Heaoluühiskonna tunnused: · Sotsiaalse turvatunde kasv · Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine · Töövaba aja suurenemine · Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv · Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto Heaolu ei jagunenud kõigile · Paremat äraelamist said endale lubada aunilt rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed · Sellest tulenevat leidis suuremat kandepinda sotsiaalse õiguse idee · Suurema kandepinna sai Keynesi õpetus M.J. keynes'i ideed: · ise oli inglise majandusteadlane, kes soovitas riigil sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks enam majandusellu sekkuda: o riik pidi rohkem ressursse ümber jagama o hakati enam tähelepanu pöörama riskirühmadele. Heaolu ei ole alati hea · tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks · tõusus nn ,,keskmisele inimesele" suunatud massikultuuri tähtsuse tõus · kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus
kapitalistide ja töölisklassi vahel. Eriti tugevalt mõjutas majanduse arengut Esimene maailmasõda. Mitmes sõja kaotanud riigis kehtestati totaalsed reziimid, näiteks Venemaal kommunistlik ja Itaalias fasistlik diktatuur. 1923.-1933. aastatel raputas maailma majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest. Saksamaal kehtestati selle tulemusena natslik diktatuur. Tugeva demokraatiatraditsiooniga USA-s kasutati kriisist väljumiseks majanduse riiklikku reguleerimist Keynesi majandusteooria alusel vastandina 1920. aastatel valitsenud liberaalsele turumajandusele. 1 Pärast Teist maailmasõda arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ning vastav majanduspoliitika. 1944. aastal loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis. Nende institutsioonide ülesanne oli stabiliseerida maailma
Ainsaks jõuks, mis suudab majandust vajalikul määral korraldada, on riik. Et seda kõike saavutada, oli vaja muuta senist suhtumist riigi eelarvesse. Keynes kinnitas, et ei maksa tunda hirmu, kui riigi kulud on tuludest suuremad, kui eelarve on puudujäägiga ehk defitsiitne. Riik katku oma suurenenud kulud paberraha täiendava käibelelaskmise ehk emissiooni teel. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE UUS MAJANDUSPOLIITIKA. Praktilise vajaduse sunnil hakkasid valitsused üha enam rakendama J. M. Keynesi poolt pakutud ja põhjendatud abinõusid. Kõige põhjalikumalt ja täiuslikumalt tehti seda Ameerika Ühendriikides president Fr. D. Roosevelti (võitis 1932. a. valimised) "Uue kursi"(New Deal) raames. Kõik see oli uudne nähtus, võrreldes ühendriiklaste senise praktikaga. Mis puutub aga maailma, siis oli "uue kursi" tähtsus selles, et sellal kui Saksamaal kriisist jagusaamiseks mindi mööda repressiivset teed, siis Ameerika Ühendriikides jäi peale
Richard Nixon – USA president 1969-1974 Ronald Reagan – USA president 1981-1989 Robert Schuman – Prantsusmaa välisminister 1948-52 . Koos Jean Monnet’ga koostas Schumanni plaani. Euroopa ühendamise üks algatajaid. Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963 Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses monetarism - vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. reaganoomika – R. Reagani majandusplaan. Eesmärgiks majanduskriisist üles saada. Selleks vähendati ettevõtluse riiklikku regulleerimist, ettevõtjale eelnevalt kehtestatud piirangut tühistati, alandati makse.
APC - keskmine tarbimiskalduvus APC = C / Qd Keynesi mudelis on APC > MPC 15 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Vaatleme tarbimisfunktsiooni (C = C0 + c*Qd) arvnäite abil. Kui C0 = 100 ning g c = 0,8, , , siis funktsioon avaldub kujul j C = 100 +0,8Q, Qd. Seega tarbimine võrdub 100 krooniga, millele lisandub 0,8 kasutatavast sissetulekust, mis iseloomustabki Keynesi psühholoogilise seaduse sisu. Järelikult, Jä lik lt 80% sissetulekutest i t l k t t tarbimise t bi i ning i ülejäänud ül jää d 20% säästetakse. ää t t k Tabelites on toodud näidena tarbimise ning säästude arvväärtused.
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (re...
Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li
pärsib maj arengut) · SB ja Prants nii teravalt ei tabanud, kuid siiski langes tootmise tase, suurenes tööpuudus, mitmet ettevõtted pankrotistusid jne · Maj kriis tekitas teravaid sisepol olukordi ja aitas kaasa diktatuuride kujunemisele (natsism Sks, autoritaarsus Eestis) · Keinsianistlik maj poliitika: 1932 a USA presidendi Roosevelti uus poliitika, mis põhines maj teadlase J.M. Keynesi teoorial sekkuda kriisi korral riigi maj ja reguleerida seda riiklikult; neid põhimõtteid kasutades väljus enamik riike 1933-34 maj kriisist Majandus demokraatlikes riikides: 1. USA: · Sõjajärgsetel aastakümnetel Euroopa riikidest võlgade katteks makstud raha soodustas maj arengut -> maj võimsus USAle · Suurenes tootmine; konveiersüsteemi kasutamine ja masstootmine lühendasid tööpäevi,
Raha tuleb juurde trükkida, et tekitada inflatsioon, mis ravib majandust. Tuleb muuta suhtumist eelarvesse see võib olla defitsiidiga. · FRANKLIN DELANO ROOSVELT: Tuleb võimule 1932. aasta presidendivalimistel ning hakkab koheselt rakendama Keynesi majandusteooriat. 1933. aastal kuulutas välja New deal ´i ehk reformiprogrammi, mis lähtub kesianismist. Kui Roosvelt sai võimule, hakkas ta ka koheselt seadusandlust muutma. Lõpuks lõpetab keeluseaduse. Dollar devalveeriti, loobutakse kulla standardist. Loob kontrolli panganduse üle, ning annab raha funktsioneerivatele pankadele. Loob hulgaliselt kolmetähelisi administratsioone. Tähtsamad:
h tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega teisega. 3. Mida tähendab Say väide: "Pakkumine tekitab omaenda nõudluse." 25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz John Maynard Keynesi Keinsialism ideede pooldajad! 1. Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2 Majandus 2. M j d on oma olemuselt l lt põhiliselt õhili lt ebastabiilne. b t biil 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. Keynes peab oluliseks: I Raha rolli I. · ebameeldivused majanduses sunnivad
1. IS-LM mudeli nimetuses tähistab IS „investeeringud“ ning „säästud“ ning IS kõver iseloomustab seda, mis toimub toodangu ja teenuste turul. LM aga kajastab mõisteid „likviidsus“ ja „raha“ ning LM kõver kajastab raha nõudluse ja pakkumisega seonduvat. IS-LM mudeli loojaks peetakse Nobeli majanduspreemia laureaati John R.Hicks 2. Nn IS-LM mudelis on taskaalutulu tase määratud plaanitud kulutustega PE ja Y tegelike kogukulutuste lõikepunktiga. 3. Vastavalt Keynesi majandusteooriale suureneb kogutulu rohkem kui suurenesid kogukulutused tänu multiplikaator efektile, kusjuures taoline efekt on omane kõigile eksogeensetele muutujatele. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 1/(1-MPC)=1/MPS pöördväärtus. Maksumultiplikaator on aga arvutatav seosena - (MPC)/(1-MPC)=MPC/MPS 4. IS kõver väljendab intressimäära ja kogutulu vahelist kahanevat võrdelist seost. Intressimäära ja kogutulu
On niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. See sõltub hinnatasemest, raaltulust ja intressimäärast. Samas ei ole majandusteadlaste hulgas ühtset arusaama sellise soese täpse olemuse kohta. Vastavalt kvantitatiivslee rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt: kus, V raha ringluskiirus P hinnatase M ringluses oleva raha hulk Y kogutoodangu hulk(reaalne SKP) Alternatiivne teooria sellele ona Keynesi rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · Tehingumotiiv ehk soov omada raha, etteostada igapäevaseid kindlaid tehinguid · Ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematutaks juhtudeks · Spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäärk tulevikus peaks tõusma. Keynesliku vaatenurga kohaselt sõltub raha nõutav kogus otseselt tulutasemest(Y) ja hinnatasemest(P) ja pöördvõrdeliselt intressimäärast.
hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk . Kaupade kogupakkumine: Määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritegaja tootmistehnoloogiaga On võrdne majanduse kogutoodanguga Majanduse kogutoodang on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias Kogupakkumise muutumise käsitlusel on 2 koolkonda: klassikaline, Keynesi Kompromissikäsitlus Kogupakkumise puhul tehakse vahet lühiperioodi ja pika periood kogupakkumiskõvera vahel! Keynesi koolkond: Lühiperioodil eeldatakse, et tootmistegurite hinnad on jäigad. Seetõttu on lühiperioodi kogupakkumiskõver peaaegu horisontaalne. Klassikaline koolkond: Pika perioodi kogupakkumise kõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase.
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimes...
3. Autonoomsete maksude multiplikaator KT = -c/(1-c) = -0,8 / ( 1 - 0,8 ) = -4 4. Kui palju tuleks muuta autonoomseid investeeringuid I0 , selleks, et kaoks SKP lõhe. Potentsiaalse SKP väärtus on 1025. Languslõhe: Q = Q* - Q' = 1025 - 1000 = 25 Q = Ksp * I I = Q / Ksp = 25 / 5 = 5 5. Kui palju tuleks muuta autonoomseid makse T0, selleks, et kaoks SKP lõhe. Potentsiaalse SKP väärtus on 1016. Languslõhe: Q = Q* - Q' = 1016 - 1000 = 16 Q = KT * T T = Q/KT = 16/-4 = -4 19."Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: 1.valitsuse katset piirata sularaha tehinguid 2.valitsuse kavatsust lahendada sularaha puudust raha ohjeldamatu juurdetrükkimisega 3.situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei julge neid osta pidades neid nn. "rämpsvõlakirjadeks" 4.olukorda, kus investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla, kuna võlakirjadelt makstavad intressid on äärmiselt madalad 3
finantsinstitutsioonid ning vastav majanduspoliitika. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga ülesandeks oli stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. John Maynard Keynes. Tema riigimajanduse teooria lähtus seisukohast, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeeringud, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sel juhul peaks Keynesi arvates sekkuma valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksude vähendamise abil nõudlus turgudel ning selle kaudu suurem toodang ja majanduse kasv. Üleminek infoajastule. Algas 20. sajandi keskpaigas. Järjest olulisemaks muutus informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine. Infoühiskonna võtmetehnoloogiate väljatöötlemisel oli suur
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassi...
Kogunõudlus majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport kogueksport miinus import, klassikaline koolkond klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver vertikaalne sirge, Okuni seadus
Kogunõudlus – majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine – majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud – kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele – igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond – klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver – näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver – horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver – vertikaalne sirge, Okuni seadus –
äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) 25%- ni; e) 30%- ni. ni 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) uusklassikalise koolkonna esindajad; b) keynsliku koolkonna esindajad;
On väiksem kui valitsuse kulutuste võimendi-tarbijad säästavad (1-MPC) osa maksulanguses, seega esialgu saavutatav erakulutuste kasv on väiksem kui valitsuse kulutuste kasvu korral IS kõver: Definitsioon: intressimäära (r) ja tulutaseme (Y) kombinatsioone ühendav joon, mille korral hüviste turg on tasakaalus, st tegelikud kulutused (kogutoodang) =planeeritud kulutused (PE) IS kõvera võrrand: Y=C(Y-T katusega) + I(r) + G(katusega) IS kõver tuletatakse keynesi risti alusel VAATA 8 SEPTEMBER LOENG KUS RÄÄGIB GRAAFIKUTEST Likviidsuseelistuste teooria Keinsistlik lähenemine, mille kohaselt kujuneb tasakaaluintress rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul LM kõver ja selle seosed: Likviidsuseelistuste mudeliga (rahanõudlus L) LM kõver näitab graafiliselt rahaturu tasakaalu erinevatel sissetulekute tasemetel LM kõver valem: M katusega/P katusega=L(2,Y) IV loeng: IS-LM mudeli rakendamine RAhapoliitika ja fiskaalpoliitika interaktsioon:
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
analüütiline arvestus rmp. analüütilistes kontodes* toimuv arvestus analüütiline konto rmp. konto, milles arvestatakse ühes sünteetilises kontos arvestavatest tehingutest ainult üht, väiksemat rühma suhteliselt ühelaadseid tehinguid analüütiline (majandus)teooria tavalisest kõrgema taseme üldistusi sisaldav ja põhjendav vaatesüsteem, mis seletab, kuidas tegelikku majandust uurida ja selle suhtes õigetele järeldustele jõuda (nt. Keynesi teooria) andmeanalüüs statistiliste ja muude meetodite kasutamine uuringu käigus kogutud informatsiooni töötlemisel, et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel ei saa teha või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjenduses (data analysis) andmebaas, andmeait elektrooniliseks töötluseks ja kasutamiseks kohandatud kindla sisu ja ühtse struktuuriga andmekogu (data base, data warehouse)
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
· Riik hakkas rohkem hoolitsema abivajajate eest nt töötu abiraha ja pension. · Reguleeris põllumajandust, kehtestedes tootmispiirangud. Selle tulemusena hakkasid põllusaaduste hinnad taas kasvama. · Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid elujõulistel pankadel. 1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta
sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776) o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil o turutasakaal saabub täishõive tootmismahus o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele o kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes o Uusklassikaline koolkond(1970/80-...), adaptiivsed ootused; ratsionaalsete ootuste koolkond:
p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks; c) situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud; d) situatsiooni, i i i kusk võlakirjadelt õl ki j d l makstavad k d intressid
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased ...
Tööstusühiskonna majanduse areng · Negatiivsed nähtused arenenud tööstusriikides 20 saj algul o Kapitalistliku majanduse maht liialt suur o Tootmine hakkas koonduma väikeettevõtted ühinesid suurettevõteteks monopolide teke o Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel · I maailmasõda totaalsed reziimid , majandus allutati võimule · 1923-1933 majanduskriis, alguse sai USAst o Keynesi majandusteooria ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust · 1944 Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond ül stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil · 1940 koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate iseseisvumine tööstusriigid ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna · Tööstusriikides: heaoluühiskond riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem
majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7
d. saavad ainult hüperinflatsiooni tingimustes 66. Kas Eesti Vabariigi maksebilansi jooksevkonto seis 2002 a. oli: a. positiivne b. negatiivne c. tasakaalus d. ülekaalus 67. Juhul kui riigi eelarve on koostatud defitsiidiga, siis defitsiidi likvideerimiseks on majanduslikult kõige kasulikum a. trükkida rahatähti juurde niipalju vaja b. võtta laenu c. mitte reageerida eelarve defitsiidile d. devalveerida rahvuslik valuuta 68. Missugune nendest piirkondadest on LM kõveral on Keynesi piirkond: a. I piirkond b. II piirkond c. III piirkond 69. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: a. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 70. Kas raha nõudluse suurenemine nihutab LM kõvera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab b
majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 – tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7
funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustelt maksudelt. 50. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? Selle langev kuju näitab, et hinnataseme tõustes kogunõudlus väheneb ja vastupidi. 51. Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe? Tarbija eelistuste muutumisel, investeeringutega, valitsuse kulutustega, kulutustega puhasekspordile. 52. Mille poolest erinevad klassikalise ja Keynesi koolkonna eeldused majanduse toimimise kohta? Keynesi koolkond: lühiperioodi majanduskäsitlus; lühiperioodi hinnad ja palgad on jäigad; majanduse tüüpiliseks seisundiks pole tasakaal, vaid pikaajaline seisak või pidev ebastabiilsus; tasakaal võib saabuda ka allpool potsensiaalset tootmistmahtu, s.t tööpuuduse korral; tööpuuduse põhjuseks on ebapiisav kogunõudlus; tööpuudust on võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse, suurendades kogunõudlust; parim
interventsionistlik riik järelvalve institutsioonid riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll; järelvalve institutsioonideks on riigiehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid keinsianism ehk keinslus Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida kodanikukultuur ehk demokraatlikule ühiskonnale iseloomulik kultuuriliik, mis hõlmab endas ulatuslikke teadmisi ja tsiviilkultuur oskusi ühiskondlikuks suhtlemiseks
18 Kogupakkumine Q(S) või AS majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Maht (SKP) kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Eratarbimine C kulutused sõltuvad eelkõige indiviididetulude suurusest. Tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks on Keynesi arusaam:tarbimine kasvab tulude suurenedes, kuidosa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks Investeeringud I uute kapitalikaupade soetamise kulutused, uusehitus ning akumuleeritud kaubavarud. Prognoos on keeruline, sest maht sõltub paljudest teguritest (tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad, investeerimiskliima üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud.
Teadusavastus uute varem tundmatute teadusfaktide üldistamine uueks originaalteooriaks või seaduseks. Tulemusena muutub või täiustub tunnetuslik pilt objektist või nähtusest oluliselt. Paradigma püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigmaks nim. üldtunnustatud teooriat, millele rajatakse selle teadusharu uuringud (N: Keynesi teooria või Friedmanni teooria). Tõde objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. 14. Esmased ja teisesed andmeallikad - nende olemus, liigitus, eelised, puudused näited. Esmased andmed andmed, mis on saadud käesoleva uuringu käigus. N: vaatlus, suhtlus, eksperiment Eelised : Puudused : kulub palju aega ja raha
ametid ja inspektsioonid kapitalism (1) - majandussüsteem, kus tootmis- ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid kautsjon (3) - valimispraktikas kasutatav rahalise sissemakse nõue kandidaadi registreerimiseks. Kautsjoni suurus määratakse valimisseadusega seadusega. keinsianism ehk keinslus (2) - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida keskklass (1) - kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris.
(salaalkohol) · Ka ajalehepoiss võis tõusta tööga miljonäriks · Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover, kes piiras riigi osalust majanduselus ja rõhutas vabaettevõtluse tähtsust · 1929. algas majanduskriis · Massiline vaesumine · 1932.a presidendiks demokraat Franklin Delano Roosvelt · Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist · Uus Kurss tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine · J.M. Keynesi teooria võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni · Tänu sellele tõstei makse, millest polnud kasu, suurendades vaid USA riigivõlga TÄHTSAMAD REFORMID OLID: · Riigitoetus uutele töökohtadele, hädaabi toetus · Kehtestati miinimum töötasu, tööpäeva maksimaalne pikkus · Riik hoolitses abivajajate eest töötu abiraha, pension ja vaestele toetused · Riik reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud · Riigi kontroll panganduse üle
--- Question 28 (1 point) Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: a. kapitalikonto defitsiit b. ekspordi suurenemine c. valisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja valisinvesteeringute juurdetuleku vahenemine d. valisinvesteeringute kasv ning uute valisinvestorite sisenemine turule ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 29 (1 point) "Likviidsusloks" Keynesi kasitluses tahendab *a. situatsiooni, kus volakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla b. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid c. situatsiooni, kus volakirjadelt makstavad intressid on nii korged, et investorid ei soovi neid maha muua, vaid hoiavad enda kaes d. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha valjamaksete piiramisega
Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2. Tootmine koondus väikeettevõtted ühinesid suureks ( monopolide teke ) 3. Teravnesid klassivastuolud kapitalide ja töölisklassi vahel 4. I MS Venemaa kommunistlik reziim, Itaalia fasistlik reziim, 1923-1933 USA-st alanud maailma majanduskriis, natsireziim Saksamaal. J.M. Keynesi riigimajandusteooria. Lähtus sellest, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeerinduid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sekkuma peab valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksuda vähendamisega nõudlust turgudele ja see omakorda suurendama toodangut ja majanduse kasvu. Mitmed Euroopa riigid suurendasid peale II MS riiklike kulutusi ja toetusi ettevõtetele
viia finantsilise ebastabiilsuseni. Kui firmad võtavad laenuks raha, siis koos lubadusega see tagasi maksta, kuid ainult lootuses tulevikus teenida piisavalt, et laen tagasi maksta. Äri läbikukkumine tähendab, et laenu ei saa tagasi maksta ja panga-süsteem saab samuti löögi, mis viibki ebastabiilsusele. 5 Enamik majandusteadlasi usub, et raha on tähtis poliitikat muutev vahend, ainult üksikud on nõus Keynesi vana väitega, et raha või rahanduspoliitika on vähetähtis. Teiseks, enamik majandusteadlasi usub, et raha pakkumine on küllalt elastne, tegemaks raha pakkumise kontrollimise erakordselt raskeks. Lõpuks, ainult üksikud majandusteadlased toetavad vana monetaristlikku raha pakkumise konstantse kasvu määra ideed kui ideaalset rahanduspoliitikat, kuigi nii mõnigi leiab, et see on rahanduspoliitika käsitlemise parim praktiline viis. Siiski hakkab pealtnäha ühtsete
varale omanike leidmise etappi, kus majanduslik areng ja efektiivsuse tõus käib sageli seadusi ja üldtunnustatud käitumisreegleid rikkudes ning sotsiaalsete väärtuste allasurumise hinnaga · kaudne maks ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks · kaupraha rahana ringlev väärismetall või muu üldise ekvivalendina tunnustatud kaup · keinsism J.M. Keynesi uurimustest alguse saanud suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Majandusprobleemid on seotud eelkõige ebapiisava nõudlusega. · keinsistlik makroökonoomika makroökonoomika koolkond, mis käsitleb hüvisteturgu ja loodud tulu üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena
ja peremeheta varale omanike leidmise etappi, kus majanduslik areng ja efektiivsuse tõus käib sageli seadusi ja üldtunnustatud käitumisreegleid rikkudes ning sotsiaalsete väärtuste allasurumise hinnaga kaudne maks – ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks kaupraha – rahana ringlev väärismetall või muu üldise ekvivalendina tunnustatud kaup keinsism – J.M. Keynesi uurimustest alguse saanud suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Majandusprobleemid on seotud eelkõige ebapiisava nõudlusega. keinsistlik makroökonoomika – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb hüvisteturgu ja loodud tulu üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena keinsistlik tasakaal – lühiajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on
Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed oma kodud ja kogu varanduse. 1932.a. valiti USA presidendiks demokraat Franklin D. Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk nn uus kurss. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sisstulekute suurendamist. Inglise majandusteadlase John M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Uue kursi põhupunktid: · Korraldus kõik pangad sulgeda · Uusi panku avati ainult riigikontrolli all · Dollari kurssi langetati 40% · Reguleeriti tööstustoodangut · Farmerid kutsuti vähendama tootmist. Premeeriti selle eest, kui kasvatasid vähem kulda (?) · Töötutest noortest moodustati töölaagrid. Ülevaatajateks sõjaveteranid.
viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis kutsusid esile rahutusi 1960.aastatel. Millistes rahutustes oleksid oma veendumuste järgi osalenud? Noorte rahulolematus; vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldustele muutus mässumeelseks 1960. aastatel;
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteli...
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
figuuri mõju kapitalism majandussüsteem, milles tootmisressursid on eraomanduses ning kus majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena kapitalistid ehk kodanlus kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kellele kuuluvad tootmisressursid kasum summa, mille võrra ettevõtte tulud ületavad kulusid kautsjon valimisseadusega määratud rahaline sissemaks kandidaadi registreerimiseks valimistel keinsism (keinslus) Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida 3 keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
