PIHTIMINE, 8 VIIMNE VÕIDMINE, PREESTRIKS PÜHITSEMINE 2) jumalasõna õpetamine Meie Isa Palve, Ave Maria, 10 käsku VIKAAR – preestri asendaja kabelis KÖSTER – kirikuteener, ül-ks abistada vaimulikku Pastor – luteri usu kiriku hingekarjane Ülalpidamine: 1) oma maalapilt saadav tulu 2) mõisast makstav kirikukümnis 3) koguduseliikmete annetused II ORDUD JA KLOOSTRID Ordu (ladina sõnast ordo 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks ja säilitamiseks. Ordut iseloomustab liikmete koherentsus oma ideede elluviimisel ning väliselt teatud regaaliate ja ainult neile omaste riiete ning väljendite kasutamine. Ajaloost on teada erinevate arengutega ning eesmärkidega ordusid. Enamus neist on olnud avalikud nii oma eesmärkides kui ka ideoloogias
tähtsamaks ja tugevamaks. 4. Lõpeta laused. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimesteks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust, kelle õpetus on sillaks Kreeka-Rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Kirik legaliseeriti 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours (Prantsusmaa) ja St Gallen (Sveits). 5. Kes oli Gregorius I ja kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega 7.-8. sajandil? Gregorius I oli paavst, kes võttis kasutusele uue liturgia. Tegeles kirikulaulude uuendamisega, ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste. missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. ordinarium tekst, mis on muutumatu, igal päeval korduv osa.
madalad müürid, mis on välja kaevatud). · Piiskopilinnused, mida püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu. · Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis (ja ka mujal Vana-Liivimaal) püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber ruudukujulise sisehoovi, mille äärtes olid ristikäigud. Kõige paremini säilinud seda tüüpi linnus
katoliiklikke kuritarvitusi, siis oli loomulik, et inimene pidi vana väärusu kõrvale heitma. Aga otsestest ajaloo allikatest ei ilmne niisugune protsess. ,,Ei ole selge, kes oli täpsemalt need, kelle huve katoliku vaimulike ebaväärikus ning õpetuse ja kirikuteenistuse sisulised ebakõlad, mõistusevastasus või lihtsalt arusaamatus häirisid usuliste tõekspidamistega. Tüli osapoolteks olid tavaliselt ilmikvaimulikud ja kloostrid või ka linn ja kloostrid. Samas ei leidu reformatsiooni eel ja kestel allikates mingeid tõendeid usulistest vastuoludest all-linna katoliiklike ilmikvaimulike ja linlaste vahel. Üldine rahulolematus katoliku kirikuga ja vastuolud kiriku sees, millele mõned uurijad on viidanud, allikatest ei ilmne." (Kala 2007:12.) Luterlik usupuhastusliikumine ei alanud Liivimaal aga päris tühjalt kohalt, sellele eelnesid sajand tagasi alustatud katoliku kiriku uutmisprotsess. Pärast Konstanzi (14141418)
olnud. Kui see oleks vallutatud, oleksid sinna kanda kinnitanud kaupmehed ja ja idamaadelt pärit kaubad ei oleks pidanud jõudma Euroopasse Bütsantsi vahendusel. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Rändamine Palestiinasse oli kujunenud igapäevaseks ja see oli suur vagaduse näitaja. Kloostrid võtsid neid lahkesti vastu, andsid neile öömaja, toitu jne. Kui Palestiina oli Bütsantsi all siis nähti palverändureid seal meelsasti. Ka araablastel polnud midagi nende vastu. See oli neile isegi tulus. Müüdi ju heausklikele "reliikviaid". Türklased-seldzukid hakkasid aga kristlasi kiusama. Tihti rööviti neid, tapeti ja teotati ristiusku. Nt 1065 (1064?) tuli 7000 palverändurist tagasi vaid 2000. Püha Maa vabastamine muutus siis
