"Mis sinuga juhtus Ann?" (3)

Mis sinuga juhtus, Ann?
Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks . Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast . Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel .
Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann.
Ühel päeval kui Ann koolist koju jõudis avastas ta oma ema jälle rõdult suitsetamast. Annil ise polnud suitsetamis viga. Ta lausa vihkas suitsetamist nagu ka joomist. Ann jõi ainult seltskonnas, sõpradega, lahjat õlut. Seda võis ta küll endale lübada, kuid kangemat kraami ta ei puutunud. Niisiis , kui ema rõdult suitsu ära lõpetas istus ta Anni kõrvale söögilaua äärde ning vaatas Anni näoga nagu tahaks ta tüdrukule midagi kangesti rääkida, aga ei leia selleks vajalikke sõnu. Lõpuks otsustas Kärt kõik otse välja öelda ja teatas Annile, et ta on rase . Annil oli seda raske uskuda ning arvas algul, et ema teeb nalja. Ema kinnitas aga tüdrukule, et kõik rasedustestid olid positiivsed ning tal ei olegi selles osas kahtlust. Ka Anni isa, Ants, on ärevuses. Temast saab pärisisa. Ärevus ajab Kärdi ja Antsu , Anni ema ja isa, hulluks. Nii ema kui ka isa jätavad hoobilt suitsetamise ja alkoholi tarbimise sinnapaika ja hakkavad elama tervislikult. Nad teevad suuri pingutusi , et laps sünniks terve. Korraga avastab Ann, et enam ei ole isal ja emal tema jaoks aega. Nad hakkavad Annist arvama kui juba suurest ja täiskasvanust, lasevad tal ise otsustada ja vastutada. Korraga saab Annist täiskasvanu. Seda kõike oli Ann ju soovinud alates 12. eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas.
Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna.
Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks kutsutakse tahvli ette hoopis Maya. Maya oli endasse tõmbunud pikkade süsimustade juuste ja sügavate silmadega , terava pilgu ning mustade riiete ning tanksaabastega tüdruk. Keegi ei ole temaga kunagi rääkinud ning ka tema ei räägi kellegagi. Kellegil ei ole vaja teda ning tundub et ka temal pole vaja kedagi. Tema kohta käisid ringi igasugused kuulujutud. Ann oli neid kuulnud oma sõpruskonnas kuhu kuulusid tema vanad klassikaaslased: Reena , Silvia, Tiit ja Marten. Kõik teadsid tema kohta midagi põnevat. Kord ühel reede õhtul oli olnud põhiteemaks neil Maya. Kõik teadsid Maya kohta midagi põnevat rääkida. Käis jutt, et ta ema on nõid ja oskab needusi peale panna ja maha võtta. Mayat olevat nähtud mingite nahktagidega tüüpidega. Ta pidavat olema satanist ning teati rääkida ka tema õest kes pidavat käima 8. klassis. Ann ja tema sõbrad olid sellel ajal Mayat jäljendanud ning Ann oli tõmmanud pähe suure süsimusta paruka ning mänginud Mayat. Ann muretses mis siis saab kui Maya seda videot näeb kus ta teda mängib, kuid ei lasknud ennast sellel heidutada.
Klassis marssis Maya kindlalt klassi ette ja hakkas võrrandit lahendama. Järsku ta peatus ning ütles: „Edasi ma ei tea“. Siis ütles õpetaja, tuleb pöörata tähelepanu pisidetailidele. Ning näitas kuidas võrrand lõpuni lahendada. Siis tuli õpetaja Anni juurde ning avastas, et ta ei ole midagi kirjutanud peale poisi nimede. Ann teatas, et ta saab venna ja mõtleb talle nime välja. Vahetunni veetis Ann koos sõbrannadega tüdrukute vetsus. Järsku marssis sisse Maya kes läks vetsu. Anni sõbrannad kihistasid naerda kui kuulsid sorinat. „ Pissib nagu lehm “ Kihistasid nad naerda. Siis väljus Maya vetsust, pesi käsi ja lahkus. Siis kaitses Ann Mayat ning ütles, et: „Ise siristad nagu koer, tõstad jalga ka“ Siis ta lahkus vetsust ning helises telefon. Anni ema oli hommikul sünnitanud ning Ann läks ta juurde haiglasse.
