Filosoofiatesti kordamisküsimuste vastused 1. Filosoofia Tarkuse armastus, teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Funktsioon-tutvustab meile väga erinevaid nägemusi ja arvamusi tõest. 2. Tunnetusõpetus - uurib inimteadmise päritolu, loomust ja piire. Mis on teadmine? (tähis ja selle vaste nt c²=a²+b²). Millised on teadmise allikad? (meeled, mõistus, dantaasia e inspiratsioon, jumalailmutus). Mis on tõde? Millest tõde oleneb?(inimesest, tingimusest). Mis on õppimine? (oskuste, teadmiste ja vilumuste omandamine). 3. Väärtusõpetus uurib eetikat ja esteetikat, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni. Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? Kas demokraatia on inimväärseim valitsusviis? 4. Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Millest, mille toimel ja miks on kõik tekkinud? Mis on elu? Mis on surm? Kas inimesed saavad olla vabad või on ...
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
(2009. a) Madrid asub riigi keskel, Barcelona asub Hispaana kirdeosas, mere ääres ja Valencia asub Hispaania idaosas, samuti mere ääres. k)Milline on kirjaoskuse tase riigis?Kas on erinevusi meeste ja naiste haridustasemes? Hispaanias oskavad üle 15-aastased lugeda ja kirjutada. Kogu riigis oskab 97,7 % lugeda ja kirjutada. Naisi 97 % ja mehi 98,5 % (2010. a) Meeste haridustase on kõrgem. l)Milline religioon(id) on levinud selles riigis? Hispaanias on levinud Rooma katoliiklus 94% ja ülejäänud usundid 6%. 2. Iseloomusta riigi rahvastiku paiknemist ja seda mõjutavad peamised põhjused. (tihedama ja hõredama asustusega piirkonnad ja sellise paiknemise põhjused). Hispaanias on 78,43 in/km2 kohta. Leht ei avanenud korralikult, ja piirkondade asustust ei leidnud sellelt lehelt. Tihedamalt on asustatud aga Madrid ja selle ümber asuvad linnad, Barcelona, Biscay ja Valencia. Samuti Kanaari saared, Las Palmas. Põhjusteks on paremad elutingimused, parem infrastruktuur.
Napoleon 1769-1821 noore kindralina surus maha rojalistide mässu, sai silmapaistvaks poliitikuks ja väejuhiks. Prantsusmaa keiser 1799-1815. Viis läbi mitmeid ümberkorraldusi konsulaat-riigivälisesindus, mis kaitseb välisriigis selle riigi kodanike õigusi trikoloor-kolmevärviline lipp marseljees-Prantsuse riigihümn, revolutisooniliste sõdade tunnuslaul Maria-Luise-Austria keisri tütar, Napoleoni teine abikaasa konkordaat-Napoleoni ja Rooma paavsti leping, mille alusel kuulutati katoliiklus prantlsate usuks usurpaator-ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja kolme keisri lahing-Austerlitzi lahing 1805. Franz II, Aleksander I, Napoleon Venemaa kaotus rahvastelahing-1813 Leipzigi all toimunud sõda koalitsiooni ja Prantsusmaa vahel, kus kaotajaks osutus Napoleon.Reini jõest idapoolsed alad kaotati sada päeva-Kui Napoleon saadeti asumisele Elba saarele, põgenes ta sealt tagasi Pariisi ning väeosad tulid temale üle, ta valitses veel 100 päeva.
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit • islam 1,5 miljardit, sealhulgas: • sunniidid 940 miljonit • šiiidid 120 miljonit • ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit • hinduism 900 miljonit • taoism, konfutsianism ja muud traditsioonilised hiina usundid 394 miljonit • budism 376 miljonit
Milline oli talurahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola ajal? Poola ja Rootsi aeg. Kui 1561.aastal Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes, siis Põhja-Eesti koos Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkonnaga läksid Rootsi krooni alla ning Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga ka Liivimaa Leedu suurvürsi võimu alla.1569.aastast peale Lublini uniooni sõlmimist läksid aga need alad Poola maade koosseisu.Kui aga 1570.aastal puhkes sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel siis pidid Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningriik ühinema ning sellest saigi Rzeczpospolita. Pärast 12 aastat väldanud sõda sõlmisidki Rootsi kuningriik, Rzeczpospolita ning Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augu...
* Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoksideks järgivad õpetust nii täpselt kui võimalik; konservatiivideks; liberaalideks ortodoksed ei pea neid üldse juutideks, sest nad ei hoia kinni muistsetest praktikateks. KRISTLUSE TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Kristlus on sündinud judaismist * Kristlus on maailma suurim ja mitmekesisem religioon * Suurimad kristlikud suunad: õigeusk, katoliiklus ja protestantism * Protestandid jagunevad: luterlased, anglikaanid, baptistid, nelipühilased, adventistid, Jehoova tunnistajad. * Jeesus sündis neitsist ja suri ristil * Olulisim palve Meie Isa palve * Ainujumal, kelles on kolm isiksust. * Piibel koosneb vanast ja uuest testamendist. Vana testament ehk tanah. Uus testament koosneb neljast evangeeliumist ehk rõõmusõnumist. * Kindel väide, mida tuleb tõena võtta dogma * Kristlikule traditsioonile omane nähtus usutunnistus
( Martin Luther) 6 Juba 1540. Aastatest on teada, et Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi tegeles piiblitekstide ja kirikulaulude tõlkimisega eesti keelde. Poiss suri katku ning tema tõlked jäid trükkimata, kuid olid käsikirjaliselt Tallinna kirikutes mõnevõrra kasutusel. Poola riigi alla kuuluvas Lõuna-Eestis taastati 1582. aastal katoliiklus ning 1583. aastal Tartusse jõudes, tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu, kes olid vastureformatsiooni peamised toetajad. Nad rajasid Tartus muuhulgas tõlkide seminari ja tegutsesid maarahva hulgas rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik, et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid
Jüriöö ülestõus ehmatas sakslasi: tõmbuti linnustesse tagasi; ei julgetud elada maarahva keskel; ei julgetud makse koguda. Pilet nr 8 Vaimuelu Rootsi ajal Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. Kirkiupoliitika Eestis: · Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb tugevaks luterlikuks keskuseks · Johan Skytte plaan kujundada Tartust luterliku hariduse, kirikuelu ja kultuuri keskuseks. · Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned. · Kirkiuelu korraldamiseks moodustatakse nii Eesti- kui ka Liivimaal kirikuvalitsus konsistoorium, vaimulikonna etteotsa seati Eestimaa piiskop, Liivimaal
klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest.
Tekkisid kaupmeesteühendused: suurgild ühendas suurkaupmehi ja mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi Käsitöölisi ühendas tsunft. Tsunftis oli tootmine reguleeritud, plaju võis olla õpipoisse ja selle, mis hinnaga müüdi jne. Väikegild - tsunftide ühendus Linn vajas rahva juurdetulekut, sest loomulik iive linnas oli enamasti negatiivne. Kui linna alamkiht oli eestikeelne, siis linna keskkiht oli juba saksakeelne. tuli üleminek saksa keelele ja kultuurile. KATOLIKU KIRIK JA KATOLIIKLUS KESKAEGSES EESTIS Kui katoliilus jõudis eestisse, siis see oli Euroopas juba tuhat aastat vana ning seetõttu ei hakatud eestis midagi uut välja mõtlema vaid see kandus eestisse lihtsalt. See jõudis eestisse ristisõdijatega 13. sajandi algusel Katoliku kiriku juhiks oli paavst. Talle allusid Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopid. Neil oli ilmalik võim. Pandi vaimuliku võimu juhtima Tallinna piiskop, kes allus tegelt Lundi peapiiskopile.
enneolematult kättesaadavaks. Tekkinud olid nn.rahvusriigid, kus asjaajamine ja kultuuriloome toimus vastava riigi põhirahva keles. Nõnda oli see ka tüüpilises rahvusriigis ROOTSIS. 17. sajand – Eesti kuulub luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti ja eestlaste kultuurile on kahesuunaline: Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid *Eesti kaotas oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna – Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks Rahvaharidus: Ärksamatele talulastele jagasid kirjatarkust köstrid *1684 asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvedamiselTartu lähedale Piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks *1686 ilmus Forseliuse koostatud aabits *1687 nõustus Liivimaa rüütelkond kohustusega rajada igasse kihelkonda kool. *Kodus õpetamine Eestikeelne kirjasõna *1686 lõunaeestikeelne “Vastne Testament”(Uus Testament)
395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
,,Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni" 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende...
Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (olid lääniisand ja vasall, lääniisand andis vasallile maavalduse ja võimaldas talle kaitse, vasall omakorda pidi osutama lääniisandale sõjalisi teeneid) 3. killustatus ja pidevad konfliktid 4. maailmavaade, et orjus ei sobi kristlusega (inimesed jaotatud kolme gruppi: oratores palvetajad, bellatores sõdijad ja laboratores töölised) SUUR RAHVASTERÄNDAMINE
Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protsestandid - Islandid protestandid ehk luterlased 4. Kes olid: - O.Spengler väitis et iga kultuur hukkub kord, st et inimesd jäävad aga kultuuri ei ole (väärtuste süsteemi)juhul kui uut kultuuri ei teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T
Millised tagajärjed sel olid? Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik ning sellega tekkis idaslaavi hõimudel kaubanduslikke, kultuurilisi, aga tihti ka sõjalisi kokkupuuteid. Slaavlaste kokkupuuted Bütsantsiga kiirendasid neil riigi tekkimist. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast, kus levis Roomast lähtuv katoliiklus. Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürsti Jaroslav Tark? Kuidas ta oli seitud Eestiga? Kiievi suurvürst Jaroslav Tark laskis ehitada Kiievi Sofia katedraali. Sellise arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist.
Diambra sadhu - pühariietusse riietunu (ehk alasti), rändpühakutel ka joogilähker ja hari. Peavad vaid kõndima. Svetambara sadhu/sadhvi - valgesse riietunud. SIKHISM Üks jumal, 10 gusut. Ali Granthi - raamat, millel on oma tuba, koheldakse inimesena. Sikhid hoiavad oma juukseid. Ei järgi ühtki teist religiooni.Turban. Kaheteraline mõõk, kaks kirpani. HIINA (rahva seas omausundid, etnilised usundid, islam jne. Hiina RV-s taoism, budism, islam, katoliiklus, protestantism) konfutsionism. KONFUTSIONISM (pilk ühiskonnale)- õpetlasusund. Rõhutatakse rituaali, tava, inimlikkust, vooruslikkust. Inimelus on olulised kunst, ustavus, kombed, harmoonia, kooskõla, inimlikkus, pojalikkus. Wujing - viisraamat. Shijing ajalooraamat - ideaalne ühiskondlikus harmoonias, mis saavutatakse sunni ja karistuseta.Shijing Lauluraamat - 305 rahvalaulu. Ying - muutusteraamat. Liji - kommete raamat.