· Kristlasi peeti süüdlasteks kõigis õnnetustes. Levisid kuuldesed, et nad ohverdavad jumalateenistustele inimesi. Keeldumises keisritele rituaalsest austust avaldada võis näha märki allumatusest. See võis aga näidata eeskuju ka teistele. Seega ka keisrid olid ristiusu vastu 73 Mis muutused kaasnesid ristiusu legaliseerimisega Rooma riigis? · tekkis askeetlik liikumine vastukaaluks ristiusu riigistamisele, tekkisid kloostrid · kristlased hakkasid oma usku ka teistele peale suruma. kuna see oli nüüd seaudslik, siis riigi ühtsuse tagamiseks ja ristiusu laiemaks levitamiseks surutu kristlust peale · Kirikute asutamine aina rohkem ja rohkem inimesi pöördusid ristiusku, ristimine ja pühakirja üleskirjutamine. Kujuneski Piibel · Kõiki teisi uske hakkati keelama, mitteusklike nimetama paganateks. · Seati ametisse Paavst 74 Caesari ja Augustuse tegevus Sarnasused:
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad
Sageli olid need ehitatud tornlinnustena. · Piiskopilinnused, mille püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu. · Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber ruudukujulise sisehoovi, mille äärtes olid ristkäigud. Kõige paremini säilinud seda tüüpi linnus on Kuressaare piiskopilinnus, mis on üldse Vana-Liivimaa kõige paremini säilinud suurlinnus. Tänud:
· Henry VIII armus ära Anne Boleuni, oma kunagise armukese Mary nooremasse õesse. Katariine ei nõustunid vabatahtlikult Henryst loobuma japüüdis end näidata parima ja vooruslikema abikaasana, paavst ei andnud nõusolekut. · Lõi uue anglikaani kiriku 1533. A · Anne sünnitas Henryle tütre Elisabeth. · Henry VIII abikaasad olid Katariina, Anne Boleun, Jane Seymour, Cleve hertsogi õde Anna, Kathryn Howard, Katherine Parr · Abielupoliitika, kaotati kloostrid, anglikaani kirik, paavstist sõltumatuks kuulutamine. · Ainuke poeg- Walesi prints Edward 1537 a (Jane Seymouriga) · Tervislikud probleemid jalahaavandid, peavalud jne. · Järgmine kuningas Edward VI Mary I Tudor Mary I perekond. Isa: Henry VIII Ema: Aragoni Katariina Õde: Elisabeth Vend: Edward Mary I Oli inglismaa ja iirimaa ja kuninganna 1553-1558. Henry VIII tütar abielust Aragoni Katariinaga- ainuke laps, kes ei surnud imikueas.
· Kristlasi peeti süüdlasteks kõigis õnnetustes. Levisid kuuldesed, et nad ohverdavad jumalateenistustele inimesi. Keeldumises keisritele rituaalsest austust avaldada võis näha märki allumatusest. See võis aga näidata eeskuju ka teistele. Seega ka keisrid olid ristiusu vastu 73 Mis muutused kaasnesid ristiusu legaliseerimisega Rooma riigis? · tekkis askeetlik liikumine vastukaaluks ristiusu riigistamisele, tekkisid kloostrid · kristlased hakkasid oma usku ka teistele peale suruma. kuna see oli nüüd seaudslik, siis riigi ühtsuse tagamiseks ja ristiusu laiemaks levitamiseks surutu kristlust peale · Kirikute asutamine aina rohkem ja rohkem inimesi pöördusid ristiusku, ristimine ja pühakirja üleskirjutamine. Kujuneski Piibel · Kõiki teisi uske hakkati keelama, mitteusklike nimetama paganateks. · Seati ametisse Paavst 74 Caesari ja Augustuse tegevus Sarnasused:
"? Jõukaid põetasid vabatahlikud ,, Iga vald toitku oma vaeseid" (nunnad) 35. Kuidas oli tähendab, et 1866.ja 1877 aastal korraldatud hoolekanne Eestis vastuvõetud vallaseadus ja 29. Kuidas tegelesid enne 13-sajandit? linnaseadus- iga vald ja linn pidid hoolekande kloostrid? Hõimu liikmed hoolitsesid üksteise ise oma vaeste eest hoolitsema Loodi kloostrite varjupaiku, seeke, eest ja erilist tähelepanu said vanad hospidale pidalitõbistele, vigastele. inimesed. Pereliikmed hoolitsesid 42. Mida tegi Joomarluse Vanimateks neist peetakse seeke vanade eest ja Tallinnas valitses ja Auta Elust Pääsemise Selts?
Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
............ 23 INIMENE-ÜHISKOND-KULTUUR KESKAEG 1. Linnad. 2p Milles seisnes Hansa liidu mõju Eesti keskaegsete linnade arengule? a b 2. Käsitöö ja tsunftid. 2p Tooge näide tsunftikorra arendavast ja piiravast mõjust keskaja linnade käsitööle. Arendav mõju käsitööle (1p) Piirav mõju käsitööle (1p) 3. Kloostrid. 3p 3.1. Kloostrid täitsid keskaegses Euroopas olulist rolli kultuuri ja hariduse edendajatena. Põhjendage esitatud seisukohta kahe näitega. 2p Näide a b 3.2. Nimetage omal valikul veel üks ühiskonnaelu valdkond (välja arvatud haridus ja kultuur), kus kloostrid etendasid olulist rolli. Põhjendage oma valikut. 1p Ühiskonnaelu valdkond Põhjendus 24 4. Arhitektuur. 3p 4.1
kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna kaitset ja kiriku maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema
geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamised, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine). ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopim rahvale!") 1.5. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: (Vt.ka õpik lk.100; 149;160-172) · NSVL- i välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, organisatsioon, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923- 24 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid
jagamist ja selle väärtuste tunnustamist. Keskaegne kool Konfutsianismis nähti ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid. Page | 4 Rikastel oli kergem juurdepääs haridusele ja haritud naiste arv ülikute hulgas näitas, et jõukatest perekondadestpärinevate tüdrukute koolitamine polnudki erandlik nähtus. Hoides au sees Konfutsiuse enda ideaale, mille kohaselt andekus ja usinus olid tähtsamad kui ühiskonldlik positsioon, püüdis enamik dünastiaid muuta
4. saj lõpul Hieronymus tõlk. piibli ladina k. Palju tähelepanu õigele uskumisele - dogmaatikale. Piibli järgi raske mõista. Kuj. välja õige, ortodoksne usk. Ägedad vaidlused Kristuse olemuse pihta - ariaanlus(Kristus pole igavene ega jumalik) - keelati, monofüsiitlus (Kristusel ainult jumalik loomus) - samuti keelati; loomused üh. Pidi hülgama kõik maise - lihasuretamine e askees. Tagakiusamise ajal põgeneti kõrbetesse - eremiidid (erakud), mungad. Meeldis teistele - tekkisid kloostrid - muut. popiks ka rikaste hulgas. Haridus-, kultuurikeskused. Augustinus - haritud, pärispatuõpetus - inimene patune, sõltub Jumala armust osalt. "Jumalariigist" - germaanlaste rüüstest Roomale 410. a - Jumala hoolimatus keisri suhtes. Inimeste valik taeva ja põrgu vahel.
kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e "kolm korvi" nimetus on "Tipitaka" (sutta Buddha jutlused, vinya elureeglid ning eetika, abhidhamma filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine Jaapanis vanim budistlik traditsioon zen budism, levinu ka Läänemaades ("sõnad on ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute raamat") Vt Õp Budistlikud pidustused on enamalt seotud Buddha elu ja tegevusega Budistid panevad väga olulisele kohale kaastunde, alkoholi ja teiste mürkide
a. nõrgenes keisrivõim, kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemite sultanaatidest (Adal, keskus Hararis, lisaks türklased ja gallad). Seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja oma koloniaalimpeeriumi. Algas 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-Ghazi eestvedamisel. Etioopial olid suured inimkaotused, hävisid kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos (1540-1559) saavutas aga Etioopia keisrina edu moslemite vastu. Appi jõudsid vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid lõplikult ei purustatud, kuid Adalis oli pärast Calawdewosi tapmist tekkinud näljahäda, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest paljude väikeste üksuste asemele, kus igal oli oma sõjavägi ja valitsejad
geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. · suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamine, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine) · ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopium rahvale!") IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´ NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks: · Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis.
Ta pühitsetakse ametisse ja alates sellest ajast valitsesid ametlikult Karolingid. Nii sai alguse Kirikuriik paavsti poolt valitsetav maa-ala. Karolingid pidasid end roomlaste pärandi järglasteks. Nad järgisid antiikaja kultuuri, eriti roomlaste oma. Karolingide eesmärgiks oli saavutada selline teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele kuidagiviisi alla ei jääks. Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke ning luuletajaid. Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus.Feodaalsuhted arenesid välja Frangi riigi aladel 3.vasallisuhted, feoodide liigid Keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse.