Kärt nägi väga kurnatud välja ning seal samas nägi ta ka oma venda. Ta oli nartsu sisse keeratud ning nägi hädine välja.
Paari päeva pärst lasti ema koos lapsega koju. Anni pakutud nimed arvati kohe maha ning laps sai endale nimeks Andres. Andres oli terve ja rahulik laps. Nüüd hakkas ema aga Anni käsutama. Kord oli vaja poest midagi lapsele ning kord oli vaja lapse juures olla. Pikapeale tüütas see Anni ära ning ta soovis, et kõik oleks jälle endine.
Ta oli hakkanud hovi tundma ka Maya vastu, kuna ta polnud temast teadlik. Ta arvas, et ehk ongi Maya satanist ning otsis ta kohta Satanisti foorumist, internetist. Ta ei leidnud sealt midagi Mayaga seonduvat. Pikapeale hakkas, aga Anni ennest satanisti teema huvitama. Kord kohtas ta seal foorumis Sethi nimelist poissi kes teadis palju satanisti teemal. Seth rääkis Annile, et ta olevat tihti mustade jõudude poole pöördunud ja abi palunud . Aga see olevat ainult tugevatele ja nõuab ka hinda. Ta rääkis Annile, et kui ta tahab abi saada, siis pöördugu langenud inglite poole: Azaziel, Behemoth , Tamiel, Armaros, Zagiel, Lucifer . Anni oli hoiatatud, et nad kõik nõuavad oma hinda, kuid Ann ei uskunud seda jama ning proovis ikkagi nende poole pöörduda. Ann arvas, et mis ikka saab juhtuda, kindlasti pole sellest isegi kasu.
Tol õhtul oli Ann joonud ning oli just oma sõpradega tülli läinud. Ta sõbrad olid võtnud auto ja läinud sellega lõbusõitu tegema. Ann oli ka autos ning tahtis maha minna. Lõpuks oli see tal ka suure kisaga õnnestunud ning ta oli koju läinud. Hiljem sai ta teada, et auto oli avarii teinud, kuid mitte keegi polnud kahjustada saanud. Pärast seda olid kõik tülli läinud. Kodus oli Ann läinud oma tuppa , ning kutsus langenud ingleid. „Azaziel, Behemoth, Tamiel, Armaros, Zagiel, Lucifer! Tulge mu juurde, aidake! Andke mulle tagasi minu koht maailmas, tehke nii et kõik oleks jälle endine!“ Ta lausus seda rida mitmeid kordi , iga kord valjemini. Ta surus oma küüned tugevasti peopesedesse niiet seal hakkas verd immitsema. Iga kord kui ta seda happihüüet kordas muutus talle hingamine raskemaks ning silme eest läks mustemaks. Lõpuks langes Ann kokku ja ärkas alles hommikul peopesad lõhki. Õhtul polnud ta valu tundnud kuna ta oli joobes kuid nüüd tuli ka valu.
Abi Azazielilt, Behemothilt, Tamieiltl, Armarosilt, Zagielilt, Luciferilt, langenud inglitelt, polnudki kaua vaja oodata. Öösel ärkas Ann nutmise peale. Ta läks ema tuppa ja leidis ema hüsteerilistelt nuttes oma voodilt Andres süles. Ta hüüdis Annile, et kutsu kiirabi . Samal ajal nägi Ann üle toa, et Ants juba teeb seda ning läks ja võttis Andrese sülle. Ta nägi, et Andres on näost valge. Kui kiirabi saabus viidi laps koos ema ja isaga haiglasse. Ann jäeti üksi koju. Anni soov oli tõeks saamas. Kõik sai ju ainult endine olla kui polnud enam tema venda, Andrest.