7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi- Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani. 8. Iseloomusta poolakate võimu Lõuna-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, tegevus)? Mõisnike õigusi kärbiti. Huvi taastada katoliiklus. Maad jaotati vojevoodkondadeks ( Pärnu, Tartu) 9. jesuiidid - on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati 27. septembril 1540. Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. 10
90%, kopti kristlik kirik 13,6 %, ortodoksi eesti 9%, muu kristlus 1% õigeusk 12,8 %, muu kristlus ( sealhulgas metodism, seitsmenda - päeva adventism, rooma katoliiklus, nelipühilased) 1,4 %, ateism 34,1 %, muud ja spetsialiseerumata 32 %, mitte ükski 6,1 % Inimareng Vaesuses elavate inimeste % 3,1 ... kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005)
defineeri metafüüsika seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega ainult õpetab, suunab ja näitab teed seonduvate 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel üleloomulike nähtuste sfääri. - Sloveenid - katoliiklus 10. rooma helleniseerumine väljendus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, - Albaanlased - islamiusulised kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed
kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse, esiplaanile nihkus jalavägi, sest kasutusele võeti tulirelvad · kristlus lõhenes ja pakuti välja · Ühtne usk katoliiklus, mis oli nii rahvusriigiideid religioon kui ka ideoloogia · kiriku mõju vähenes, tugevnesid · Kiriku väga suur osakaal, vaimlikku loodusteadused. Rahvuskirikud võimu peeti ilmalikust võimust tähtsamaks · vasalle polnud · Eksisteerisid vasalliteedisidemed
kosis 1810 Austria keisri tütre Marie-Luise. Sellest abielust sündis ka poeg. Prantsusmaast oli saanud taas monarhia, kus kõik olulisemad seadused kinnitati keisri või Senati otsusega. 1804 a. võeti vastu Tsiviilkoodeks, millega sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist ning eraomandi puutumatus. Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeksi aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Parandamaks suhteid kirikuga kuulutati katoliiklus prantslaste enamiku usundiks, ent vaimulike privileege ei taastatud ning kirikumaid ei tagastatud. Prantslaste kontrolli all oleval Lääne-Saksamaal likvideeriti üle 100 väikeriigi, mille alad liideti suuremate omadega. 1806 moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit, mis kohustus Prantsusmaad sõjaliselt toetama vallutussõdades ning milles Napoleon nägi vastukaalu Austriale ja Preisimaale. Kuna Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, lakkas see eksisteerimast ning
· Protestante toetas Taani kuningas Hollandi ja Inglismaa rahalisel toetusel · Katoliiklased (keisri poolel) laastasid maad "sõda toitku sõda" · Gustav II Adolf astus protestantide poolel sõtta, soovis kindlustada võimu Läänemerel, purustati katoliiklaste väed, lõpuks Gustav II Adolf suri · Prantsusmaa sõdis protestantide poolel · Rahuläbirääkimised uue kuninga võimuletulekuga Ferdinand III · 1648 Vestfaali rahu: lubati katoliiklus, kalvinism, luterlus · Prantsusmaale Elsass, Rootsile Ees-Pommeri, Breemeni ja Werdeni piiskopkonnad Inimene, ühiskond, kultuur III Ptk 2: Puritanism Reformatsiooni käigus sai riigiusuks anglikaani usk, kuid jätkus ka katoliiklaste vastupanu (nt püssirohuvandenõu). Usuline opositsioon anglikaani kirikule puritaanid (kalvinistid), kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Elizabeth I ajal tehti ka
kiriku ühendav roll Lääne- Euroopas. Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu. Toimus uus linnade esiletõus. Toimusid lääne- eurooplaste vallutusretked nii itta, lõunasse kui ka põhja. Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas aga ühiskonnas muutusi, mis panid aluse kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil (feodaaltsivilisatsioon). Piiskop Laoni Adalbero järgi võis ühiskonnas eristatda kolme komponenti: need, kes palvetavad (oratores), kes sõdivad (bellatores) ja kes töötavad (laboratores). Esmast rolli mängivad vaimulikud, täpsemalt mungad, kelle põhiliseks ülesandeks on palvetamine. Palvetamine kindlustab neile kontakti jumalariigiga ja annab maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad
Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem. Uurimus näitab, et Itaalia rahvastik vananeb kiiremini kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Käesoleva aasta alguses tuli iga 100 alla 15-aastase itaallase kohta 137,7 inimest, kes on 65-aastased või vanemad. 2004. aastal oli see indeks 135,9 ja 2001. aastal 129,3.
