Kuld (0)

Q: Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuld

Q: Kust on pärit sõna GOLD"?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuld

Q: Kui palju kulda on maailmas?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuld

Q: Kui palju kulda toodetakse igal aastal?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuld

Q: Miks mõõdetakse kulla puhtus mõnikord karaatides?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuld

Q: Mis on kaal karaatides?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuld

Kutsekool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au?
Kust on pärit sõna GOLD"?
Kui palju kulda on maailmas?
Kui palju kulda toodetakse igal aastal?
Miks mõõdetakse kulla puhtus mõnikord karaatides?
Mis on kaal karaatides?

KULD
Tartu 2011
Sisukord

Kuld
Huvitavaid fakte 3

Füüsikalised omadused 5

Keemilised omadused 6

Kuld ajaloos 7
Kuld ja inimese loomine

Peruu – kulla maa 8

Maiad ja atlan 9

Kasutatud kirjandus 10
KULD
Huvitavaid fakte
Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au?
Kuld on haruldane metall , mille sulamistemperatuur on 1064 °C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes „särav päikesetõus“. Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu.
Kust on pärit sõna „ GOLD “?
Sõna „gold“ on tuletatud Indoeuroopa keelse päritoluga sõnajuurest „kollane“, mis väljendab mainitud metalli kõige märgatavamat iseärasust värvitoonina. See asjaolu on leidnud kajastust selles, et sõna „gold“ kõlab eri keeltes sarnaselt Gold (inglise keeles), Gold (saksa keeles), Guld (taani keeles), Gulden (hollandi keeles), Gull (norra keeles) ja Kulta (soome keeles).
Kui palju kulda on maailmas?
On kindlaks tehtud, et kogu selle väärismetalli kaevandamise aja jooksul on maapõuest kaevandatud ca 145 tuh tonni kulda

Kui palju kulda toodetakse igal aastal?
2001.a. moodustas toodetud kulla maht 2604 ehk 67% kogu tarbitud kullast sellel aastal. Kulla tootmine kasvab aastast aastasse , kuid põhikasv langes siiski möödunud sajandi 70-ndate aastate lõpule.

Miks mõõdetakse kulla puhtus mõnikord karaatides?
See on alguse saanud iidsetest aegadest , kui karaat muutus Lähisidas kullasulamite puhtuse mõõdupuuks. Briti kulla karaat – on mittemeetriline kullasisalduse hindamisühik, mis on võrdne sulami massist 1/24 osaga. Puhaskuld vastab 24 karaadile. Seda mõõtühikut kasutatakse Šveitsis ja teistes inglise keelt kõnelevates riikides.
Tänapäeval mõõdetakse kulla puhtust ka lähtuvalt selle keemilise koostise puhtusest, st metallisulamis sisalduvates puhtametalli tuhandikes osades. Nii näiteks 18 karaati on 18/24 ja ümberarvestatuna tuhandikele osadele vastab 750ndale kullaproovile.
Mis on kaal karaatides?
Carat - eesti keeles karaat (USA-s ja Saksamaal kirjapildis «Karat») oli algselt peamiselt Ceratonia siliqua nimelise puu seemnete massi kaaluühik ja kõlab üsna sarnaselt sõnaga „karaat“, mis oli kasutusel Keskida kaupmeeste kõnepruugis. Tänapäeval kasutatakse karaati vääriskivide kaaluühikuna (1 karaat = 0,2 g).
Kullaleiukohad:
Kuld on üks vähestest elementidest, milline leidub looduses ehetükkidena. Tavaliselt on see minimaalsetes kontsentratsioonides laialipaisatud tahkekivimis. Keemiliste elementide maakoores levikualade tabelis on kuld 77ndal kohal, mis on ka selle kõrge väärtuse üheks põhjuseks.
Kulla puhtuse mõõtühik

Briti karaadisüsteem

Traditsiooniliseks puhaskulla mõõtühikuks on briti karaat. 1 briti karaat on võrdne 1/24 sulami massist. 24-karaadiline kuld (24K) on puhaskuld ilma mis tahes lisanditeta.
Kulla kvaliteedinäitajate muutmiseks erinevatel eesmärkidel (näiteks kõvaduse suurendamiseks) valmistatakse erinevate lisanditega sulameid. Näiteks 18-karaadiline kuld (18K) tähendab, et sulamis on 18 osa kulda ja 6 osa lisandeid.