Kommunistliku Hiina poliitika põhjustas 1959 Hiina-vastase ülestõusu, mille ebaõnnestumise järel põgenes tiibetlaste budistlik usujuht dalai-laama (alates 1935 Tenzing Gyatso) koos paljude toetajatega Indiasse ja rajas seal eksiilvalitsuse. 1965 moodustati Hiina RV Tiibeti autonoomne piirkond ning eraldati ajaloolisest Tiibetist selle idapoolne osa, mis liideti Hiina provintsidega. Kultuurirevolutsiooni ajal paljud budistlikud templid ja kloostrid suleti või hävitati. Ümberrahvastamise tulemusena on tiibetlased jäänud tänaseks päevaks Tiibetis vähemusse (13,7 miljonist inimesest on tiibetlasi hinnanguliselt 44,5%). HIINA Tiibetis on eeskätt budistlikud mungad korraldanud demonstratsioone, näljastreike ja avalikke enesepõletamisi, millega üritatakse tõmmata maailma http://www.reporter.ee/2011/08/16 tähelepanu kommunistliku Hiina
Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne), missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja
12. Reformatsioon: Reformatsioon – usupuhastusliikumine Aeg – 16.sajand Põhjused: Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu kontrolli alt. 7 sakramenti Müüdi indulgentse Mõjud: 2 sakramenti – armulaud ja ristimine Uued eesti keelsed sõnad Tekib uus religioon - luterlus Ordud ja kloostrid kadusid Jutlused emakeeles Isikud: Martin Luther – reformatsiooni algataja Philipp Melanchton – Lutheri sõber, kes aitas reformatsiooni edasi viia, kui Luther kinni võeti Johann Tetzel – kurikuulus indulgentside müüa Leo X – paavst, kes algatas indulgentside müüki, et rahastada kirkut 13. Vastureformatsioon: Vastureformatsioon – aktsioon võitlemaks reformatsiooniga, katoliiklik reformatsioon, et võita tagasi enda positsioon Aeg – 16.saj Põhjused:
rajasid sinna eramõisad. Esimesed mõisad tekkisid Harju-Virus ja olid eelkõige maksude kogumise keskused ja vasallide elupaigad, kus põllumajandusega tegeldi äärmiselt vähe. 1241.aastast pärit Taani hindamisraamat märgib, et sel ajal oli Eestis kolm mõisa. Ülejäänud tekkisid 14.sajandil. Vahetult enne Jüriöö ülestõusu oli 23 mõisa, millest 21 Harju- Virus ja neist kaks kollegtiivset mõisnikut – Kärkna ja Padise kloostrid. „Taani hindamisraamatu“ nn suur Eestimaa nimistu koostati aastatel 1219-1220. See sisaldab andmeid maavaldussuhete kohta. Lisaks küla nimele on allikas nimetatud ka maa suurus ja valdaja. Hindamisraamat oli Eesti ajaloo tähtis allikas, kuna seal oli andmeid Eestimaa maavalduste kohta. 7. Talurahva õiguslik seisund: koormised, olukorra järk-järguline halvenemine (14. sajandist) kuni pärisorjuse kehtestamiseni (16. sajandil). Loe lisaks lk 65.
sammaskäik, mis ühendas erinevaid kloostrihooneid ja kirikut). Hoonestu lõuna- või põhjatiival oli kirik, selle vastas söögisaal ehk refektoorium. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI Ehitustegevuse peamisteks keskusteks olid kloostrid, mis koosnesid kindlakskujunenud hoonete kompleksist. Kloostri keskseks hooneks oli kirik, misehitati kas basilikaalse-, saal-, koda- või kuppelkirikuna. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selleseinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele võisammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga
kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e "kolm korvi" nimetus on "Tipitaka" (sutta Buddha jutlused, vinya elureeglid ning eetika, abhidhamma filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine Jaapanis vanim budistlik traditsioon zen budism, levinu ka Läänemaades ("sõnad on ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute raamat") Vt Õp Budistlikud pidustused on enamalt seotud Buddha elu ja tegevusega Budistid panevad väga olulisele kohale kaastunde, alkoholi ja teiste mürkide
Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikkonna kujunemine Piiskopid olid algselt koguduse ülevaatajad. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool- kateeder, millest on tulnud piiskopkiriku nimetus katedraal. Kaanon- vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- külastus mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Katoliku kiriku õpetus selle põhituumaks on usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb piiblil. Esimene osa vana testament sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi psalme jm. Uues testamendid on neli evangeeliumi, mis jutustavad kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, kristuse spostlite tegude kirjeldus ja nende kirjad esimestele kristlikele kogudustele. Islam
Eraldiseisev Ristimiskabel Ohtra sammastikuga, kaetud marmorplaatidega INGLISMAA Durhami Kloostri Kirik 11.-12.saj Täies ulatuses võlvitud kirik Inglismaal Monumentaalne ehitiste kogum (koosneb lõuna pool paiknevast katedraalist ja selle korvalhoonest ning põhja poole lossist) Kesklöövi kõrgus 22m Sisekujunduses erinevas stiilis sambad Loss oli muistne normannide loss ARHITEKTUUR Juhtivaks stiiliks oli arhitektuur Tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur Peamisteks ehituskeskusteks olid kloostrid Mungad ise olid ehitusmeistrid Kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks Mõningal määral kasutati ka tellist Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks Kõrged väikesed paarisaknad Ukseportaalid olid rikkalikult kaunistatud Gootika Ajastud Varagootika 12. saj II pool Kõrggootika 13. ja 14. saj Hilisgootika 15. saj ja 16. saj algus Arenes välja romaani stiilist Üldine Tähtsain element teravkaar
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst
piirkondadega. Sellele aitasid kaasa ka 11.–13. saj toimunud ristisõjad. Kaubavahetuse areng soodustas omakorda kiiret linnade tekkimist. Kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja-Itaalia, kus uued linnad tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või piiskopilosside ja kloostrite juurde. Romaani ajastul hakkasid Euroopas välja kujunema rahvused ja rahvusriikide piirid. Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis. Ehitustehnika: massiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles peatähelepanu oli pööratud sakraalehitustele. Romaani stiilis valminud ehitiste peamiseks tunnuseks on horisontaaljoon ja ümarkaar, mida kasutati nii konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad olid massiivsed ja monumentaalsed,
läbi reformi (reformiti liturgiat - jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll), paraku keeldusid osad vaimulikud uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud. Venemaa ja Lääne-Euroopa hakkasid tihedamalt suhtlema (kaubad, välismaalastest vaimulikud). Hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani, kes pooldas täielikku ainuvõimu. Kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade arvu. Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 4. Peeter I reformid. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha
Kodune töö usundite kohta Kerli Djomina FT1 Judaism Ajalugu Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaaniast Süüria kaudu Palestiinasse. Aabrahami järeltulijad asusid elama Kaananisse, kuid kui maad ähvardas näljahäda, läks Aabrahami pojapoeg Jaakob koos oma perekonnaga Egiptusesse, kus nad elasid senimaani kuni tuli võimule vaarao, kes kohtles iisraellasi orjadena. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses, kelle juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Kolm kuud pärast Egiptusest põgenemist jõudis rahvas Punase mere lähedal Siinai mäe jalamile, kus Jumal andis Moosesele käsud, mis olid kirjutatud kivitahvlitele: kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel ...
Kui Põhja ja Kesk-Euroopas kaotas kirik maaisanda refotmatsiooni tulemusel oma valdused ja katoliku kirku asutused üldiselt suleti,siis Vana-Liivimaa reformatsioonivastased jõud suutsid osa oma endistest positsioonidest säilitada.Selles oli suur panus ordumeister Pettenbergil.Kui Saksa ordu vaimuliku rüütliorduna likvideers,siis Liivi ordu jätkas 1525.aastast alates tegevust iseseisvana. 7.Keskaeg.Haridus ja Kultuur. Haridus - Katoliku kiriku rüppes tegtsesid toomkoolid ja kloostrid.Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad,aga arvatavasti toimus see kõigi kolme toomkapiitli juures - Tartus,Haapsalus ja Tallinnas juba 13.sajandi keskpaigast alates.Enamasti jagasid toomkoolid õpetust tulevastele toomhärradele.Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides.On teada üksikuid eestlastest üliõpilasi,kui varaline seis lubas,siis katolikusüsteem nende võimalusi ei välistanud.Teadaolevalt eestlastest oli silmapaistvam Rostociks õppinud Johann Pulck
