Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevadeti suurvee ajal. 10.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad raudriistad? Rauasulatamine eestis. Vastus. U 500 eKr, naaberaladelt. Eelrooma rauaaeg. Raua sulatamine- soorauamaak 11. Iseloomusta kivikirstkalmeid ja laevkalmeid, matmiskombed. Vastus. Kivikristkalme konstruktsiooniks oli suuremates kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskelel laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Laevkalme-äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nnde keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks
3. Ettekujutus hauataguses elust a)Pärast surma jätkub tavaelu tingimusel, et keha säilib hing peab kehasse tagasi pöörduma: · Palsameerimine surnukeha eriline töötlemine aju ja siseelundid eraldati, 70 päeva kuivatati soolalahuses, salviti õliga ja mässiti valgesse linasse. · Muumia Palsameeritud surnukeha. · Sarkofaag Suur kivist kirst, kuhu muumia asetati, näole pandi surimask. · Järgnes peiepidu. b)Osirise kohus: · Kõik peale vaarao peavad selle läbima, kus kaaluga mõõdetakse südant. · Kui süda kergem (MAAT) maailmakorraldusest pole pahategusid ja tagatud igavene elu. · Vastasel korral läks süda õgijatele (krokodilli-jõehobu segu). Egiptuse kultuur 1. Kiri a
dokument. Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning "surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva: "Tea, et omandanud selle raamatu, kuulud sa elavate hulka ja saavutad jumalate keskel suure mõju... See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle." Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ja piduliku tseremooniaga saadeti jumalate juurde läinud "päikesepoeg" viimasele teekonnale. Mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Preestrid ja vaarao sugulased hoolitsesid selle eest, et lahkunut ei ähvardaks hauataguses elus mingisugused hädaohud ja et jumalad võtaksid ta vastu kui omasuguse. Selleks oli püramiidi ruumide ustele ja seintele kirjutatud palve- ja nõiasõnu
(J'ai vécu.) 5 Mirabeau [mira´boo], Honoré Riqueti, krahv (1749-1791) kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides (tema vend esindas aadlit); revolutsiooni esimese etapi ideoloogilisi juhte; Inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks autoreid; veendunud konstitutsioonile monarhia pooldaja, taotles kuningale vetoõigust; tema äkilise surma järel nõustuski kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] peopesa, le jeu de paume teatav pallimäng, tennise eelkäia 7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatide; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes'i
Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli vooraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest
Vahepeal oli Hamlet langenud piraatide kätte ning need olevat ta tagasi Taani, Claudiuse juurde toimetanud. Lossi tagasi jõudes tabas Hamletit aga väga kurb uudis: tema suur armastus Ophelia olla surnud. Ta olla uppunud ojja. Ta oli hulluks läinud pärast seda, kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu, Hamleti, käe läbi. Ophelia matuse tseremoonial viibisid Hamlet, Claudius, Gertrud, Laertes ja teised. Kui Ophelia kirst oli juba hauda langetatud ja mulda hakati peale viskama, hüppas Ophelia vend Laertes kirstu peale sooviga end elavalt koos Opheliaga matta. Haua äärele astus Hamlet ja hakkas rääkima, et tema võiks surnud Ophelia vastu hoopis palju rohkem austust üles näidata. Laertes sai selle peale vihaseks ning Hamleti ja Laertese vahel tekkis seepeale äge sõnavahetus. Hiljem ilmus välja Osiric, keigarlik õukondlane, kes kutsus Hamletit üles Laertesega duelli pidama.
keelatud. Kell pool seitse õhtul süttis Stalini toas tuli ning ihukaitsjad rahunesid pisut. Ajaks, mil kell lõi juba kümnendat õhtutundi, saadeti Lozgatsov asja uurima. Stalin oli lamades end märjaks teinud ning häälitses arusaamatult. Põrandal vedeles Stalini taskukell ja ajaleht Pravda. Uur oli seiskunud kell 18:30. Jossif Stalin suri 5. märtsi õhtul 1953. aastal, kümme minutit enne kümmet. Järgmisel päeval lebas riigijuhi kirst Kremli sammassaalis, kus miljonid inimesed käisid Suurele Juhile viimast pilku heitmas. Stalini lapsed Pärast Stalini surma polnud tema kahe lapse - Svetlana ja Vassili tulevik roosiline. Vassili arreteeriti kaks kuud pärast isa surma, vanglast vabanes ta 1961. aasta kevadel. Ta suri 19. märtsil 1962 Kaasanis asumisel olles alkoholimürgitusse. Svetlana oli isa eluajal juba kaks korda abielus olnud. Ta oli sunnitud oma esimese mehe, kes oli juut, Stalini nõudmisel maha jätma
