Riigi tellimuste esitamisel ja riigi vara võõrandamisel jaotatakse võimuteostamise käigus kogutud hüvesid. Nende mõju on kaupade ja teenuste turul väga suur. Paljudes sektorites on ettevõtjate jaoks tulemuslikuks tegutsemiseks määrava tähtsusega küsimus, kas riik või omavalitsused sõlmivad nendega lepinguid. Seetõttu on tegu ka äärmiselt korruptsiooni- ja konfliktialtide olukordadega (vt nt skandaal seoses Rävala pst 8 kinnistu müügiga). Seepärast tulevad halduse eraõiguslike tegevusvormide kasutamisel eraõiguse normide kõrval täiendavalt mängu ka avaliku õiguse normid ja põhimõtted. Selleks võivad olla kehtestatud spetsiaalsed seadused (riigihangete seadus, riigivaraseadus, erastamisseadused), ent kohalduda võivad ka analoogia alusel haldusmenetluse seaduse normid või avaliku õiguse üldpõhimõtted. Haldusasutuste eraõiguslikku tegevust subsidiaarselt reguleerivate normide ja põhimõtete
puhul. Sellest tulenevalt peab ka kolmandalt isikult KarS § 831 lg 2 p-de 1 või 2 alusel konfiskeeritav vara alati pärinema konkreetsest kuriteost (RKKKm 3-1-1-102-12, p 12). 10.05.2013 3-1-1-49-13 Kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega KrMS § 142 alusel arestitakse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku kinnisasi, ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat ja keda ei ole ka arestitud kinnistu ühe omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Seega tuleb kohtul KrMS § 142 alusel kinnistu arestimist otsustades lähtuda AÕS § 56 lg-st 1, mille kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Arestimismäärus ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes AÕS § 65 lg 1 alusel riigilt (prokuratuuri kaudu) nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks
Püsiv õhendus võib olla nii kunstlik kui ka looduslik. Näiteks puud, taimed, põõsad, lilled. Kunstlikult on püsivalt ühendatud igast hooned ja rajatised. Kui me tahame seda määratleda siis tuleb vaadata TsÜS§ 50 lg üks ja § 54. kõik mis ei ole kinnisasi on vallasasi. 2) vallasasjad (res mobiles). Peamine erinevus on omandamise vorm. Kinnisasja omanik on see, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kirja pandud. Mõiste kinnistu ongi kinnistusraamatusse kantud maatükk. Tehingus kinnisasjadega toimuvad notariaalsed vormis. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise liigutada, ilma et asi häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt (autod, raamatud jne). Vallasasjadeks ei loeta väärtpabereid ja raha, neid käsitletakse asjastunud õigustena. B. vallasasjade puhul: § 51 peamine juriidiline liigitus on seoses täitmisega. Asendatav asi ja liigitunnusega asi ei ole alati 100% kattuv
kandnud oma esivanemate talu nime hoopis teisest kohast. Esineb ka juhtumeid (nt Kõlleste vallas), kus maakorraldaja on lausa soovitanud taluhoonete juurde maa erastajale võtta uus nimi, kuigi punktis 1 mainitud samanimelisuse probleemi ei esine. 3. Jagunenud talud või ühe küla talud eristuvad vanades dokumentides ainult numbri poolest. Maareformi alguses tekkis hulgaliselt kinnistuid, kus mitme ühe küla kinnistu nime eristabki ainult number. Pärast kohanimeseaduse jõustumist ei asutud nimedele panema sõnalisi hargtäiendeid, vaid samanimelisuse vältimiseks täiesti uusi nimesid välja mõtlema. 4. Keelelised vead: vana kirjaviis, nimetavakuju, ümberkirjutusvead, mis on tekkinud juba 1930. aastate skeemilisel katastrikaardil, eristava täiendsõna kirjutamine eraldi, mitte sidekriipsu abil. Lõpujärgus olevat maareformi saab mõjutada veel maakondade maakatastrites
