ning võimaluse sobitada nende kombed ja harjumused laagriperioodil etteantud standardile. Teiseks on ilmselge, et sa ei suuda taluda iga lapse väärkäitumist ja segamist, mis
olid täesti äa kulutatud. Ja üs iseäasus, mis neile oma pitseri vajutas ja neid moonutas, oli igavene ning väjakannatamatu moraalijutlus, mis liputas oma kõerat saba iga kirjandi lõus. Üskõk millist ainet ka käitleti, seda pü uti ajusid pingutades sellisesse valgusse vä anata, et moraalne ja religioosne vaim võs vaadelda seda meeleüendusega. 130 Nende moraalijutluste ilmsest ebasiirusest ei piisanud selle kombe väjatõjumiseks koolidest, sellest ei piisa ka täapäv ja võb-olla mitte kunagi, niikaua kui maailm püib. Kogu meie maal pole ütegi kooli, kus noored neiud ei tunneks end kohustatud olevat lõetama oma kirjandeid moraalijutlusega; ja te leiate, et kõge kergemeelsema ja kõge väem uskliku koolitüruku moraalijutlus on alati kõge pikem ja kõge rangemalt jumalakartlik. Kuid külalt sellest. Inetu tõe on vastumeelne. Pö ordume tagasi «eksamineerimise» juurde. Esimene etteloetud kirjand kandis
,,Kas teie vürstidel kõigil pead saarjaid täis on?" ,,Mitte ainult saarjaid," vastas Kaukasus. Sellega oli vürst nii-öelda löödud mees. Aga härra Maurusele ei meeldinud see, sest tema ei tahtnud, et mööduksid nii ruttu vürstide ja kõigi teiste õilsate ajad. Sellepärast hakkas ta Kaukasuse mõju vastu võitlema avalikult ja salaja ammu proovitud abinõudega. Varsti teadis kogu asutis, et Kaukasus on ainult Tifliisi rätsepa poeg ja et ta on kõigist koolidest välja heidetud, kuhu ta pandud, ning härra Maurus võtnud ta vastu ainult armu poolest, sest tema isa on aus inimene ja maksab korralikult. ,,Kas teie ka olete kuulnud selle armeenlase -- või mislane ta seal on -- juttu vürstidest ja teistest suurtest?" küsis härra Maurus kord Indrekult. ,,On ta rääkind, et vürstid polegi vürstid?" ,,Ei, härra Maurus, aga ta muidu niisama," vastas Indrek. ,,Rääkige mulle tõtt," manitses direktor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