Paari päeva pärast kui Andrese olukord oli paranenud lasti ta mõneks päevaks koju. Andresel oli avastatud südamehäire. Ta saadeti edasi Helsingisse südameoperatsioonile mis pidi toimuma kuu aja pärast. Ann tundis ennast selles ikkagi süüdi olevat.
Ühel õhtul kui Kärt, Andres ja Ann olid kodus oli isa, Ants, jäänud kuidagi kauaks tööle. Kell oli juba 3 öösel saamas kui ema ütles Annile, et too läheks isa töö juurde vaatama ning kutsuks isa koju. Algul puikles Ann emale vastu kuna ta teadis, et öösel on ohtlik liikuda ringi ning ta oli 16 ning seadusega oli öösel väljas olemine talle keelatud. Lõpuks andis ta, aga järele ning otsustaski minna välja isa töö juurde teda koju kutsuma. Isa ei võtnud telefoni vastu.
Ann kõndis üksinda keset nõrgalt valgustatud tänavat. Surnuaia juurde jõudes kaalus ta minna ka ringiga kuna öösiti on ikka surnuaiad hirmuäratavad. Kuid ringi minnes oleks läinud liiga palju aega raisku. Surnuaiast möödudes kuulis ta surnuaiast karjumist ja märatsemist. Millegi pärast jäi ta seisma. Ning siis nägi ta politseid tulemas. Politsei pidas surnuaia värava juures kinni ning jooksis huligaane kinni pidama . Järsku kuulis ta enda pea kohal raginat ja sai napilt eest ära kui keegi suure prügikotiga üle müüri ronis ja peaaegu talle otsa prantsatas. See keegi oli Maya, kes oli kukkudes jalga vigastanud . Anni märgates palus ta Annil kott võtta ja minna teise surnuaia otsa. Seda Ann tegigi. Läks väga napilt, sest politsei oli teda küsitlenud prügikoti pärast. Õnneks valetas ta selle kohta ning pääses mööda. Teises otsas sai ta Mayaga kokku. Maya lonkas ning oli nähe, et ta oli kõvasti jalga väänanud. Tänava nurgal küsis Ann mis seal kotis on. Maya ütles, et surnuaia hauakaevaja annab neile kottiga konte mis tuleb ülematmise käigus välja. Neid olevat tal vaja sõbra jaoks. Siis helistas Anni ema ja ütles, et isa oli vahepeal ise koju tulnud ja, et pole vaja teda otsima minna. Ann otsustas Maya koduni saata. Nad möödusid majast kus tuli välja Maya õde Devi koos oma poisiga. Maya palus Devit, et too tuleks koju. Devi oli olnud juba terve nädala ära kodust. Ta saatis Maya perse ning tahtis koos poisiga jalga lasta. Maya haaras oma õe käest ja hoidis teda kinni. Devi poiss tuli teda aitama ning kangutas Mayat õe küljest lahti. Maya hüüdis Annile, et ta hoiaks Devit kinni, aga juba oligi Devi jalga lasknud. Maya koduni jõudes otsustas Ann korraks ka sisse tulla. Sees oli kõik väga räpane ja korrast ära. Sees nägi ta Maya ema kes tegeles parasjagu Maya vanaisaga. Vanaisa oli alaarenenud ja ei saanud millegagi hakkama. Kui saadi teada, et terve pere on päev aega söömata olnud asus Maya kohemaid putru keetma. Kuna Maya ema oli nö. nõid, siis nägi ta kaugelt ära, et Anni peas pole kõik korras. Ta kutsus tüdruku enda juurde et talle ennustada. Ta nägi, et Anni ümbritseb surm ning siis rääkis Ann talle kogu loo ära. Maya ema ütles, et ta saab tema venda aidata ainult, siis kui ta saab ise Andrest näha. Seda aga ei saanud Ann lubada. Nõid ütles, et kui Ann saab tuua mingi venna asja millega ta lähedalt seotud on siis piisab ka sellest. Siis oligi aga kell juba liiga palju ning Ann sättis ennast kodu poole.