Üldse on küprosel perekonnasidemed väga tihedad. Usundid Peaaegu kõik kreeklastest küproslased saare lõunapiirkonnas on kreekakatoliku usku. Nende kirik on üks idakiriku denominatsioone ja samas iseseisev. Õigeusu kiriku liikmeid juhivad patriarhid ja peapiiskopid. Peapiiskop Makarios oli samaaegselt nii kiriku vaimne juht kui ka riigi poliitiline juht. Õigeusu kirikule on kloostrid väga tähtsad ja need on ammusest ajast olnud Küprose usuelu kantsiks. Kuigi paljudest iidsetest rajatistest pole praeguseks jäänud midagi enamat kui varemed, tegutseb saarel siiski kümme aktiivset kloostrit. Küprose türklastest elanikud saare põhjaosas on mislemid ja elavad islami usu reeglite järgi. Saare põhjaosas on lausa üle puistatud moseedega, kus moslemid käivad palvetamas. Üks rahvusvähemus Küprosel on armeenlased. Need, ühtekokku 2000 inimest, kuuluvad
saavutuste varamusse. Uurimist väärt on ka rannad, suured piiniasalud, mäed (Terminillo suusakuurort näiteks), lauged künkad ja laiuvad tasandikud. Tarquinia, Cerveteri ja Tuscania kannavad märke iidsest ja mõistatuslikust etruski rahvast (VI-VIII sajand eKr). Grandioosne antiikne Villa Adriana Tivolis on Roomale omase mastaapsuse peegelduseks. Siin asuvad Euroopa kloostritraditsiooni rajaja Püha Benedictusega seotud kloostrid: Montecassino, Subiaco. 13 Abruzzo / L'Aquila Tervelt kolmandik sellest maakonnast on looduskaitseala pealinna L'Aquila nimigi tähendab tõlkes kotkast. Abruzzo rannikud on populaarsed suvituspiirkonnad, neist tuntuim on Pescara, Gabriele D'Annunzio sünnilinn. Usside festival Cocullos toob iga aasta maikuus väikesesse külakesse kokku tuhandeid inimesi. 14 Molise / Campobasso Selle maakonna hüüdlauseks võiks olla: "tule vaatama, enne kui see muutub populaarseks".
peausund. Kuningas Munetsenpo üritas luua mingisuguse sotsialistliku ühiskonna tasandades võrdsustades kõikide omandi kolm korda, siiski tema üritus ebaõnnestus. Rahu ja piirilepe sõlmiti Hiinaga 822 kunigas Ralpaceni valitsusajal. Kuningriigi lagunedes 9. saj jagunes Tiibet väikesteks feodaalseteks vürstkondadeks. Kloostrisüsteemi elavnemine ja õpetuse teine levimine said alguse india päritoluga munk Atisa (980-1054) juhtimisel. Kloostrid tõusid kultuurielu võtmepositsioonile ja tõrjusid välja majandusliku elu põhimõtted võistluses maa aadelkonnaga. Hiinlaste ja Hindude eeskujule põhinev Kalacakra- ajaarvamine sai alguse aastal 1027. Tiibet aastatel 1959-1990 Peale 1959. aasta ülestõusu mahasurumist muutus nii HRV poliitika Tiibeti suhtes kui ka tiibetlaste võitlus oma maa iseseisvuse taastamiseks ning kultuuri säilitamiseks. Kultuuri st
Klooster oli ühelt poolt usukeskus, teiselt poolt ka haridus- ja kultuurikeskus, sest esimesed koolid, kus haridust anti, olidki kloostrikoolid. Kloostrites toimus ka raamatute ümberkirjutamine, sest trükikunsti veel polnud, olid olemas vastavad ruumid skriptooriumid ümberkirjutamiseks. Lisaks raamatud illustreeriti esimene täht peatükis näiteks. Kloostites olid ka raamatukogud (võis ka olla lihtsalt näiteks üks ruum mõne raamaturiiuliga). Kloostrid olid ka majanduskeskused, sest neile kuulusid väga suured maavaldused, kloostrite kaudu levisid uuendused põllumajanduses ka talurahvani näiteks puuviljakasvatus, algeline sordiaretus. Olid ka sotsiaalabi- ja arstiabikeskused. Hoolitsesid vaimulikuordu liikmed ka vaeste eest. Olid ka palverändurite öömajaks. Inimesed läksid kloostrisse, sest: 1) soov teenida jumalat (muretseti hingeõnnistuse pärast);
2. Milliseid jälgi on jätnud Eesti maastikku: - pronksiaeg (esimesed asulakohad, linnused, noorema pronksiaja maapealsed kivikalmed); - rauaaeg (rauasulatuskohad; kivikalmed; muistsed põllujäänused - põllupeenrad ja põldudelt korjatud kivide hunnikud; rauaaegsed asulakohad; kultusepaigad; ordu vallutuste ja lahingutega seotud linnused); - Liivi orduriigi aeg (13.-16.saj) (kivilinnused; kindlustatud kloostrid, kihelkonna keskustesse ehitatud kivikirikud; keskaegsed linnad); - Rootsi aeg (rahuperiood kuni 17. saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad); - Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas, karjatänavate ääres; suurtalude elumajad rehest ja laudast eraldi (Lõuna-Eesti);
Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Budist käib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli või puuvilju või siis põletab suitsutusaineid. Sümboliks on kaheksa kodaraga ratas, kõrgem seisus on Nirvana, taimetoitlased, kloostrid, pühakodad templid. Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on
o Benediktlased 520-530- munkade elu jagamine töö ja palve vahel o Tsisterlased 1098- lõtvade kommete karmistamine, luksusest loobumine, järjekindel füüsiline töö o Frantsisklaste ordu 12 sajandi lõpp- äärmine aladlikkus. Pöörasid tähelepanud haridusele o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele o Refektoorium- ühine söögiruum o Ainsad teaduse ja kirjakultuuri kandjad KÕRGKESKAEG! Riigivõim kõrgkeskajal: · Varakeskajal kujunesid välja läänisuhted ja riikide valitsemissüsteemid · 10-12 sajand oli feodaalse killustatuse periood- riigi jagunemine üksikuteks
Üle antakse sõrmus ja karjasesau. Paavst vedas seda läbi. Sümboliseeris võimu inimeste üle. 18. VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD 1) Vaimulikud- usuline vennaskond/õeskond, mis koosnes munkadest või nunnadest. Seal kehtisid kindlad reeglid ja eesmärgiks oli jumalateenimine palvetega. Vaimulike ordude teegevus koondus kloostrisse. Kloostri nimi tulenes asutajast või asukohast. - kloostrid olid suletud (ehituse kompleks, müürid) - majanduslikult sõltumatud. Kloostris oli: kirik, dormitoorium e. Magamisruum, reflektoorium e. Söögisaal. Kloostris paoknes veel nt. Palverändurite öömaja. Mungakloostrit juhtis abt, nunnakloostrit juhtis abtiss. Kloostirtes tegeleti raamatute ümberkirjutamise, hariduse, majanduse, sotsiaalabikeskuse ja orbudekoduna. Kloostrielu reeglid kehtestati 6. sajandil Püha Benedictuse poolt: - kehtis prooviaeg
Hattula Püha Rist- sinna 14. saj ehitatud kirikusse tehti ka palverännakuid. Kes palverännakule minna ei saanud tegi lihtsalt kirikule annetuse. Vadstena klooster- selle rajas Püha Birgitta 14. saj alguses, rootsi pühak. Ta rajas kaksikkloostrite süsteemi, kus elasid nii mungad kui ka nunnad. Õigepea levisid need üle Euroopa. (1407 rajati Pirita klooster) Neis kloostrites on selline süsteem, et nunnad rändavad iga 4-6 aasta tagant järgmisse kloostrisse. Keskajal olid fransiskaani kloostrid (hallid vennad), dominikaani (mustad vennad), Birgitta nunnamunga ühendus (Naantari klooster oli uhkeim, rikkus oli kogutud annetustega, lisaks arendasid nad põllukultuuri, tõid Soome lina, kanepi, humala jne. Nunnaks said neiud, kes loobusid oma maisest varast ja lõikasid juuksed mahad ning panid selga halli rüü. Ka kurjategijaid võeti vastu). 1517 toimus Lutheri usupuhastus, mis jõudis Soome 1555. Sellega oli kloostritel lõpp. Kloostri
Et ühiskond ei hukkuks- on vaja võõrastele näidata väga selge tee kuidas saada kodanikuks. Roomlased nägid erinevais teid selleks. Üks tee võõraid integreerida on nad sõduriteks panna, ja sedakaudu said võõrad oma lastele helgema tuleviku tagada. Usu küsimus- seaduse teksti ajalugu. Need tekstid vormistati kõik sama moodi ja kallite materjalidega sest tegemist oli on püha tekstiga. Kirjalik kultuur hakkab arenema ja selle põhikandjaks on kloostrid, sest seal säilitatakse tekste, kirjutatakse tekste jne. Seal olid olemas nii auditooriumid kui õppekord, ülikoolides oli ja on võimalus suhelda endast targematega või sama tarkadega, kogenud inimestega. Selleks on vaja tegeleda tekstidega, korrata ja lugeda neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja
on tänapäeva ka väga päevakohane. Et ühiskond ei hukkuks- on vaja võõrastele näidata väga selge tee kuidas saada kodanikuks. Roomlased nägid erinevais teid selleks. Üks tee võõraid integreerida on nad sõduriteks panna, ja sedakaudu said võõrad oma lastele helgema tuleviku tagada. Usu küsimus- seaduse teksti ajalugu. Need tekstid vormistati kõik sama moodi ja kallite materjalidega sest tegemist oli on püha tekstiga. Kirjalik kultuur hakkab arenema ja selle põhikandjaks on kloostrid, sest seal säilitatakse tekste, kirjutatakse tekste jne. Seal olid olemas nii auditooriumid kui õppekord, ülikoolides oli ja on võimalus suhelda endast targematega või sama tarkadega, kogenud inimestega. Selleks on vaja tegeleda tekstidega, korrata ja lugeda neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita.