audititüübid: o vastavusaudit (käsitleb organisatsiooni tegevuse vastavust õigusaktidele) o vastutusaudit/asukohaaudit (eesmärgiks on selgitada mingi maa-ala pinnase ja/või põhjavee reostust ja selle tekkimise riske; tehakse sageli kinnisvara omaniku/valdaja vahetuse korral, et selgitada võimalike keskkonnakahjudega kaasnevat vastutust) o omaniku vahetusega kaasnev audit (eesmärgiks on selgitada kinnistu ja/või sellel tegutseva organisatsiooni (ettevõtte) keskkonnaprobleemid, nendega kaasnev vastutus ja nende likvideerimise kulud) o eriauditid (jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit) o keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID keskkonnakorraldus – kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab
järku välja ei anta, nõuded on samastatud vastava majutusliigi seadusandlusest tulenevate nõuetega. kehtivuse ajal on majutusettevõttel õigus kasutada järgule vastavaid rukkilille kujutisi majutusettevõtte tähistuses ja turundusmaterjalidel. Majutusettevõttele antakse järk kolmeks aastaks. Kvaliteedijärgu taotlemiseks peab ettevõtja esitama järgmised dokumendid: Majutusettevõtte järgu taotlemise avaldus Täidetud ning allkirjastatud järgunõuete tabelid Koopia asendi/ krundi/ kinnistu plaanist. Fotod (välis-, sisefotod) Järgu kinnituseks väljastatakse majutusettevõttele vastav tunnistus. Järgu objekti adekvaatseks kirjeldamiseks. Majutusettevõttele asukoha/juurdepääsu kirjeldus. Majutusettevõtte tubade jt kliendi poolt kasutatavate ruumide plaan koos pindalade jt vajalike mõõtmete äranäitamisega. Loetletud dokumendid tuleb edastada postiga MTÜ Eesti Maaturism juhatusele aadressil: MTÜ Eesti Maaturism Vilmsi 53 B 10147 Tallinn
planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba, sealhulgas tee-ehitusluba, kirjalikku nõusolekut ega kasutusluba. [RT I 2005, 22, 150 - jõust. 08.05.2005] § 27. Kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. (2) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates. (3) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab kohalik omavalitsus maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.
saamise õiguse tunnustamiseks. Hagis nõudis H, et K kõrvaldaks Tartus Piiri 408 elamus ilma hageja kui kaasomaniku kooskõlastuseta tehtud lammutus- ja ümberehitustööd, ennistaks rikkumiseelse olukorra ja tunnustataks õigust saada kostjalt tasu 12,95 m2 kasuliku pinna kasutamise eest. Hagi tagamiseks palus hageja keelata kostjal kõik tehingud kinnisasja mõttelise osaga. Hagi eesmärgiks on ka Piiri 408 kinnistu kasutuskorra kandmine kinnistusraamatusse. Kas taotlus on põhjendatud? Saaks hagita menetluses § 475 lg 1 p 13. Samas kui käib hagita menetlus, siis asjast puudutatud isik üritaks oma varast lahti saada ja uue omaniku vastu ei saaks enam selle nõudega minna. Seega avaldust on vaja tagada. Hagita menetluse läbiviimisel lähtutakse hagimenetluse sätetest niipalju kui see ei ole vastuolus selle põhimõtetega ja seega võiks kasutada hagi tagamist. III Tõendamine ja asja arutamine 231
Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel, kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, kuulub see temale. Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Vallasomand loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel. Kinnistusraamat, sellesse kantavad kinnistud. Kinnistusraamatu kanded. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Asjaõigused saavad kinnistusraamatus järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis.