Kooli Ann järgmisel päeval ei läinud vaid viis ühe oma venna särgi Maya ema kätte. Ann oli kodust leidnud ema kirja kus seisis :“Andrese olukord halvenes taas. Läksime haiglasse.“ See tegi Anni kurvaks. Mayat polnud kodus ning Ann palus tema ema, et ta saaks Mayat siin oodata. Ta otsustas natuke koristada ning tegi, siis tervele perele praekartuleid. Kui Maya saabus koolist oli ta üllatunud, et leidis Anni sealt eest. Ann ja Maya veetsid terve päeva koos Maya juures ning õhtu saabudes pakkus Maya ette et kas ta ei võiks jääda ööseks. Ann oli sellega nõus. Pealegi ei olnud ju Devit kodus niiet Devi ase oli vaba. Nad olid kaua üleval, pikutasid niisama voodis ja ajasid juttu . Öösel ärkasid nad Deevi märatsemise peale. Devi peksis ust ja röökis, et Maya laseks ta sisse. Selle peale läkski Maya ja lasi Devi sisse. Ta tormas otse oma ema ukseni ja pani sellele jalaga paugu kirja. „Kurat! Ta on oma ukse jälle lukku pannud . Anna raha!“ lõugas ta. Maya palus Devil vaiksemalt olla, kuid juba olid kõik üleval. Ann oli ennast sellel ajal juba püsti ajand ning riidesse pannud. Siis tuli Maya, võttis Annil käest kinni ja lasid koos kodust jalga. Ann pani ette et kui Mayal pole kuhugi minna, siis võiks minna tema juurde. Maya teadis, aga kindlalt kuhu minna. Nad läksid mingi 3. korruselise maja keldrisse.
Keldris oli pime ning oli mustad kardinad keset tuba rippumas. Kardinate vahelt paistsid küünlad mis olid purgis. Toa nurgas helendas arvuti ekraan mille ees oli kirst . Ann piilus ettevaatlikult kirstu mille kaan oli pealt ära. Sees oli seal üks poiss. Poiss tõusis kirstust nagu surnu ning suudles Mayat. Ann sai kohe aru, et tegu on Maya poisiga. Seda oli natuke imelik vaadata. Kui Maya tutvustas Anni poisile tuli välja, et Ann teab juba seda poissi. See oli ju Seth kes oligi talle rääkinud langenud inglitest jututoas. Siis tegi Seth neile mõlemale asema ja nad jäid magama.
Hommikul ärgates oli toas pime ning Ann ei leidnud oma telefoni, et kella vaadata. Ilmselt oli ta selle Maya korterisse unustanud. Ta läks Sethi arvuti juurde, et kelle vaadata ning komistas Sethile otse kes lamas kirstus. Selle peale oli ka Maya ärganud ning arvas heaks lahkuda. Ta laenas Sethilt mootorratast ning sõitsid koos Anni juurde. Anni juures oli puhas ning Maya algul kõhkles kui ta sisse astus. Nad tegid teed ja süüa ning istusid suurel diivanil ja vaatasid telekat. Neil oli koos väga lõbus. Õhtu saabudes heitsid nad koos Anni vanemate voodisse magama. Anni ema ja isa olid läinud koos Andresega Helsingisse operatsioonile. Kindlasti olid nad Annile seal sadu kordi juba helistanud, aga Anni telefon oli ju Maya juures. Hommikul oli Maya kadunud. Ilmselt oli ta koju läinud. Kuna Anni telefoni polnud otsustas ta sellele järgi minna ning läkski Maya juurde.