Nad kujutavad endast lõplikult arenenud kirjutamise süsteemi, mille keeruka tähendusliku informatsiooni abil saab suhelda. Arhitektuur Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad on lubjakivist längseinte ja lameda katusega ehitised, mis koosnevad massiivsest maapealsest ehitisest ja maa- alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Niss oli ühtlasi ohvrite toomise kohaks ja petikuks sümboolseks ukseks Ka´le (inimese kaitsevaim). Niss oli ühtlasi ka ohvrite toomise kohaks. Hiljem hakati mastabade maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõrge haudehitise idee tehti arvatavasti teoks vaarao Dzoseri hauakambri ehitamisel. Sellel astmikpüramiidil oli suur tähtsus egiptuse arhitektuuri arenemisele. Dzoseri püramiid oli
Miina ja Riina hakkasin magama minema. Riina aga läks pööningule, kus sulase ase oli. Ase oli tühi. Riina süda ei andnud tütre jutusuhtes rahu, ta oli ka kuulnud Hinnu liikumas, aga ta arvas et käib lihtsalt veskivahet. Eidel tuli meelde üks imelik lugu, kui ta kunagi Hinnu kutsuma oli läinud, nägi ta pööningul kirstu, mis oli lahti, tavaliselt oli see kinni olnud. Selles kastis olid aga riided. Riinu uuris seda natuke, aga siis hakkas kartma ja läks ära. Aga ometigi oli kirst kerge olnud, kui ta Tammistule tuli. Tema lugu sarnaneb natike Kiviveski möldriga, kellest rahvas ikka palju kõneles: ta oli ka tulihänd varakorjajaks. Hinn ei olnud kellegile endast lähemalt rääkinud. Riinu ise arvas et ta Muhumaalt, aga ta ei kõnelenud korralikku muhu murret. Riinu tahtis et Hinn läheks püüaks rebase kinni, aga Hinn läks selle jutupeale magama, öeldes eidele head ööd. Nüüd tuli eidele see lugu kõik jälle meelde. Äkitsi lõoi nagu
raporteid FBI toimikutesse laekunud veel 1982. aastal. · Elvis elab Eestis! Kas Elvis siis elab? Elvise kirstu tassimiseks oli vaja mitme mehe rammu, sest see kaalus 408 kilo. Matustel osalenud onrääkinud, et kirstu ümber oli õhk tähelepanuväärselt jahe. Oletatavasti oli kirstus konditsioneer, mishoidis jahedana vahakuju, mis oli Elvise täpne koopia ja mõeldud just matuseliste lollitamiseks.Kummaline on ka see, kuidas õnnestus Presley perekonnal saada nii kiiresti sedavõrd eriline kirst,millist valmistati vaid eritellimise peale, kui Elvise matused toimusid juba päev pärast tema surma. Elvise käed olid mõhnalised, kuid kirstus oleva laiba omad pehmed ja paksud. Laibal oli ka mopsnina ja kaarduvad kulmud, mida päris-Elvisel polnud. Üks laiba põskhabeme pool oli aga justkui nõrgalt kinni ja küljest ära kukkumas. Viimastel elukuudel oli Elvis juurde võtnud rohkem kui 20 kilo, mida kindlasti näha oli. Surma
tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, basseinil vm rajatisel arca kirst (raha, väärisasjade, rõivaste jaoks) arkaad - (ld.k arcus `kaar'), sammastele või piilaritele toetuv kaaristu; petikarkaad on müüri ette liigendamiseks ja kaunistuseks ehitatud arkaad; Rooma teatrite ja akveduktide konstruktiivne- ja kujunddetail armamentarium relvaladu Rooma castrumis atika ehitise karniisi kohal paiknev madal dekoratiivsein, Roomas võidukaart krooniv osa, mida kaunistas raidkiri või reljeef, ka amfiteatri viimane korrus
sukad või kingad ). Hommikul äratatakse noorpaar laulu, pillimängu või huikamisega. Pesuvee toomine on peiupoisi või pruuttüdruku ülesanne. Pesuvette viskab noorpaar raha, mis jäi vee välja viiale. Kolmas pulmapäev. Kolmandal pulmapäeval on veimevaka jagamine. Veimekirst tuuakse koos vakarahvaga. Kirstu lahti laulmise algatab saaja rahvas. Vakarahvas nõuab kirstu launastamist. Isamees või peiupoiss peab panema kirstu keskele ja igale nurgale mündi, peale seda avatakse kirst. Raha saab noorik endale Veimed on kirstus veimevaka sees. Pruudivend toob veimevaka pea peal lauale, mille taga istub noorpaar ning isamees ja kaasanaine. Isamees kutsub veimede saajad ükshaaval nimepidi ,,pulma". Veimed ulatab saajale pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka ja kindapaar on täiend anded. Vasakul olev pruut annab kas sukad või kindad, need on pooled anded. Pulma ametimehed saavad suured kimbud, kus on särk, sall, sukad ja kindad.
Eyck oli ka tuntud kui portretist Kantsler Rolini madonna, prk Arnolfini portree, mees punase turbaniga. · Rogier vad der Weyden(1399-1464)- oli Brüsseli linnamaalija, peamiselt religioossed teemad, pateetiline kunst. Kristuse Ristiltvõtmine · Hans Memling(1430-1494)- Mõjutatud van der Weydenist, portretist, aga ka usulistel teemadel maalija. Viimse kohtupäeva stseen Gdanski Maarja kirikusse, täiuslik töö Ursula kirst, Vana Naise portree · Hugo van der Goes(u1440-1482)- Kuulsaim töö on Portinari altar, keskne pilt kujutab Kristuslapse kummardamist. · Hieronymos Bosch(1453-1516)- Lõbude aed, veider segu lõbudest ja fantaasiatest, mis iroonilisel kombel ühiskonna pahesid naeruvääristasid. Tema on teinud tiptühhone- kolmeosaline pilt, peapilt ja kõrvalpildid. Tema kunsti suur austaja oli Philippe II. Heinakoorma triptühhon, Risti kandmine, Narrilaev
Izabali järve põhjas asub uppunud linna aare. Peale kulla on seal ka kivisse raiutud sõnumid, mis pärit kaugest minevikust. Guatemala suurim siseveekogu Izabali järv on 48 kilomeetrit pikk ja 20 kilomeetrit lai ning seda ühendab Kariibi merega Dulce jõgi. Järve suurim sügavus on 18 meetrit. Joachim Rittstieg väidab, et radaripiltidelt võib selgelt näha kadunud linna varemeid. Ja mis veelgi huvitavam, ta on kindel, et teab kümnesentimeetrise täpsusega, kus asub kivist kirst maiade iidsete kuldplaatidega. Teadlase jutt tundus Saksa suurima ajalehele Bild toimetusele sedavõrd veenev, et Guatemalasse lähetati kuueliikmeline ekspeditsioon, keda juhib Joachim Rittstieg.. Kasutatud kirjandus · http://www.nordfort.ee/gold/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld · http://www.ohtuleht.ee/416856 · http://www.inca.ee/inca.php?id=126 · William Bramley ,,Eedeni Jumalad"
Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi 1. Egiptuse Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu- Simbelis. Nefertari tempel). 2. Egiptuse Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb.
magamisasemena, kohvrina (külgedel käetoed), laua ja raamatukapina - itaalia keeles kutsutakse seda cassone'ks. Cassone kaks põhitüüpi, kodu- ja reisikirst kujunesid välja 16. sajandiks, neil mõlemal oli rikkalikult kaunistatud korpus ning lame, mõnikord marrnorplaadiga kaas. 16. sajandi algul eelistati veel madala kapi sarnast vormi ja värvitud graveeringut, sajandi teisel poolel sai aga suurmoeks lõvikäppadele toetuv, antiikse sarkofaagi kuju imiteeriv nikerdatud ja poleeritud kirst. Eriti pidulik pidi olema pruudikirst, õieti telliti neid puusepalt korraga kaks - üks pruudi, teine peiu perekonna vapiga. Muu nikerddekoor võis niisugustel kirstudel mõjuda peaaegu skulptuurina - see oli Firenze mood nii 30 ümarplastiliselt oli see teostatud. Seetõttu soositi eriti pähklipuud, mida oli hea pehme nikerdada
valikut. 8. veebruaril 1837 toimus nende vahel duell. Sama päeva hommikul oli Puskin lõbus ja rahulik, töötas uue jutustuse kallal, määras tööalaseid kohtumisi ta ei valmistunud surema. Vastase kuul tabas teda kõhtu, tekitades luuletajale ülisuuri piinu. 10. veebruaril 1837 Puskin suri. Puskini maja väravasse kogunes tuhandeid leinavaid inimesi. Valitsus ehmus. Puskini matusetalitus pidi toimuma Iisaku katedraalis, Peterburi kõige suuremas kirikus, kuid kirst viidi salaja Peterburist välja ning luuletaja maeti salaja Mihhailovskoje lähedale perekonna matmisplatsile. 5
Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused. Ühiskonna korraldus oli hierarhiline. Pealik/Kuningas Pealiku lähikondsed, oskustöölised Talupojad Sõltlased (nt. Sõjavangid ja maata inimesed) Põlluharimine: Hakkas arenema söödi viljelus (kahe välja süsteem). Põldu hariti ilmselt konksadraga, mida Vedas härg. Kasutati ristkünnitehnikat. Kalmed: Maapealsed kivikalmed (kivi kirst kalmed-kkk). Rajati 1000-300 e.Kr, eeskuju võeti skandinaaviast. Palju inimesi maeti ka põletatult maahaudadesse vi jäeti lihtsalt põlenult maapinnale Esemed: Enamasti kivist, lust ja puust mitte prnksist. Levinud kirvetüüp-õõskirves. Tähtsaim relv oli oda, palju on ka lust nooleotsi. Ehteid kanti vähe. Levinud on sarvest nööbif, lust nõelad riiete kinnitamiseks. Üksikud kasutasid pronksist oimuehteid, kõrvarõngaid ja kaelavõrusid. Savinõud: On kahte tüüpi:
ta tegi oma püksid täis. Pihta said hobused, kelle kisa oli seetõttu talumatu. Hobuste eludele tehti piinade vähendamiseks lõpp. Liigutakse "kodu" poole ning jõutakse sõdurite kalmistule. Algab taas pommide eest varjumine. Paul peidab end mürsulehtrisse, mis on osaliselt hauakohas. Paul puges surnukirstu alla varju. Kat annab talle gaasimaskid ning laseb ühe noorele nekrutile pähe panna. Mürsuauku kogunesid Kat, Kropp ja veel keegi. Mürsuplahvatuse tagajärjel lendas lehtrisse kirst. See maandus neljanda mehe käele. Segaduses mees püüab gaasimaski peast rebida, kuid Kropp takistab teda. Mõne hetke pärast kaotab mees meelemärkuse. Kolmekesi vabastati ta käsi ning seoti kinni. Kui gaas on hajunud ronitakse lehtrist välja. Sama nekrut, kes oli Bäumeri juures varju otsinud lebas nüüd sodiks lastud puusaga maas. Esialgu soovitakse ta piinad lõpetada, kuid kui noored sõdurid teistest lehtritest välja ilmusid, otsustati kanderaam tuua. V