- kohaldatav igasuguse kohustuse rikkumise korral lepingutes, milles võlgnetav sooritus on rahaline kohustus - hinna alandamiseks on kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste vahe - alandatud hind= lepingulise soorituse väärtus lepingu rikkumise tagajärjel (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingulise soorituse väärtus ilma puuduseta (kohase täitmise väärtus - nt: kinnistu väärtus 1 000 000, pärast müügilepingut sõlmitud reostus vähendas hina 800 000 kroonini ning müügihind oli 900 000 krooni. Seega: 800 000 x 900 000 : 1 000 000= 720 000 krooni - vastavalt VÕS § 112 lg 5 ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool on oma kohustuse rikkumise heastanud. - Hinna alandamine on lubatud ka siis, kui hind on juba makstud. Sellisel juhul tuleb lisaks hinna alandamisele esitada
tähendab, millised reaalsed muutused toimuvad. Lapsed ei pruugi mõista, kuidas liitmine ja lahutamine teineteisega seotud on, need ei pruugi lapse peas seostuda. Ei saa aru, et need on vastandoperatsioonid. Seetõttu ei saa lapsed aru eelmistest teadmistest. Kui on õppinud liitmist, siis ei oska seda teadmist kasutada lahutamise õppimisel. - sümbolite tähenduse tundmine – sümbolite tähendused ei kinnistu - ülesande lahendamise järjekorra järgimine – miks just ühed asjad tuleb enne teha ja alles siis tohib teisi teha - olulise info eristamine ebaolulisest – tähtis on, et opereeritaks õige infoga. Ei leia üles õiget infot, millega tegeleda. - tehete ebakorrektne ruumiline paigutus - korrutustabeli tundmine - tekstülesande kui matemaatilise situatsiooni tõlgendamine – laps ei saa aru, mis situatsioon ülesande taga on
sajandi algul (tänaseks ümber ehitatud) 15-16. sajandi elamud Vene 14 ja 16 oma algsel kujul. 20. sajandi alguse foto. 1920ndatel aastatel vasakpoolne elamu lammutatud, parempoolne kapitaalselt ümber ehitatud 15. sajandi elamutegrupp Kolm Õde Pikk 71 15. sajandi elamu Pikk 10 fassaad (alumiste korruste avad ehitatud ümber 1920ndatel aastatel) Kinnistu Lai 25 keskajal (rekonstruktsioon) 15. sajandi elamu Vanaturu kael 3 eeskoda, paremal mantelkorseten Keskaegse elamu eeskoda Laial tänaval (nüüdseks hävinud). 20. sajandi alguse foto Keskaegse elamu Pikk 61 eeskoja sisevaade (lammutatud 1911). 1911. aasta foto Keskaegse elamu Pikk 61 eeskoja plaan (lammuatud 1911)
3.2. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kaasus Õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otsesed kulutused jagunevad: Ostja ostab Müüjalt kinnistu. Hiljem selgub, et M-l puudus õigus tehingut sooritada. · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike, Milline on vea hind? Kuidas seda viga oleks saanud vältida? vangivalvurite, kriminaalhooldajate jne palkadeks, koolituseks või väljaõppeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne; 3.3. Moraalse kahju vältimise printsiip
kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet; - mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada; - mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega; - mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; - mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. Ainuõigus Ainuõigus annab kaubamärgiomanikule õiguse keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: - identseid tähiseid samade kaupade ja teenuste puhul,
kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada; 13.Kaubamärk ei või olla identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega, kui kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada, kuuluvad meditsiini valdkonda; 14.Kaubamärk ei või kahjustada varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; 15.Kaubamärk ei või olla identne või eksitavalt sarnane teises riigis õiguskaitset omava kaubamärgiga, kui taotlus on esitatud pahauskselt 7 20. Milliseid reklaamteksti kujundamise reegleid te teate? Suurus
Tapa , Õie tänav 3 Sõlmis 1.märts 2015 töövõtulepingu OÜ Vesi, kes kohustus ehitama tellijale büroohoone. Töö täitmise tähtaeg oli 1.juuli 2016, tööde eest maksti ositi ja üldsummaks oli 300 000 eurot. 3.juulil 2016 anti objekt tellijale üle. 2.juulil 2016 esitas AS Mets arve tasumiseks tööde eest, summa oli 100 000 eurot. Tasumise tähtaeg oli 7.juuli 2016.a. Töö eest ei tasutud. 5.august 2016 esitati tellijale pretentsioon. OÜ-le vesi sai teatavaks, et AS Metsal on vara kinnistu näol ja selle väärtuseks on 340 000 eurot. Tellijal on võlad, maksuametile on ta võlgu 50 000 eurot, OÜ Videvik 100 000 eurot, AS Koit 50 000eurot ja töötajatele on maksmata kahe kuu töötasu, mis on 20 000 eurot. Lisaks on ta veel võlgu AS Kodu 30 000 eurot. PANKROTIAVALDUS . Kontrolli, mis eeldused peavad olema täidetud. Täitementlusi ei tule sisse. Kui vaja koostan pankrotihoiatuse. TÄHTAJAD! SANEERIMINE
Page 5 of 24 3.2. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise Kaasus kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Ostja ostab Müüjalt kinnistu. Hiljem selgub, et M-l puudus õigus tehingut sooritada. Milline on vea hind? Kuidas seda viga oleks saanud vältida? Õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otsesed kulutused jagunevad: riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike, 3.3. Moraalse kahju vältimise printsiip vangivalvurite, kriminaalhooldajate jne palkadeks, koolituseks või väljaõppeks;
1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majandusli...