Venemaa metalliproovide süsteem

Venemaal kasutuses olev süsteem erineb ülemaailmselt kasutusel olevast . Venemaal märgistatakse kulla puhtust prooviga.
Proov varieerub 0-st kuni 1000-ni ja näitab kulla sisaldust tuhandikes osades. Nii näiteks 18-karaadiline kuld vastab 750ndale proovile. Kuld, mis on märgistatud prooviga 999,96 peetakse praktiliselt puhtaks, just selline on kullakangides oleval kullal . Prooviga 999,9 märgistatud kuld on äärmiselt kallis juba selle kättesaamise tõttu ja seda kasutatakse üksnes keemias. Kodumaistes juveelitoodetes valmistatakse juveelitooteid kullast proovidega 375, 500, 585, 750, 900, 916 ja 958.
Füüsikalised omadused

Pehme
Kollakat värvi
läikiv
Väga raske
Kergesti sepistatav
Kõrge soojusjuhtivus
Madal elektritakistus

Kuld on väga raske metall: puhtast kullast kuul 46 mm läbimõõduga kaalub 1 kg. Ühe liitrine kullaliivaga täidetud pudel aga kaalub ca 16 kg. Kulla raskus on selle kaevandamisel oluliseks eeliseks . Kõige lihtsamad tehnoloogilised protsessid nagu näiteks kullauhtmine lüüsides, lubavad kätte saada küllaltki suure koguse kulda uhutavast veest.
Kuld on kergesti sepistatav ja veniv metall. 1 g raskusest kullatükikesest on võimalik tõmmata kuni kolme kilomeetri pikkune traat ja valmistada kuldfooliumi, mis on 500 korda õhem ühe inimese juuksekarvast (0,0001 mm). Läbi sellise fooliumi paistev valgus on roheka varjundiga. Puhaskuld on sedavõrd pehme, et seda võib palja sõrmeküünega kriimustada. Just selle omaduse tõttu lisatakse juveelitoodetele alati vaske või hõbedat. Selliste sulamite koostist tähistatakse vastava prooviga, mis viitab kulla osakaalu sulami 1000 osa kohta. Keemiliselt puhta kulla proov vastab 999,9 proovile ehk teisi sõnu nimetatakse seda ka „pangakullaks“, kuna just sellise prooviga kullast valmistatakse kullakangid.
Keemilised omadused

Väheaktiivne metall
Reageerib enamiku hapetega
Ei reageeri hapnikuga, st ei moodusta oksiide
Ei reageeri veega ega veeauruga