Mayat polnud kodus. Ann sai oma telefoni kätte Maya emalt. Tal oli vaja rääkida Mayaga ning asus teda otsima. Tal polnud aimugi kus ta olla võiks. Aegajalt käis ta ka Maya kodust läbi kuid iga kord polnud veel Mayat kodus. Kui hämarduma hakkas meenus talle õhtu kui nad olid koos Mayaga läinud Sethi poole. Just sinna polnudki Ann veel vaadanud. Ta sättis sammud Sethi keldri poole. Ta ei mäletanud täpselt kuidas sinna saab kuid pika kondamise peale leidis selle ikkagi ülesse. Seest kostis vali muusika ning Ann otsustas sealt otsida.
Sethi keldris oli pidu. Kui Ann sinna sisenes ei jäänud keegi teda jõllitama, vaid tegid talle hoopis teed. Ilmselt olid need Sethi satanistidest sõbrad. Siis tuli Anni juurde üks noormees kes küsis keda ta otsib. Pärast lühikest vestlust sai teada Ann, et noormehe nimi on Orgoth ning Orgoth sai teada, et Ann otsib Mayat. Orgoth osutas kardina poole mille taga Maya ja Seth suudlesid. Ta ei läinud neid segama ning otsustas lasta oodata kuni nad lõpetavad. Ning ennem kui ta arugi sai oli Maya ta kõrval ning karjus , et mida ta temast tahab. Mayale oli hakkand tunduma et Ann jälitab teda. Ann tõttas keldri trepile ja puhkes nutma . Siis tuli Orgoth ja Seth teda lohutama. Maya tuli veidike hiljem ja vabandas kui oli teada saanud, et Anni vend on arvatavasti surnud. Nad läksid kõik koos sisse ja Annile pisteti viinapudel pihku. „Joo,“ ütles Seth,“ See aitab.“ Ann võtis ühe sõõmu ning tundis kuidas seest läks soojaks . Ta oli rääkinud Sethile kuidas ta oli teda kuulda võtnud ja palunud langenud ingleid. Seth rääkis, et nende jõudude kontrollimiseks on vaja tugevust. Tugevust aitab luua kaunistused ning rituaalid . Siis läksid nad kõik magama.
Järgmisel hommikul ärkas Ann ja leidis ennast üksinda. Talle meenus kuidas Seth oli öelnud ja läks keset tuba süütas küünlad ümber enda ringi, võtis ennast pesuväele ning hakkas taas ingleid paluma. Ta palus, et nad pääastaksid Andrese, ta venna. Nagu esimene kord, siis ka see kord läks pilt tal uduseks ja tekkis lämbumistunne. Järsku haaras keegi temast kinni just ennem kustumist ning tiris ta kirstu. See oli Seth. Seejärel nad suudlesid ning siis juba ennem kui nad arugi said nad olid üksteise kaisus. Järsku kuulsid nad kellegi samme ning juba seisiski nende ees Maya. Seejärel tormas Maya välja ning haaras Sethi mootorratta ning kihutas minema. Ann ja Seth ei jõudnud teda peatada.
Maya oli kadunud. Ann otsis Mayat 3 päeva, vahepeal käis ainult kodus magamas. Ann kohtas üks hommik Devit kes nuttis ja teatas talle, et Maya on koomas . Maya sõitis suurel kiirusel ilma kiivrita vastu kivimüüri. Ann tundis ennast süüdlasena.
Järgmine päev ärkas Ann suure närvivapustusega ning nägi, et ema on kodus. Ta rääkis emale igasuguseid hulle jutte mis kõik oli juhtunud. Ta ei teadnud enam ise ka kas need asjad olidki päriselt juhtunud või oli ta neid lihtsalt unes näinud. Anni ema, Kärt, väitis, et nii temaga kui ka Andresega on kõik korras. Andres olevat veel Helsingis kontrollis . Tal olevat süda normaalselt tööle hakand. Ema lasti juba koju, kuid Andres jääb veel paariks päevaks haiglasse. Ann oli saanud toimunud sündmustest üsna tugeva närvivapustuse ning pandi vaimuhaiglasse ravile .
Terve selle juttu jutustas Ann olles vaimuhaiglas. Ta ise ka ei teadnud kas see oli ka päriselt toimunud, aga nii ta seda mäletas.
Marek Grencštein