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Kuidas see seaduse järgi toimub ja millised on selle nõude mittetäitmise tagajärjed? Võlausaldajad peavad ise hoolitsema, et nende nõuded oleks esitatud tähtaegselt. See aga eeldab, et võlausaldaja peaks olema pidevalt kursis väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmuva informatsiooniga. Seda ei ole mõistlik eeldada ja autori hinnangul tuleb selles kusimuses leida mingi XXI sajandi infotehnoloogiline lahendus. Lahendus, mis annaks äriregistri koodi või kinnistu katastritunnuse alusel kohe, kui nende numbrite all olevate uhingute või kinnistutega midagi toimuma hakkab, asjaosalistele signaali: "Loe Ametlikke Teadaandeid". Nimetatud "asjaosalised" peaksid eelnevalt muidugi susteemi sisestama need koodid, milliste taga asuvate uhingute ja kinnistute vastu neil huvi on. Tundub, et see ei peaks olema tehniliselt uletamatu. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
- Skisofreeniahaigete sugulastel enam: paranoilist, skisoidset, skisotüüpset IH Biokeemia - Impulsiivsus - Impulsiivne agressiivsus Psühhodünaamika Freud - Psühhoseksuaalse arengu peetus o Oraalne isik – passiivne sõltuv o Anaalne isik – põikpäine, ihne, hea enesekontrolliga - Ego- ja šelf-psühholoogia – separatsiooni-individuatsiooni häired o Ennast ja teisi puudutavad kujutlused ei eristu ega kinnistu piisavalt o Ei teki piisavalt eneseväärikustunnet o Liigne sõltuvus, ärakasutatavus - Separatsiooni-individuatsiooni häired o Traumaatilised lahusolekud o Vanemate ebastabiilsus o Temperamendierinevused Esinemissagedus - Mehed rohkem paranoilised, nartsissistlikud, düssotsiaalsed, anankastsed - Naised rohkem ebastabiilsed ,sõltuvad, hüsteerilised - Madalates sotsiaalsetes gruppides enam - Lahutatutel enam
teooriat kasutatakse deliktiõiguses? ? Tuleb rak alati, kui kannatanu tugineb nõude esit mingisuguse normi rikkumisele kahju põhj poolt. Kahju on normi rikkumise tj-ks ainult siis, kui just rikutud normi eesmärgiks oli ära hoida seda kahju, mis kannatanul konkr-l juhul tekkis. Väljendused vastutust tekitava kausaalsuse juures § 1045 lg 3 ja täitva juures § 127 lg 2. KOV aktide ette nähtud kohustus kinnistu omanikele, et hooldaksid kinnistuga piirnevaid kõnniteid. B kukub A hooldataval teel ja saab kehavigastuse, siis 6 saab küs, kas KOV kehtest normi eesmärgiks oli mh hoida ära sellise kahju tekk B-l nagu antud juhul tekkis. Ei tohi lasta juhtida sellel, et § 1045 lg 1 p 2 järgi õv vigastuse tekitamine. Kui tegu tegevusetusega, siis tuleb leida kohustus, mida A oleks rikkunud. Antud juhul KOV õigusnorm. Samas
andma. See säte annab õigus valida, kas nõuda üldkoosolekult või esitada hagita menetlus kohtule. Lg 3 on alternatiivne, st ei pea enne läbima, et kohtusse pöörduda. U nõuded: “Taotlus saada teavet aktsiaseltsi majandusliku olukorra ja viimase kahe aasta jooksul tehtud tehingute kohta. Eelkõige soovis aktsionär saada detailset ülevaadet sellest, kellega ning millistel tingimustel on juhatus sõlminud kinnistu omandamise ja võõrandamise kokkuleppeid, samuti kellega ja millistel tingimustel on sõlmitud ehituslepinguid, milliseid summasid on aktsiaselts nende tehingute järgi saanud ja milliseid kulutusi teinud, millised kohustused on lepingute järgi täidetud ja millised täitmata.” Vastus nõudele: Teabeõigus võib hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide
Valduse äravõtmisest tulenev nõue. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. KINNISTUSRAAMAT Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalikõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras
eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Näide: Ostja ostab ühe kinnisasja, kus on suviti püstitatav varjualune, kasvab ilus puu ja kus on kelder. Kui varjualune on maha võetud, puu on maha võetud ja kelder on maha lammutatud, siis ostja saab nõuda puud ja keldrit, kuid mitte varjualust, sest see ei ole kinnistu oluline osa. Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks
eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Näide: Ostja ostab ühe kinnisasja, kus on suviti püstitatav varjualune, kasvab ilus puu ja kus on kelder. Kui varjualune on maha võetud, puu on maha võetud ja kelder on maha lammutatud, siis ostja saab nõuda puud ja keldrit, kuid mitte varjualust, sest see ei ole kinnistu oluline osa. Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormidek...
võtmes. Rühmavaliku puhul kinnistuvad evolutsioonis tunnused, mis soodustavad populatsiooni kasvu ja sellest sõltuvalt või sellest sõltumata vähendavad populatsiooni väljasuremisriski. Tunnused, mis väljasuremisriski suurendavad, surevad välja koos populatsioonidega, mis nende kandjatest koosnevad. AGA on tunnused, mis on isendile kahjulikud (alandavad kohasust) kuid populatsioonile kasulikud (vähendavad väljasuremise riski). Sellised tunnused ei kinnistu ja järelikult ei ole oluliseks evolutsiooniteguriks. Sellise tunnuse näiteks on altruistlik käitumine või ka näiteks sigimisest loobumine populatsiooni ähvardava ressursside ammendamise korral. LV jaoks oli vaja reproduktiivsust, pärilikkust, varieeruvust indiviiditi, kohasuse erinevus. Teoorias oleks rühmavalik võimalik, aga ta oleks väga aeglane ja kohastumuste tekitamiseks liiga ebaefektiivne, samuti eeldaks altruistlikku käitumist (eeldus, et atruistide rühm saaksid rohkem
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
kõik teised peavad sellega arvestama. piiratud asjaõigused - õigused asjale, kuid piiratumas ulatuses võrreldes 11 omandit. Enamikel juhtudel piiratud asjaõigused on ühtlasi õigused võõra asja suhtes. 1.reaalservituut koormis millega koormatakse üht kinnistut teise kinnistu kasuks. kasutusõigus 2.realiseerimisõigus eelkõige pandiõigus. . 3.Omandamisõigus e. ostueesõigus · Intellektuaalne omand intellektuaalse omandi õigused. Õiguse mittemateriaalsetele hüvedele.(Autoriõigus, patendiõigus) Relatiivsed õigused - õigused konkreetse isiku suhtes. · Nõudeõigused õigus nõuda mingi konkreetse tegevuse tegemist , või millegi tegemisest hoidumist
Kohtulik kaitse Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg on üks aasta, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest. Kinnistusraamat, sellesse kantavad kinnistud Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand või kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand Vallas- ja kinnisomand Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. Ühine omand
Keelatud on maavarade kaevand, puu ja põõsarinde raiumine, maj tegevus(va niitmine), väetised. Supelrannal (üldplaneeringuga määratud ala) ei ole veekaitsevööndit. Natura alade reziim: aladest valit esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilit; ajutised piirangud eelvalikualadel (nt lageraie, lood rohumaal ja metsamaal väetiste ja mürkide kasut, jäätmete ladust, va. olmejäätmed oma kinnistu piires; kkteenistuse nõusolekul võib nt rajada uusi teid ning kaevand maavarasid kõik teised asjad on lubatud, nt telkimine, jahipidamine, 26 suplemine, kalapüük); majade ehitamist ei keelata kui see ei hävita Natura väärtusi,
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene...