Kuld on kõige inertsem metall, milline seisab pingereas kõigist teistest metallidest kõige paremal pool, normaaltingimustes reageerib see enamiku hapetega ja ei moodusta oksiide, mistõttu arvati ka väärismetallide hulka erinevalt teistest tavalistest metallidest, millised on kergesti purunevad keskkonnamõjude toimel. Seejärel avastati tsaariviina võime kulda lahustada, mis mõnevõrra kõigutas usku selle inertsusesse.
KULD AJALOOS
Kuld ja inimese loomine
Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Aastatel 3500 – 1900 e.Kr elasid neil aladel sumerid . Sumerid olid teadaolevalt esimeseks kultuuriks, kes ehitasid ehtsaid linnasid – teede, väljakute, kanalisatsioonidega. Sumerid leiutasid ka teadaolevalt esimese kirjutamissüsteemi, kasutades kiilkirja savitahvlitel. 19.sajandil leidsid aerholoogid Mesopotaamia aladelt väljakaevamiste käigus 23 tuhat sellist kirjatahvlit. Tahvlid tõlgiti ning neilt avastati palju lugusid , mis sarnanevad väga tänapäeva kristliku Piibliga. Eelkõige lood inimese loomisest, Aadamast ja Evast , uputusest ja Noa laevast .
Zecharia Sitchin oli kirjanik, kes avaldas raamatusarjana oma enda tõlgenduse savitahvlitelt. Sitchini tõlgete kohaselt kirjeldatakse savitahvlitel tulnuk-rassi nimega Anunnaki, kes tuli Maale, et kaevandada kulda. Sitchin väidab oma teoorias , et Anunnaki rass vajas kulda oma planeedi atmosfääri puhastajana. Samuti hindas kulda Anunnaki rass, kui paindlikku ja heade elektri- ning soojusjuhtivusega väärismetalli. Kõrgelt arenenud ühiskonnas (nagu ka meie ühiskonnas) kulub kulda olulisel määral tehnoloogia arendamisel. Samuti on kuld võimeline olema väga heaks ja puhtaks energiaallikaks. Tänapäeva teadlased väidavad, et kuld on väga oluliseks komponendiks kosmoselaevade ja –süstikute ehitamisel, olles ideaalseks kuumakaitseks (kuna kuld peegeldab infrapuna valgust). Ei tohi ka unustada, et kuld on väga püsiv materjal, olles praktiliselt hävimatu. Seda on näha kasvõi lihtsast faktist, et kulda leidub maapeal tuhandete aastate tagant, olles muutumatult säilinud.
Mesopotaamia savitahvlite järgi oli seega kullal väga tähtis roll. Kuna Anunnaki rass vajas niivõrd kulda, olles ise samal ajal suutmatud tegema rasket tööd kulla saamiseks, loodi inimrass . Savitahvlid räägivad meile loo sellest, kuidas teised jumalad surmavad ainsa jumala, ja tema ihu ja veri segatakse saviga . Sellest segust valmistatakse inimene. Uus olend sarnaneb paljuski oma loojaga. Zecharia Sitchin on oma teooriates jõudnud järeldusele, et eelnimetatud jutustus viitab biotehnilistele manipulatsioonidele. Manipulatsiooni tulemusena loodi uus rass – Homo Sapiens . Seega Sitchini teooria kohaselt loodi inimene neandertali inimese baasil manipulatsiooni tagajärjena orjarassiks kulla kaevandamise eesmärgil.
Peruu – kulla maa
Inkad olid Lõuna-Ameerika lääneosas, tänapäeva Boliivia ja Peruu territooriumil eksisteerinud Inkade riigi ülemklass.
Iidsetel aegadel katsid Inkade valitsejad end kullaga. Kui Hispaania vallutas need alad 16.sajandil saadeti laevatäite kaupa iidsete mesoameeiklaste varandusi vallutajate kodumaale .
Inkad kasutasid kulda staatuse sümbolina. Usuti , et kuld on tulnud otse jumalatelt. Kulda peeti raviomadustega metalliks, mida isegi süstiti puhtalt organismi. Kulda hinnati kui religioosset sümbolit ning väärtuslikku materjali ehete tegemiseks. Inkadele ning ka teistele Andide rahvastele oli kuld “päikese higi” ja väga püha.
Inkad omasid ühte ajaloo suurimatest kullakogustest. Cuzco ( Inka pealinn) päikesetempli ajast võis leida elusuuruseid kullast taimi, loomi, naisi ning mehi. Valitseva eliidi mehi kaunistasid suured kullast kõrvaehted ja nende naised kinnitasid oma rõivastele suuri nõelu, mida kutsuti tupus. Mägede tippudesse jäeti kullast ning hõbedast kujukesi mägede vaimudele. Need kujukesed saatsid ka noori naisi, keda ohverdati, et ära hoida maavärinaid ning vulkaanipurskeid. Peaaegu kogu Inkade kuld sulatati üles, kui tuli maksata lunaraha hispaanlaste poolt vangistatud inka kuninga eest. Ning peale kuninga hukkamist kahmati kokku veel nii palju kulda kui andis, et täita Hispaania varakambreid. Umbes 1700 a. paiku maalitud portree Inka kuningas Atahualpa’st kujutab teda röövituna ning peale lunaraha maksmist hukatuna. Selleks ajaks, kui see portree maaliti , oli peaaegu kogu inkade kuld juba saadetud Hispaania kuningas Charles V-le ning üles sulatatud.
Tänapäeval on leitud Ameerika keskaladelt kullaklaevandusteks kasutatud koopaid, mis on rohkem kui 5000 aastat vanad.
Maiad ja Atlan
Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani.

Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises.
Umbes aastal 800 pKr hakati lõuna pool mõningaid linnu maha jätma. Ajaloolased ei ole kindlad, mis oli selle põhjuseks. Aastaks 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud. Inimesed elasid oma kodumaal edasi, kuid nüüd juba külades. 13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad .
Maiade hieroglüüfilisi käsikirju, nn koodekseid ehk voldikraamatuid on säilinud ainult neli, sest 1562. aastal laskis piiskop Diego de Landa Mani linnas kõik käsikirjad kokku koguda ja saatanlike tekstidena ära põletada. Ajaloo irooniana pärineb just tema sulest ainuke XVI sajandi autentne maiade ajalugu ja kultuuri tutvustav kroonika (nn. Dresdeni koodeks ).
Hamburgi matemaatik Joachim Rittstieg on Dresdeni koodeksit uurinud 40 aastat. Kuus aastat on ta koos perega elanud Kesk-Ameerikas ja ka seal maiade saladuste jälgi ajanud.
Hiljuti teatas Rittstieg, et jõudis Dresdeni koodeksit uurides jälile maiade iidsele aardele. Nimelt seisab tema sõnul käsikirjas, et 30. oktoobril 666. aastal enne Kristust kadus maavärina tagajärjel maa pealt maiade pealinn Atlan.
Linn uppus praegusesse Izabali järve Guatemala idaosas. Koos linnaga läks järve põhja maiade iidne aare – 2156 kuldtahvlit kogukaaluga kaheksa tonni. Nii suur kogus kulda maksab 211 miljonit eurot. Kui aga arvestada ka ajaloolist väärtust, siis tõuseb aarde hind tõenäoliselt mitu korda. Tasub teada, et need pole tavalised kuldtahvlid, vaid neile on graveeritud maiade seadused.
Legendi kohaselt räägib XVI– XVIII sajandist pärit Chilam Balami raamatute viies köide, et Izabali järve põhjas asub uppunud linna aare. Peale kulla on seal ka kivisse raiutud sõnumid, mis pärit kaugest minevikust.
Guatemala suurim siseveekogu Izabali järv on 48 kilomeetrit pikk ja 20 kilomeetrit lai ning seda ühendab Kariibi merega Dulce jõgi. Järve suurim sügavus on 18 meetrit. Joachim Rittstieg väidab, et radaripiltidelt võib selgelt näha kadunud linna varemeid. Ja mis veelgi huvitavam, ta on kindel, et teab kümnesentimeetrise täpsusega, kus asub kivist kirst maiade iidsete kuldplaatidega.
Teadlase jutt tundus Saksa suurima ajalehele Bild toimetusele sedavõrd veenev, et Guatemalasse lähetati kuueliikmeline ekspeditsioon , keda juhib Joachim Rittstieg..
Kasutatud kirjandus

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

babydread Õppematerjali autor

Materjal on koostatud referaadi vormis kutsekooli iseseisva tööna.
Tegemist on referaadiga teemal kuld. Materjal uurib fakte kulla kohta, selle keemilisi ning füüsikalisi omadusi ning peatub pikemalt kulla mütoloogilisel taustal ( legend inimese loomisest mesopotaamia savitahvlitelt, inkade ning maiade uskumusi kulla kohta ).

kuld kulla omadused mütoloogia kuld mesopotaamias

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Ameerika põliskultuurid

Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palj

Ajalugu

pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Egiptuse tsivilisatsiooni kaudu). Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu, araabia kaupmehed rajasid nn Suahiili linnu, mis hankisid toorained Ida-Aafrika tagamaadelt (elevandiluu, kuld, orjad), seda müüdi ranniku kaubalinnades kuni Hiinani. See stimuleeris Zimbabwe riigi esilekerkimist (kuningad hankisid kraami, mida araablastele müüdi). Teine kaubandussuund kujunes peale Põhja-Aafrika langemist araablaste kätte 7. saj. Kaubateed liikusid läbi Sahaara ja mööda rannikut. Seal kujunesid Ghana ja Mali riigid. Nigeri jõe suudmealal olid Joruba (Yoruba) riigid, milles oli omapärane neegrikultuur. Alates 11. sajandist kujuneb seal nö ehe Aafika tsivilisatsioon

Kultuur

doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

· pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri, usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati. Oluline roll sõjalisel ülikkonnal. Vabad talupojad. Orjade roll väike. 1700-1200 eKr. Riik purustati. Foiniikia Vahemere idarannik. Semiidi hõimud. Sekundaarne tsivilisatsioon (Egiptuse ja Mesopotaamia mõju). Linnriigid

Ajalugu

doc

Aafrika ajalugu

sajandiks Ghanast Mail impeeriumi osa. Songhai sai Mali impeeriumi osaks 15. sajandil. Esimeses Ghana impeeriumis elasid traditsiooniliste uskude järgijad. Islam jõudis nendesse riikidesse 8. saj, kuid Ghana valitsejad seda ei järginud. Kolmanda impeeriumi kujunemise aluseks olid kullavarud ja soodsad looduslikud tingimused, elatuti peamiselt kaubandusest. Mali valitsejad võtsid vastu islami usu ja 11. saj üritasid korraldada palverännakuid. Malist pärit kuld jõudis Euroopasse, täpsemalt Inglismaale. Seega oli tegu impeeriumiga, mida tunti ka keskaegses Euroopas. Mali sattus lõpuks aga Songhai vallutuste objektiks. Timbuktu linn avastati kõrbeliivade alt 1827. a Rene Calier, Prantsusmaa maadeuurija, poolt. Arvati, et tegu on äärmiselt rikka kohaga. Tegu oli kultuuri ja teaduse linnaga. Selles asus silmapaistev Sankore mošee. Kongo riik Kongol tekkisid 16. saj tihedad sidemed Portugaliga. 1482. a jõudis sinna esimene portugallane, 1494

Ajalugu

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu

116

doc

Vanaaeg

Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v

Ajalugu

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid