Makroökonoomika KT1 (1)

1.Sobita ühelt poolt väited ja  teiselt  poolt need, kes seda on väitnud! 
1.  Konkurents  hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal 
 
 
Adam Smith 
2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse 
Jean Babtiste Say 
3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada 
 
 Milton  Friedman  
(monetaristide esindaja) 
4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või    
Joseph E. Stiglietz 
muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 
5. Majandus on oma  olemuselt  põhiliselt ebastabiilne 
 
John  Maynard  Keynes 
 
2.Klassikaline majandusteooria: 
1.kohaselt  saavutatakse  majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale 
konkurentsile ; 
2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside 
pikaajalist kestmist 
3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 
4.eeldab riigi aktiivset sekkumist majandustegevusse tagamaks tasakaalu majanduses 
5.peab tööpuuduse peamiseks põhjuse kõrget palga taset ja töötajate tõrksust olla valmis 
tööturu eneseregulatsiooniks (nõusolekut madalamate palkadega töötamiseks) 
 
3.Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: 
1.suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine 
2.tariifsete ja mittetariifsete tollipiirangute efektiivne kasutamine 
3.välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid  kasumid  suuremad kui Eesti firmadel 
4. liberaalne  ja avatud majandus 
 
4.Märkige vastused, mis iseloomustavad majandustsükli tõusufaasi: 
1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 
2.tööpuuduse suurenemine 
3.palgatõus paljudes majandusharudes 
4.ettevõtete tegevuse laienemine ja nende arvu kasv 
5.ettevõtte kaubavarude vähenevad 
6.tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste vähenemine 
7. totaalne  aktsiate hindade langus börsil 
 
5.Foxlandia 2008 aasta  deflaator  võrreldes 1990 aastaga ( baasaasta ) on 4,5 ja 2000 aasta 
deflaator võrreldes baasaastaga on 3,0. 2008 aasta  nominaalse SKP väärtus on 675 
miljardit krooni. 
1. Leia 2008 aasta reaalse SKP väärtused (baasaasta 1990)? 
2. Eeldame, et otsustati minna üle uuele baasaastale milleks on 2000 a.. Kui suur on sel 
juhul uue, 2008 aasta, deflaatori arvväärtus? 
3. Leia 2008 aasta uue reaalse SKP väärtused (baasaasta 2000)? Reaalne SKP arvutatakse 
nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnahindeksiga. 
 
 
1)  Reaalne SKP (Q) =  Nominaalne  SKP (Y) / Hinnaindeks  (P) 
  
 
Q = 675 / 4,5 = 150 
       2)   Uus Hinnaindeks =Algse Baasaasta hinnaindeks  / Uue Baasaasta hinnaindeks iga  
 
 
P = 4,5 / 3 = 1,5 
3)  Reaalne SKP (Q) = Nominaalne SKP (Y) /Hinnaindeks (P) – Baasaasta 2000 
Q = 675 / 1,5 = 450 
 
6. Kalur  müüb prügikala kokkuostjale hinnaga 200 krooni ja kokkuostja müüb hinnaga 
220 krooni kalakombinaadile, mis omakorda valmistab  kalajahu  ja müüb selle 
loomatoitu valmistavale  firmale  hinnaga 250 krooni. Viimane lisab vitamiine ja müüb 
loomatoidu hulgifirmale hinnaga hinnaga 280 krooni ning hulgifirma müüb toote 
jaemüügivõrku hinnaga 300 krooni. Lemmiklooma kauplused müüvad toodet tarbijatele 
350  krooniga . Kui suur oleks kogu selle majandustegevuse tulemusena tekkiv SKP 
komponent ? 
350 
(200 + 20 + 30 + 30 + 20 + 50) 
 
7. Amortisatsioon  on sisuliselt: 
1.ärakulutatud kapitalikaupade ( seadmed , hooned jne.) asendamine 
2.amortide kulumise kiirus autodel 
3.portfellinvesteeringud 
4.ettevõtte võimalus hankida täiendavaid võõrvahendeid 
 
8.Arvuta toodud tabeli alusel sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus kulutuste 
meetodil! 
SKP arvutamine kulutuste meetodil 
E = Kulutused (C) +  Investeeringud  (I) + Riigi  ostud  (G) + (Eksport (X)–  Import  (Z)) 
Arvesse lähevad: 1, 4, 8 (2-6) = 400 + 250 + 350 + (200-300) = 900 
 
9.Kui tegelik SKP (Q) on madalam kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) 
suurem kui töötus täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline 
allpool toodutest sündmustest suure tõenäosusega realiseerub? 
1.inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb 
2.ettevõtlikus väheneb 
3.tööviljakus kasvab 
4.inflatsioonimäär ei muutu 
5.inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb 
 
10.Varimajanduseks nimetatakse ettevõtlust, kus: 
1.remondimees tuleb ja teeb kokkulepitud summa eest korteriremondi, makse aga 
kumbki pool ei maksa. 
2.tööandja jätab töötajatele palga  maksmata  
3.kopli liinidel müüb keegi salaviina ja salasuitsu jättes selle eest maksud maksmata. 
4.müüjale makstakse miinimumpalka, kõik mis üle selle tuleb antakse ümbrikus. 
 
11. Graafikult 
1. Kui suur on tasakaalu sissetulek? 
750 
2. Kui suur on autonoomne säästmine S0? 
-150 
3. Kui suur on marginaalne tarbimisparameeter c? 
c = MPC = ΔC / ΔQd   
 
ΔC = C – Autonoomne kulutamine 
c = 600 / 750 = 0,8 
4. Kui suur on kulumultiplikaator? 
KSP= 1 / (1-c) 
1/(1-0,8)=5 
5. Millise joonisel toodud sissetulekutaseme arvväärtuse juures on võimalik säästmine? 
950 
 
12.Möödunud aastal olid härra  Kase tulud 500’000 krooni ja  tarbimiskulutused  450’000 
krooni. Käesoleval aastal kahanesid tema sissetulekud 200’000-le kroonile. Eeldame, et 
tema säästmise piirkalduvus ei muutunud. Kui suured on hr. Kase tarbimiskulutused 
käesoleval aastal? 
Esimese aasta MPC = 450 000 / 500 000 = 0,9  
(kulutas ära 90% rahast) 
Teise aasta MPC = 200 000 * 0,9 = 180 000   
( 90% 200 000st on 180 000) 
 
13.Kui  Mardi  igakuine sissetulek suureneb 12000-lt 14000-le ja selle tulemusena 
kasvavad tema igakuised kulutused 1500 võrra, siis säästmise piirkalduvus MPS võrdub: 
MPS = 500 / 2000 = 0,25 
 
(säästab juurdesaadud 2000kr’ist 25%  - 500 kr) 
 
14.Säästmise piirkalduvus (MPS): 
1.näitab investeeringute taset riigis 
2.võimaldab selgitada riigi kõige kokkuhoidlikumat inimest, et väljastada talle "aasta 
koonerdaja"  tiitel  
3.näitab, kui palju kasutatava tulu lisakroonist (lisandunud rahaühikust) läheb 
säästmiseks 
4.iseloomustab pankade halba tööd säästuhoiuste propageerimise osas 
 
15.Kas varude ja läbimüügi suhte (jagatise) suurenemine viitab suure tõenäosusega 
majanduslikule tõusule? 
Tõene / Väär 
 
16.Indutseeritud tarbimine iseloomustab: 
1.tarbimise suurust, mis ei sõltu sissetulekute  suurusest  
2.tarbija aura muutust ideaalses tarbimiskeskkonnas 
3.tarbimise suurust, mis sõltub sissetulekute suurusest 
4.tarbimise suurust, mis sõltub tarbija poolt indutseeritud tarbimisideedest 
 
 
17. Graafikult 
1. Kui suur on antud tingimustel autonoomne tarbimine? 
C0 = 150  
 
 
[S = -C0 + (1-c)Qd  -->  -150 = -C0 + (1-c)*0  -->  -150 = -C0] 
2. Millega võrdub säästmise piirkalduvus MPS ehk s? 
s = MPS = ΔS / ΔQd 
MPS = 150 / 1000 = 0,15 
 
3. Kui kasutatav tulu Qd = 1500, kui suur on siis indutseeritud säästmine? 
Sind = s * Qd = 0.15 * 1500 = 225 
4. Kui kasutatav tulu Qd = 1500, kui suur on siis kogusäästmine? 
Sind = s * Qd = 0.15 * 500 = 75 
(Alates 1000 on säästmine alles positiivne) 
 
18.  Koosta  kuluvõrrand ja tasakaalutingimustest lähtudes leia: 
1. Tasakaalusissetulek Q’ 
Kuluvõrrand E = C + I + G 
Tasakaalutingimus E = Q 
 
 
 
Q=C0 + 0,8Qd + I + G 
Qd =Q–T 
Q = 60 + 0.8 ( Q - 50 ) + 100 + 80 
Q = 0,8 Q - 40 + 240 
0.2Q = 200 
Q' = 1000 
2. Kulumultiplikaator 
KSP = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 
3. Autonoomsete maksude  multiplikaator  
KT = -c/(1-c) = -0,8 / ( 1 - 0,8 ) = -4 
4. Kui palju tuleks muuta autonoomseid investeeringuid I0 , selleks, et kaoks SKP lõhe. 
Potentsiaalse SKP väärtus on 1025. 
Languslõhe: ΔQ = Q* - Q' = 1025 - 1000 = 25 
ΔQ = Ksp * ΔI 
ΔI = ΔQ / Ksp = 25 / 5 = 5 
5. Kui palju tuleks muuta autonoomseid makse T0, selleks, et kaoks SKP lõhe.  
Potentsiaalse SKP väärtus on 1016. 
Languslõhe: ΔQ = Q* - Q' = 1016 - 1000 = 16 
ΔQ  = KT * ΔT 
ΔT =  ΔQ/KT = 16/-4 = -4 
 
19."Likviidsuslõks"  Keynesi  käsitluses tähendab: 
1.valitsuse katset piirata  sularaha  tehinguid 
2.valitsuse kavatsust lahendada sularaha puudust raha ohjeldamatu juurdetrükkimisega 
3.situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad  intressid  on nii kõrged, et investorid ei julge neid 
osta pidades neid nn. "rämpsvõlakirjadeks" 
4.olukorda, kus investoritel puudub huvi oma  rahaga  turule tulla, kuna võlakirjadelt 
makstavad intressid on äärmiselt madalad 
3. Mingil intressimäära nivool (rmin) kaob investoritel väärtpaberite ostuhuvi ning selle 
asemel hoitakse sularaha pangaarvetel. Tulemuseks on nn “likviidsuslõks”. 
20.Investeerimise piirefektiivsuse alusel: 
1.hinnatakse ehitatava objekti krundi asukoha efektiivsust 
2.leitakse investeeringuteks vajaliku kapitali optimaalset suurust 
3.hinnatakse, kas antud intressi- ja investeeringu tulususe tasemel on kasulik objekti 
ehitada 
4.määratakse kindlaks riikide tegelikud piirid 
 
21.Investorile pakutakse kaheaastase lunastamistähtajaga kupongvõlakirja 
nimiväärtusega 10000 krooni ja igaaastase kupongimaksega 600 krooni. Samal ajal 
tehakse talle ka konkureeriv pakkumine kaheaastase diskontovõlakirja  ostmiseks , mille 
nimiväärtusega on samuti 10000 krooni.  Investor  eelistaks diskontovõlakirja, kuid ei suuda 
otsustada, millise hinnaga tuleks see osta, et tulusus ei oleks madalam kui 
kupongvõlakirjal. Aidake investoril põhjendatud diskontovõlakirja ostuhind välja 
arvutada! Ümarda vastus täisarvuks! 
Kupongvõlakirja hind 
Tänane hind = C / (1 +r) + C / ( 1 + r )2 + C / ( 1 + r )3 +… + (C + F) / ( 1 + r)n 
Tänane hind = 600 / (1+r) + 10600/(1+r)^2 
Diskontovõlakirja hind 
Hetkväärtus = Tulevikuväärtus / (1+r)^n 
10 000 = Hetkeväärtus*(1+r)^2 
Lõpetamata 
 
22.Investor ostis kolmeaastase lunastamistähtajaga diskontovõlakirja 8638 krooni eest. 
Võlakirja nimiväärtus on 10000 krooni. Kui suur oleks selle võlakirja aastane keskmine 
intressimäär? Ümarda lõpptulemus täisarvuks ja protsendimärki ära vastusesse lisa! 
Hetkväärtus  = Tulevikuväärtus  / (1 + r)^n 
8638 = 10000 / ( 1 + r )^3 
10000 / 8638 = ( 1 + r )^3 
1,16 = ( 1 + r )^3 
1,16 ^1/3 = 1 + r 
1,05 – 1 = r 
r = 5 % 
23.Firma kavatseb müüa 10’000  kroonise  nimiväärtusega kupongvõlakirja, mille 
lunastamistähtaeg saabub kahe aasta pärast ja mille aastaintress on 7%. Keskmine 
võlakirjade intressmäär oleks  momendil  10%. 
Millise hinnaga oleks ettevõttel mõistlik kupongvõlakirja müüki pakkuda? Ümarda ühe 
kohani pärast koma. Rahaühikut mitte kirjutada! 
Tänane hind = C / (1 +r) + C / ( 1 + r )2 + C / ( 1 + r )3 +… + (C + F) / ( 1 + r)n 
C – aastane kupongi tasu -> 700  (7%* 10 00) 
Tänanehind = C / (1+r) + (C+F)/(1+r)^2 
 
- kuna ainult 2 aastat 
Tänanehind = 700 / 1.1 + 10700 / 1,21 = 9479,3 
 
 
 
24.Investor ostis diskontovõlakirja 5000 kroonise võlakirjaga hinnaga 4110 krooni. 
Igaaastane tulusus oleks 4%. Mitme aastase diskontovõlakirjaga oleks antud juhul 
tegemist? Ümardage vastus täisarvuks ja protsendi sümbolit mitte lisada! 
Tulevikuväärtus = Hetkeväärtus *(1 + r)^n 
5000 = 4110 ( 1 + 0.04 ) ^ n 
5000 / 4110 = 1,04^n 
1,216 = 1,04^n  -> log1,041,216 = 5 
 
 
25.Kas kauba nõudluse kasv nihutab ka pakkumise kõverat? 
Tõene / Väär 
 
26.Leia graafikult:  1. Tarbija tuluefekt. 
        
 
2. Tootja tuluefekt 
 
Tarbija tuluefekt: S1 = 1 * 6 / 2 = 3 
Tootja tuluefekt:  S2 = 3 * 6 / 2 = 9 
 
27.Tarbijate nõudlust loetakse mitteelastseks siis: 
 
1.kui nõudluse muutus reageerib vähe hinna muutustele 
2.kui on tegemist väga hinnatundliku tarbijagrupiga 
3.kui tegemist on luksuskaubaga 
4.kui nõudluse muutus reageerib väga tugevalt hinna muutustele 
 
28.Milline alljärgnevatest põhjustest võib teha aktsiaemissioonil saadud raha 
investeeringute tegemisel liiga kalliks? 
 
1.ettevõtte suur kasum 
2.aktsionäride dividendidest loobumine 
3.ettevõtte ebaefektiivsest tegevusest tekkinud kahjum 
4.aktsionäride soov teenida dividende 
 
29.Mis oleksid ettevõtte investeeringute puhul sisemiste ressursside kasutamise 
eelisteks? 
1.raha hind oleks odavam, kuna sisaldab vaid tinglikke  kulusid  ehk tulu, mis oleks 
saadud nende vahendite kasutamisega mujal 
2.pole vaja hankida hoonete ehitamise korral ehitusluba 
3.sel juhul on pangalaenu  protsendid  oluliselt madalamad 
4.firmal ei teki täiendavaid kohustusi 
 
30.Kas muutused rahaturul mõjutavad elamuehituse turgu? 
Tõene / Väär