Prantsusmaal). 2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547): · Ei pooldanud Lutheri õpetust. · Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. b) Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: · Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. · Kirikupeaks kinnitati kuningas. · Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. · Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. 3. Reformatsiooni levik Põhjamaades a) Reformatsiooni võit Skandinaavias: · Taanis, Rootsis, Soomes. b) Vana-Liivimaal: · Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. · Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. 4
Näiteks vasall allus senjöörile individuaalselt aga oma staatuse sai ta grupilt, sotsiaalõiguslikult astmelt, korporatsioonilt, ja seda staatust pidi respekteerima ka ta isand. Saksamaal maksid juudid tihtipeale makse otse kuningale, sellest ka konfliktid linnakodanike ja juutide vahel. Lisaks sotsiaalsed pinged, alusetud süüdistused, üldine juudiviha, ("Kristuse tapjad" jms). Oluline osa linnades oli vaimulikel, olid kapiitlid, kloostrid, kogudusekirikud arvuka vaimulikkonnaga. Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga – Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi
Kuna Küprosel on perekonnasidemed väga tihedad, siis sõidetakse nädalalõppudes perekonnaga tihti randa. 4.2. Usundid Peaaegu kõik kreeklastest küproslased saare lõunaosas on kreekakatoliku usku. Nende kirik on iseseisev, see tegutseb isehaldamise alusel. Õigeusu kiriku liikmeid juhivad patriarhid ja peapiiskopid. Peapiiskop Makarios oli samaaegselt nii kiriku vaimne justh kui ka riigi poliitiline juht. Õigeusu kirikule on väga tähtsad kloostrid. Kuigi paljudest iidsetest rajatistest on jäänud ainult varemed, tegutseb saarel siiski kümme aktiivset kloostrit. Küprose türklased saare põhjaosas on moslemid ja islami usu reeglite järgijad. Saare põhjaosa on üle puistatud moseedega, kus moslemid käivad palvetamas. Üks vähesemaid rahvuseid on Küprosel armeenlased. Nad kuuluvad armeenia kirikusse ja neid võib olla ühtekokku umbes 2000 inimest. 7000 liikmega maroniidi kirik on üks kristlik sekt
vallutamine: Itaalia 774, Hispaania (Zaragoza Rolandi laul) 778, Saksimaa Hispaania markkrahvkond 801, Baieri hertsogkond 788, Balkan paavst Leo III 800 Karl Suur nimetati keisriks (retk Bütsantsi alla 812 basileus Michel I'ga rahuleping) Impeerium: 1,2 milj km2 15-18 milj elanikku Karolingide renessanss: kultuuriinimeste kogunemine Aachenisse, kloostrid ja raamatute ümberkirjutamine Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962), Prantsuse kuningriik: Karl II Paljaspea, Itaalia kuningriik: Lothar 4. Feodaalsuhted Vasall igavene ustavus, sõjateenistus või nõuandeteenistus
Mormooni Piibel Äärmisel juhul : Pühakute elulood (võivad olla suur osa religiooni pühakirjast, nt Muhamediga seotud legendid, hadith) Eetilised õpetused (sunna koraanile rajanev eetilne õpetus ja õigussüsteem; talmud) 7. püha osaduskond kogudus, sangha -initsiatsioon sissepühendamine -heterogeenne kogudus võib muutuda -stabiilne kogudus väikeste muutumistega -müsteeriumikogudus reeglina on salajane või poolsalajane. Võib olla religioosne(müstkud, kloostrid kristluses, budismis, taoismis,sufid), võib olla ka ilmalik püha osaduskond võib tähendada ka pühade osadkuskonda. Need, kes on juba pühad. Nt kristluses need kes tunnistavad kristlikku usutunnistust on juba pühad, islamis samut. Budismis nt mitte. Sanghad õpetuse järgijad, aga mitte tingimata pühad. 8. püha kogemus hardus pühaduse ees, vabatahtlik kuuletumine, allumine kõrgemalseisvale ehk jumalusele. Rõõmu ja rahutunne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