Ehkki Estonian Cell on suurimaid elektrienergia tarbijaid Eestis, põhjuseks kaks 17 MW elektrilise tarbimisvõimsusega peenestit, on tema keskkonnaeelisteks: - väävlivaba tootmisprotsess; - kloorita pleegitamine; - väike puhta vee tarbimine; - tarbitava puidukoguse ja toodangu mahu hea suhe. UPM Kymmene Otepää AS Aastal 2000 ostsid AS Forestex ja AS Sylvester (Eesti) ning Schaumann Wood OY (UPM Kymmene, Soome) endise Otepää Autoremonditehase kinnistu ja ehitasid sinna vineeritehase. 2003. aastal omandas UPM Kymmene kõik vineeritehase aktsiad. Ehituse alguses pidi uus firma esmalt kõrvaldama eelkäijast jäänud keskkonnareostuse ja ehitama uued puhastusseadmed. Paigaldatud tootmisseadmed olid küll kasutatud, kuid need renoveeriti uusima tehnoloogilise teadmuse kohaselt. Aja jooksul lisati üha uusi seadmeid, kaasa arvatud teine spoonikoorimisliin ja täna on Otepää vineeritehas tööviljakuselt ja energiatarbimiselt
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
Pärandavara ühisus tähendab, et kaaspärijad on koos ühisvara pärijad. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Juhul kui on mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus. Ükski kaaspärijatest ei saa osa konkreetsetest pärandvara hulka kuuluvatest esemetest ja õigustest, vaid osa pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist. Näiteks kui pärandvara hulka kuuluvad kinnistu, auto, pangakontol olev raha, siis kõik need esemed on pärija ühisomandis ja näiteks kinnistusraamatusse või Liiklusregistrisse kantakse nad kõik ühisomanikena ilma, et näidataks kaasomandi osi. Seni, kuni vara kuulub pärijatele ühiselt, ei saa ükski neist eraldi oma osa sellest varast, näiteks kinnistust, võõrandada ega koormata. Pärandvara hulka kuuluvaid asju saavad müüa, kinkida jne ainult kõik pärijad koos
kokku panna, dokumendid vormistada jne. Need on lepingu olemuse seisukohalt kõrvalkohustused. Põhikohustus määrab ära lepingu olemuse ja selle rikkumine võimaldab kohaldada rangemaid kaitsevahendeid. Kõrvalkohustused on aga niisugused kohustused, mis ei ole põhikohustusega sünallagmas ja seega ei saa nendele ka vastuväidetes tugineda. Tallinna Ringkonnakohus leidis näiteks oma otsuses tsiviilasjas II-2/836/01, et kuna rendiobjektiks on hoone, mitte krunt ega kinnistu, siis ei saa rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks olla ümbruse korrastamatus, kui kohustus hoida ka ümbrus korras ei olnud lepingus otse sätestatud. Lepinguliste põhikohustustega sellise kõrvalkohustuse kaasnemist ei saa eeldada. Õiguskaitsevahendi kasutamisel on kohustuste liigitus põhi-ja kõrvalkohustusteks oluline siis, kui tuleb hinnata, kas lepingu poolel on õigus täitmisest keelduda VÕS §-de 110 või 111 järgi. VÕS § 110
kokku panna, dokumendid vormistada jne. Need on lepingu olemuse seisukohalt kõrvalkohustused. Põhikohustus määrab ära lepingu olemuse ja selle rikkumine võimaldab kohaldada rangemaid kaitsevahendeid. Kõrvalkohustused on aga niisugused kohustused, mis ei ole põhikohustusega sünallagmas ja seega ei saa nendele ka vastuväidetes tugineda. Tallinna Ringkonnakohus leidis näiteks oma otsuses tsiviilasjas II-2/836/01, et kuna rendiobjektiks on hoone, mitte krunt ega kinnistu, siis ei saa rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks olla ümbruse korrastamatus, kui kohustus hoida ka ümbrus korras ei olnud lepingus otse sätestatud. Lepinguliste põhikohustustega sellise kõrvalkohustuse kaasnemist ei saa eeldada. Õiguskaitsevahendi kasutamisel on kohustuste liigitus põhi-ja kõrvalkohustusteks oluline siis, kui tuleb hinnata, kas lepingu poolel on õigus täitmisest keelduda VÕS §-de 110 või 111 järgi. VÕS § 110