Ma arvan,et see oli sellepärast,et ta ei tatnud rahvale lihtsalt seda rõõmu pakkuda. 16.oktoobri hommikul 12.15 hukati Marie Antoinette. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Rahva kõrist tuli mürisedes rõõmuhüüd"Elagu Vabariik". Surnukeha asetatakse kirstu ja see jäi vahepeal matmata,surnuaiale seisma,sest arvati,et üheainsa inimese pärast hauda kaevata oleks liiga kulukas.Oodati uusi varusid.Kui kuuskümmend tükki koos oli,siis vistakse Marie Antoinette kirst koos hiljem toodutega ühishauda.Selline oli graatsia ja hea maitse kuninganna kurb saatus. Marie Antoinette läks ajalukku pealiskaudse, nõrga, endale vabadusi otsiva ja rumalana, vaid rojalistid, kes nägid teda märtrina, arvasid temast teisiti. Kokkuvõte Seda raamatut lugedes sain teda palju uut ja huvitavat,ajaloolise isiku Marie-Antoinettie koht.Näiteks seda,et ta oli Prantsusmaa kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I tütar.
Ärkas vanainimeselikult vara, et istuda taas raamatute ja paberite taha. Mõnikord muutus valu jalgades lausa talumatuks. Üks jesuiit tõi talle ,,kindlat ravimit". Leibniz jõi selle kiiresti ära ja oleks valu pärast peaaegu karjatanud. Leibniz suri 14. detsembril 1716.a. kummalistel asjaoludel. Väide, et Leibniz olevat maetud peaaegu nagu kurjategija, kuigi seda kirjanduses sageli korratakse, ei ole usutav. Mõningat tähelepanu talle ikkagi osutati. Tema kirst oli kenasti kaunistatud, helistati kirikukelli, toimus matusetalitus, millest võtsid osa mõned sõbrad ja kaastöötajad, nagu tema isiklik sekretär Eckhart ja ainus pärija, õepoeg pastor Leffler. Polnud aga Hannoveri õukonna kõrgemaid ametlikke esindajaid, kuigi Leibniz oli neid nelikümmend aastat oma mõistuse, sule ja annetega teeninud. Berliini Teaduste Akadeemia ei teinud oma rajaja ja presidendi surmast väljagi.
kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULAD kindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt. Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualal kinnismuistised.
Tuhanded inimesed nakatusid, aga Reagan ei eraldanud rohkem raha selle haiguse uurimiseks. Ta pigem alahindas haiguse tagajärgi. Surm Reagan suri oma kodus Bel Airis, 5. juunil 2004. 10-ne aastases võitluses Alzheimeri tõvega jäi tema kaotajaks. Siiski oli tal pikk elu, koguni 93 aastat. G. W. Bush määras 11-nda juuni Rahvuslikuks Leinapäevaks. 7-ndal juunil viidi surnukeha tema raamatukogusse, kus üle 100 000 inimese käis kirstu vaatamas. 9-ndal juunil viidi kirst Washingtoni, kuhu ta ka maeti. 11-ndal juunil maeti ta maha. Ta oli esimene Ameerika president, kes suri kahekümne esimesel sajandil. Ka peale surma kogus ta hulgaliselt auhindu nagu ta eluajal. Kokkuvõte Ronald Reagan oli mees, kes alustas näitlejana ja lõpetas Ameerika presidendina. Ta jäi presidendiks kaheks ametiajaks. Tema valitsusajal oli palju kriise ja sõdu. Üks suuremaid oli nn Külm sõda, USA ja NSVL vahel. Reagan tõi ka majanduse kriisist välja
2.1 Egiptuse arhitektuur 2.1.1 Vana riik Egiptuse arhitektuuri ja kõikide kunstiliikide väljakujunemine toimus Vana riigi ajal. Tähtsamad ehitusmälestised sellest ajast on vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine on seotud surnute kultusega vaaraode ning ülikute surnukehad palsameeriti ning säilitati hauakambrites, sest usuti, et hing elab pärast inimese keha surma edasi. Ülikute haudehitised mastabad koosnesid maa-alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga, ja massiivsest maapealsest ehitisest. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks sümboolne uks ka'le (inimese teisik, kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris). Algselt oli mastaba ühe ruumiga ehitis, kuid Vana riigi ajastu lõpuks kujunes välja paljude saalide ja panipaikadega ehitis. Vaaraode võim suurenes ning neid ei rahuldanud enam madal ja pealt lame mastaba. Arhitektuuris hakati ehitise maapealseid osi kõrgustesse suunama
(J’ai vécu.) 5 Mirabeau [mira´boo], Honoré Riqueti, krahv (1749-1791) – kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides (tema vend esindas aadlit); revolutsiooni esimese etapi ideoloogilisi juhte; Inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks autoreid; veendunud konstitutsioonile monarhia pooldaja, taotles kuningale vetoõigust; tema äkilise surma järel nõustuski kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] – peopesa, le jeu de paume – teatav pallimäng, tennise eelkäia 7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) – kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes’i
Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli uppunud ojja. Matustel, kui kirst oli juba maasse lastud ja hakati mulda peale viskama hüppas Ophelia vend Laerter kirstu peale sooviga teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada
1) Muinasaja matmisviisid Kammkeraamika – maeti asula territooriumile, põranda alla. Anti kaasa nuga, merevaik, ehted jm. Nöörkeraamika – surnud maeti kõrgemale künkale, nad pandi maa sisse kaevatud hauda külili ja kägarasse, mõned seoti nööriga kinni. Surnuid hakati kartma. Noorem pronksiaeg – kivikirstkalmed – 5-8 m läbimõõduga ringikujuliselt laotud suuremad kivid, mille keskel oli kirst. Eelrooma rauaaeg – tarandkalmed – nelinurksed kiviridadest laotud kõrvuti asetsevad hauad. Rooma rauaaeg – tüüpilised tarandkalmed – sama nagu tavaline, aga surnuid maeti põletatult. Keskmine rauaaeg – kasutati juba olemasolevaid kalmeid. 2) Vana-Liivi riigid ja valitsemine 14.-16. sajandil Maaisanda domeen – kogu talupoegade poolt haritud maa.
2008. aastal kaitsesin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas bakalaureusetöö teemal “Isiklikud blogid Eestis” (juhendaja Pille Pruulmann-Vengerfeldt). Tänan oma töökaaslasi Estonian Airist ja kõiki neid, kelle inspireerivatest blogipostitustest ja mõtteavaldustest mul selle õppematerjali koostamisel abi oli (soovitan nende kirjutisi ja tegemisi ka edaspidi jälgida): Kaupo Kalda, Silver Hage, Peep Laja, Britte Maidra, Kairi-Ly Tammeoks, Triin Visnapuu, Kadri Kirst, Kim Nyberg, Anneli Ohvril, Armin Tüll, Mari-Liis Rüütsalu, Lilian Viirma. Samuti tänan südamest oma suurepärast juhendajat Pille Pruulmann-Vengerfeldti! 7 1. E-turundus 1.1. Turundus ja e-turundus ―Turundus on tulusate kliendisuhete haldamine. Turunduse eesmärk on luua väärtust klientidele ja saada sellest kasu.‖ (Kotler et al 2009) Turundusprotsessi olulised sammud on kliendi vajaduste mõistmine, kliendikeskse
Asemele jättis noorik vöö. Esemed sai see, kes aseme üles tegi. Pesuvee toomine oli peiupoisi või pruuttüdruku ülesanne. Pesuvette viskas noorpaar raha, mis jäi vee väljaviijale. Valitses uskumus: kes noorpaari pesuveega silmi peseb, on järgmine abielluja. Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. Veimede jagamise algatas saajarahvas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Isamees või peiupoiss pidi kirstu keskele ja igale nurgale mündi, alles siis avati kirst. Raha sai noorik endale. Veimed olid veimevaka sees. Pruudivend tõi veimevaka pea peal lauale, mille taga istusid noorpaar ning isamees ja kaasnaine. Isamees kutsus veimede saajad ükshaaval nimepidi "pulma". Veimed ulatas saajale pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka- ja kindapaar oli "täiend anded". Vaesem pruut andis kas sukad või kindad, need olid "pooled anded". Pulma ametimehed said "suured kimbud", kus olid särk, sall, sukad ja kindad
· Bianchon leidis odavalt oma hospidalist vaestekirstu, Rastignac püüdis leida Gorioti tütreid, kuid asjatult. · Rastignac nägi Vauqueri käes Gorioti tütarde juustega kullast medaljoni ja sai maruvihaseks, et Vauquer tahtis rahaks teha ainsat asja, mis Goriotile ta tütreid meenutas. · Jumalateenistusel olid vaid Rastignac, Christophe, 70 frangi eesti palgatud 2 preestrit, kooripoiss ja kirikuteener. Kirst asetati peale seda surnuvankrile, nende järel tulid de Restaud ja Nucingeni tõllad,mis olid tühjad. Kell kuus lasti isa Gorioti laip hauda, mille ümber seisid ta tütarde teenijad, kes kadusid koos vaimulikega niipea, kui öeli öeldud lühike palve, mida võlgneti vanakesele üliõpilase raha eest, peale matust vaatas Rastignac Pariisi tulesid ja ütles: ,,Ja nüüd alaku võitlus!"
väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks 3 sööti, kasutades seda vahel karjamaana. Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta. Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj. V saj. keskpaik) 1. Miks nimetatakse seda perioodi Rooma rauaajaks? Vanemat rauaaega nimetatakse ka Rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale, sealhulgas ka Eestile. 2. Miks hinnatakse seda perioodi kui: a) Tõususajandid? Uhkete kalmeleidude põhjal on järeldatud, et vanem rauaaeg on eesti hõimude ajaloos suureks tõusuperioodiks. Siinsete elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud
Kannavad nimetust baltipõllud, oli tegemist väikeste põllulappidega. 20x20 m. Põllulapi äärde oli laotud kividest põllupeenar, mille laiuseks võis olla 3-4 m. Kuna nad paiknesid korrapäratult, olid nimi baltipõllud. Kui oleksid paiknenud korrapäraselt, oleksid nimetused keltipõllud. Pärinevad aastast 1000 eKr. · Kivikirstkalmed. Maapealsed hauad ja matused. Tegemist oli kivist laotud kirstuga, mida ümbritses kividest laotud ring. Kirst oli põhja-lõuna suunas, mille sees oli laip pandud. Pealt oli kaetud paeplaatidega. Laibad olid maetud ka kirstu ja kiviringi vahele. Teiste laipade peale oli pandud kive. Kivikirstkalme oli ühe maaomanikust perekonna matmispaik. · Lohukivid. Kivid, mille peale on 5-10 cm diameetriga lohud raiutud. Lohu sügavus võib olla kuni 5 cm. Enamasti on kivil 1-2 lohku. Lohukivid ja põlispõllud paiknevad üsna ühes kohas. Kive võib seostada viljakuse kohaga.
(mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud olid 20x20m lapid, mida piiras kolme kuni nelja meetri laiune paekivist peenar. Hariti neid põlde adraga, tegemist oli künnipõllundusega. Kasvatati eeskätt otra ja nisu. Kolmandad kinnismuistised on kivikirstkalmed. Tegemist on maapealsete laipmatustega. Laoti kividest ring ja selle keskele asetati kirst, kuhu oli maetud üks laip. Ringi sisse peakirstu kõrvale maeti veel laipu. Ringi peale laoti kividest kiht. Arvatakse, et keskele oli maetud pere tähtsaim isik, tema kõrvale teised pereliikmed. Oletatakse, et sellist matmisviisi kasutati ühiskonna väljapaistvamate isikute puhul, sest selliseid kalmeid pole palju leitud. Neljandat tüüpi kinnismuistendid on lohukivid, mida on leitud Eesti aladelt umbes 1800. Enamasti oli kivis lohke 1-2, kuid vahel ka enam. Lohkude tähendus pole teada
Ornamendi keskmine osa jäetakse tavaliselt omaniku vapi ja hästi valmistatud mustrilise sepistatud luku jaoks. Gooti tugitooli alsuvormiks peetakse kirstu, millele on tehtud kõrga kinnine seljatugi ning kinnised käetoed. Tihti lõpeb seljatugi ülalt horisontaalse karniisi ning lõigatud harjaga selle kohal. Eriti rikkalikult on kaunistatudnurgapostid mitmetahulistena ja ümmargustena olles tugitoolis põhiliseks konstruktsioonielemendiks. Sellist omapära kannavad endas ka järid. See kirst kitsa nikerdatud seljatoega või laiad tugitoolid baldahiiniga kogu pikkuses on järid. Baldahiinile anti tavaliselt arhitektuurse kaunistusena teravike, fleooride jne kuju. Sammastel püstkapi prototüübiks peetakse kirstu., millel anti neli jalga. XV sajandil ilmuvad juba suured suletud kapid kahe või nelja uksega. Tammepuust gooti mööbli tahveldistel kohtab eriti tihti lamedat ornamenti, mis kujutab kokku volditud pärgamenti või lina, mis on kunstipäraselt nikerdatud.
tsivilisatsioonid, vaid tekkis Egeuse mere ääres. Tegevus toimus losside lähedal, austasid jumalaid, piltkiri. 17. Muistse Egiptusega seotud mõisted: Osiris- surnute jumal Muumia- palsameeritud surnukeha Iibis – pika nokaga püha lind Vaarao – Egiptuse valitseja, peetakse jumala asemikuks maa peal. Sfinks – Püramiidi valvur, vaarao, kassi või lõvi näoga Šaduff – veetõstuk Niilus – kunagine maailma suurim jõgi. Egiptuse tähtsaim jõgi Sarkofaag - kirst Skarabeus – sõnnikumardikas, pühaloom Iisis – viljakuse-ja emaduse jumalanna Mastaba – algelised, esimesed püramiidi, kus hauakambrid asusid maa-all Hatšepsut – nais vaarao 18. Mesopotaamia rahvad ja riigid: Sumerid 4000 eKr Hakkasid kasutama kirja – kiilkirja Elasid templite ümber linnades Ratta kasutusele võtt Rajasid niisutuskanaleid Kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme
suutnud, see oli rohkem kui kindel. Siis nägi ta eemal hobust ja ta kinnitas kirstu hobuse külge ning ise istus kirstu otsa ning kihutas kodu poole. Hommikul ärgates nägi ta kirstu enda toas ja ta tõi eilsed jahvatamata jäänud terad sinna ja pistis kirstuaugust sisse. Ja juba oligi jahvatatud terad kotis. Perenaine märkas seda varsti ja saatis tüdruku linna peale lõbutsema. Ise läks ta aga ja avas kirstu, mille peale ta tuhaks põles. Perenaise lesk võttis siis vaeselapse naiseks ja kirst oli kadunud. Õpetus: kes teeb teisele halba, sellele tuleb endale see ringiga tagasi “Puulane ja tohtlane” Elas kord üks kitsi peremees, kes tahtis omale sulast ja tüdrukut. Kes aga kunagi tema juures ei püsinud, sest kitsi peremees ei andnud oma sulastele ja tüdrukutele kunagi piisavalt süüa. Läks ta siis kuulsa targa juurde, kes soovitas tal kolmel neljapäeva õhtul ristteele must jänes kotis minna ja vilistada, et vana peremees välja tuleks. Kuna kitsil peremehel
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
Ühel päeval pidi Isis oma mehe juurest lahkuma. Seth nägi head võimalust ja hakkas plaane tegema. Ta otsustas teha kirstu, mille sisse meelitada Osirist, aga valitseja oli kahjuks liiga pikk, mispärast Seth pidi valmistama väga suurt kirstu. Õhtul korraldas Seth ja tema sõbrad enda juures peo ning kutsus sinna ka Osirise, kes ei kahtlustanud midagi. Laua taga oli 5 väga vali vestlemine, millele tegi lõpu Seth: ,,Siin on hinnaline kirst! Ma annan selle isikule, kes täidab selle oma kehaga nii, et ei jää vaba kohta." Kõik külalised, Sethi sõbrad, ei suutnud täita kirstu, sest nad polnud nii pikad kui Osiris. Kui jõudis kord valitseja kätte, siis Seth ja tema sõbrad panid valitseja kirstu kinni. Pimedas viskasid nad sarkofaagi kaugele Niilusesse. Sealt edasi liikus see merre. Kurjuse kehastuse Sethi tegu hakati nimetama ,,Punaseks teoks", kuna selle aja
Uksed koosnesid sageli kahest poolest alumisest ja ülemisest.. Kui ülemine pool oli lahti, pääses valgus tarre ning suits läks välja, alumine uks aga ei lasknud õues röhkivatel sigadel tarre tulla. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suveköögis. Õue peal oli suur sõnnikuhunnik, mille peal loomad oma loomulikke vajadusi rahuldasid (Talupoja elamu: Vikipedia). Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning rikaste perede taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule õhutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli võõraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga (Talupoja elamu: Vikipedia). Talupoegade elujärg oli keskajal küllaltki vilets
Juubelit peeti salaja ikka. (Vene kirjandus lk 92) Pärast aastate pikkust heitlemist otsustas Tolstoi 1910. aastal siiski minema sõita, kuid juba mõne päevapärast haigestus ta rongis ja pidi maha minema Astapova Rjazani-Uurali raudteel. Kogu Venemaa ja maailma üldsuse tähelepanu koondus sinna. Tolstoid aga ei suudetud päästa ja ta suri 20. novembril (vana kalendri järgi 7. novembril) 1910. aastal. Mitmetuhandeline rahvahulk saatis puusärki. Raudteejaamast kanti kirst kirjaniku sünni- ja kodupaika Jasnaja Poljanasse kohalike talupoegade õlgadel. Tolstoi sängitati tema enda soovi kohaselt Jasnaja Poljana parki, kohta, kuhu oli maetud ,,roheline võlukepike", mis vendade Tolstoide arvates pidi inimestele õnne tooma. Abikaasa Sofja Andrejevna elas pärast mehe surma veel 9 aastat ja suri kopsupõletiku tagajärjel, nagu tema meeski. (Vene kirjandus lk 93) Joonis 6. Tolstoi matused.
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITME...
kõige magusamad lihatoidud õlema 18. Karu läheb mihklipäeval pessa, küünlapäeval käänab teise külje, maarjapäeval tuleb enne päeva välja 19. Karu olema rääkinud, kiitnud punamarju: "Punamarjad -- poska marjad, sinimarjad -- sita marjad" 20. Karust saab mängimees, hundist ei saa iial 21. Karu tapjal olgu säng, põdra tapjal kirst valmis 22. Karu teeb kaheksa mehe arve 23. Karu õpetatakse ikki noorelt murdma 24. Karu üelnud: "Mussik, muasik sitt mamm, pihlik mehe mamm" 25. Karu üteld, et kui tema metsas magab, siis meesterahvas mängigu 26. lehtpilli ja naisterahvas laulgu, siis tema kuuleb ja teab eest ära minnas 27. aga kui inimene järsku peale tuleb, siis ma koha ta maha murran 28
-raud parem materjal kui pronks(tugevam,teravamad,vastupidavamad) -V sajandil esimesed raudesemed Eestis -Varasel rauaajal vaid üksikud raudesemed( raskesti kättesaadavad,kallid) -Varaseks metalliajaks nimetatakse nii pronksiaega kui ka varast rauaaega koos. Kalmed ja kultusekivid. -Kui varem kavati surnud maasse siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid -See oli tavalistlt 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskel laotud põhja-lõuna suunaline kirst,kuhu sängitati surnu. -Ehitati ka mõned laevkalmed-ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt.Kaks tuntumat Saaremaal Sõrve poolsaarel. -Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid,rändrahnud mille peal olid süvendid. Põllunduse eduasammud. - Varem kõplapõllundus väikestel maalappidel; metallkirved aletamine (mets raiuti maha, põletati, tuhk väetiseks, kündi polnud
tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu 4 naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest
Nõukogude Liidu poolt. Kirjeldatud puurilinnud on eestlased, eesti rahvas. Pruut, ehk siis Eesti, näeb, mis on tehtud tema rahvaga nad on puuri pistetud ja seda nähes ta minestab. Jutustaja otsustab minna tagasi mööda tuldud koridori. Ta satub koridoride ja treppide hämarasse rägastikku. Tema orienteerumisvõime on selleks hetkeks täielikult kadunud. Lõpuks jõuab ta eesriideni, mille taga on suur ruum. Ruumi keskel on avatud kirst surnukehaga ja selle ümber neli auvalves sõdurit. Nähes surnut liigub Jutustaja mõte paratamatult surmale. Teda valdab kirjeldamatu surmahirm ja ta tormab ruumist minema. Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on avaldanud pettumust kirjaniku töö näilise allakäigu suhtes
Liidu poolt. Kirjeldatud puurilinnud on eestlased, eesti rahvas. Pruut, ehk siis Eesti, näeb, mis on tehtud tema rahvaga nad on puuri pistetud ja seda nähes ta minestab. Jutustaja otsustab minna tagasi mööda tuldud koridori. Ta satub koridoride ja treppide hämarasse rägastikku. Tema orienteerumisvõime on selleks hetkeks täielikult kadunud. Lõpuks jõuab ta eesriideni, mille taga on suur ruum. Ruumi keskel on avatud kirst surnukehaga ja selle ümber neli auvalves sõdurit. Nähes surnut liigub Jutustaja mõte paratamatult surmale. Teda valdab kirjeldamatu surmahirm ja ta tormab ruumist minema. Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on avaldanud pettumust kirjaniku töö näilise allakäigu suhtes
Ann oli ennast sellel ajal juba püsti ajand ning riidesse pannud. Siis tuli Maya, võttis Annil käest kinni ja lasid koos kodust jalga. Ann pani ette et kui Mayal pole kuhugi minna, siis võiks minna tema juurde. Maya teadis, aga kindlalt kuhu minna. Nad läksid mingi 3. korruselise maja keldrisse. Keldris oli pime ning oli mustad kardinad keset tuba rippumas. Kardinate vahelt paistsid küünlad mis olid purgis. Toa nurgas helendas arvuti ekraan mille ees oli kirst. Ann piilus ettevaatlikult kirstu mille kaan oli pealt ära. Sees oli seal üks poiss. Poiss tõusis kirstust nagu surnu ning suudles Mayat. Ann sai kohe aru, et tegu on Maya poisiga. Seda oli natuke imelik vaadata. Kui Maya tutvustas Anni poisile tuli välja, et Ann teab juba seda poissi. See oli ju Seth kes oligi talle rääkinud langenud inglitest jututoas. Siis tegi Seth neile mõlemale asema ja nad jäid magama.
Julius läks linnakooli ning kolis mamma Neideri juurde. Juliusele anti eraldi tuba. Kolmel nooremal poisil (Joosep Järak, Villibald Kuldeviita, Aleksander Prikkel) oli aga üks ühine tuba. Mamma Neideril oli kaks tütart Emiilie Villemiine (15. aastane) ja Anna Karoliine (4). Villebald Kuldeviita oli Emiiliesse armunud. Anna pidas Juliust oma poisiks. Mamma Neider läks koos tütardega Keegu-tädi juurde. Julius uuris raamatut, mis talle oli toodud. Köögis oli kirst mamma Neideri riidetagavaradega lukust lahti jäänud. Poisid hakkasid nendega näitemängu tegema. Nad jäid mamma Neiderile vahele. Kolmas peatükk Julius käis jalutamas vabandusega, et see teeb ta tervisele head. Tegelikult lootis ta Leonooret näha. Julius oli neiusse armunud. Ta kirjutas Leonoorest luuletuse. Kord nägi ta Leonooret koos madruseriietes mehega. Koolis rääkis Julius Sagritsale, et temagi soovib kunagi merele minna. Õhtuti käidi Oskar Kuuse juures istumas
• omadus (hõbe ‘kergesti painduv’, ilu, julge, selge, karm, tuim, vaga) • verbid (jätka-, tahta-, nälgi-, luule-, otsi-) Omatüved: läänemeresoome tüved (1000–0 eKr; ~700 tüve) • somaatiline (habe, higi, kabi, kärss, näpp, pöial, põrn) • loodus (aur, hang, mägi, oja, neem, saar, tuisk, udu, põud, mänd, võsa, võrse, malts, jänes, tihane, kirp, karu ( < kare)) • elu-olu (leek, nõgi, säde, tuhk, lagi, lävi, aed, riie, rõivas, takud, õmble-, king, kirst, nuga, tõrs, riist) • inimene (laps, mees, lesk, rahvas) • kombed (pulm, abi, kahju, võlg, sõna) • adjektiivid (hell, hull, jäme, kaine, kuri, noor, paks, nüri, pehme, raske, toores, vahva) • verbid (tõuse-, itke-, kosta-, naera-, nuta-, tõmba-, pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-) Omatüved: liivi-soome tüved (~400–500 tüve) • somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus) • loodus (küngas, laid, loik, nõlv, nõmm, susi,
istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