asub tuletõrjekomando ja kui kiiresti päästjad jõuavad õnnetuspaigale, vaid eelkõige sellest, kui varajases staadiumis tulekahju avastatakse ja kui tuleohutu on hoone. Tulekahju võimalikult varajaseks avastamiseks peab vähemalt elamu või korteri ühes ruumis olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Soovitatav on, et tulekahjusignalisatsiooniandur paikneks igas toas. Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud tulekahju kustutamiseks vajaliku tuletõrjeveega. Hajaasustuses olevate maaelamute puhul saab seda tagada tuletõrje-veehoidla või -mahutiga (mahtuvusega mitte alla 50 m) või loodusliku veekogu või jõe abil, millele on aastaringne ligipääs. Hoonesisene esmane tulekustutus on võimalik lahendada pulberkustutite või tulekustutusvaipadega. Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata otsese põlemisprotsessiga seotud hooneosadele: korsten, ahi, pliit, kamin jne
häiriv ning ületada füüsilist koormustaluvust. Loa järelevalve ei hõlma reeglina ürituse reaalset osalejate arvu ja mõjude hindamist, kui just ei ole tegemist häiringu või kaebustega. Valdaval osal kaitsealadel on telkimine, laagrisse jäämine ja lõkke tegemine lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaa omanikul oma maavalduse piires (maaomanik ei tohi kaitsealadel kõikjal oma kinnistu piires lõket teha ega telkida - eelduseks on, et tegu pole liikumispiiranguga alaga, kuhu ka eramaa omanik ei tohi teatud perioodil siseneda). Külastuskoormuse planeerimisel ja kontrollimisel juhindutakse eeltoodud loodusturismi arendamise eesmärkidele lisaks järgnevatest põhimõtetest: • tõstetakse esile objektide looduslikkus ja hariduslik potentsiaal, pidades seejuures objekti külastusväärtuse juures täiendavalt silmas kogemuslikkust,
kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle aravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise aravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed., mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu mittetundmisega Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt
liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides" (RTL 1999, 94, 158). 22 5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 määrus nr.185 "Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996" (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029). 5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.9. Kanaliseerimata alal tuleb hallid veed lahutada fekaalidest ning koguda ja vedada välja või immutada pinnasesse kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.10. Fekaalide kuiv- või märgmenetluse valik sõltub vee erikasutusloast ja valitakse kooskõlastatult kohaliku tervisekaitse- ja keskkonnakaitseteenistusega. Vesivarustus
eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab
kodanikuõigused, autoriõigused, inimõiguste subjekt, pärimine ja pärandamine, perekond, perekonnaseisuasutus, perekonnaseisuakt, perekonnaseisutunnistus, abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara, ülalpidamiskohustus, elatis, elatisraha, vanemlikud õigused, pärimine, pärandaja, pärand, pärija, annak, pärandi avanemine, pärimisleping, testament, seaduse järgi pärimine, omand, valdus, asi, kinnisasi, vallasasi, omaabi, kinnistu, piiratud asjaõigused, leping, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, notariaalne leping, notar, lepinguline kahju, lepinguväline kahju, mittevaraline kahju, viivis, leppetrahv, käendus, tööleping, katseaeg, töövaidluskomisjon, töövõtuleping, avalik teenistus, tarbija, kaup, teenus, kvaliteet, hind, pretensioon, süütegu, süüteo koosseis, tahtlus, kavatsetud tegu, kaudne tahtlus,
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