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimest. Hispaania on Prantsusmaa järel suuruselt teine riik Euroopas. Riigi pindala on 504 782 ruutkilomeetrit. Hispaania õnnistuseks on üle 4000 kilomeetri pikkune rannajoon. Hispaania keelt räägitakse kogu riigis ja see on sageli ka ametlik asjaajamiskeel. Alates 1.jaanuarist 2002.aastast on Hispaania uueks rahaühikuks euro. Hispaania lipp on alt ja ülevalt punane, keskelt kollane. Kollase riba peal on Hispaania vapp. Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Hispaania liitus Euroopa Liiduga aastal 1986. Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul. Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Hispaania kuningas on Juan Carlos I. Kliima Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet
Kaubandus kaubandusest tuli peamine linna sissetulek. Peamiselt veeti välja vilja. Sisse veeti soola, metalli, soolaheeringat, tubakat, vaha. Tallinn, Uus- Pärnu, Tartu ja Viljandi olid Hansa Liidu liikmed. Tekkisid kaubanduslikud suhted Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ja sisekaubandust 5. Millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani? 1. Animism (ehk paganausk, hing ja vägi) 2. katoliiklus 3. Lutheri usk (luterlus) 4. Õigeusk 1. Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus? 1. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu 2. Sakslased hakkasid laiendama mõisaid, mis tähendas talupoegade koormiste suurendamist, eelkõige teoorjus. Enamik talupoegi kaotas isiklukud vabadused pärisorjuse süvenemine
analüüsib rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale; 48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; 49. 50. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; MÕISTED PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; 54
KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Ma...
armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlikele eesnimedele üleminek toimuski just 15.- 16. sajandil. Isegi kui eestlased veel 15. sajandil issameiet ei mõistnud ja paljud neist pikset oma jumalaks pidasid, näitab kristlike eesnimede levik, et katoliiklus oli muutunud nende elukorralduse lahutamatuks osaks. Tähtsamatel pühadel käidi ka missal ning ka pühapäeviti käidi kirikus. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsaimaks lüliks olid toomkoolid. Vanim teade koolist pärineb 1251. aastast. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, ning selle juures kool. Toomkapiitlite kõrval kujunesid hariduskolleteks ka kloostrid. 13
erinevused. Selle eest, et üldine tahe ja ühtlasi ka riik ei laguneks üksteisele vastutöötavateks üksiktaheteks, kannab hoolt ,,tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotisimikultus-tegemist on omamoodi sünteesiga minimaalsest kristlusest ja klassikalise antiigi linnakultusest. Muide, Suure Prantsuse revolutsiooni ajal püütigi säärast religiooni ,,Ülima Olendi" riikliku kultuse näol realiseerida. Rousseau leidis, et ei katoliiklus ega protestantism pole sobilikud riigiusud, sest hoiavad inimesi riigist eemale. Teos ülistab linnriike, sest see on piisavalt väike, et rahvas saaks ise otsustada. ,,Pihtimused" Teos avaldati pärast autori surma. Rousseau käsitleb seal ennast hea ja loomuliku inimesena. Suur osa teosest keskendub seigale, milles Rousseau hülgab oma viis last. 5 Kokkuvõte olulisimatest filosoofilistest seisukohtadest 1
siis hakati seda nime kasutama. Enne kutsuti eestlaseid maarahvaks,. mis saksa keeles oli Ehsten-- >sealt tulenes Ehstland-->Ehstima-->Esti-land. Sealt arvatavasti tulid ka eestlased. 4. Mis ajaloosündmus või sündmused tähistavad Eestis keskaja algust? Miks? 13 saj i algus eesti massiline ristiusustamine mõõgavendade ja saksa ordu sõjalisel toel 5. Mis sündmus tähistab sümboolselt Eestis keskaja lõppu? Miks? Liivisõda 16 saj algul algul ja sel ajal saab eestis katoliiklus otsa ja tuleb protestantism ,luteri kirik 6. Nimetage keskaegsed linnad Eestis. Neist vähemalt kahe puhul ka nende vanad saksakeelsed nimed. 9 linna: (ja lisaks linnadele oli ka 14 alevit) Tallinn(REVAL) Tartu (DORPAT) Viljandi Rakvere(LESINBERG) Narva Paide (PAISENSTEIN) Haapsalu Vana-Pärnu Uus Pärnu 7. Millel baseerus(põhines) Tallinna jõukus? Kaupmeeste ärist.tln s oli kuni 24 raehärrat 8. Mida kujutas endast keskaegne Hansa Liit? Mida ja keda ta ühendas?
KUNSTIKULTUURI AJALUGU Kunst Kordamine: ürgaja kunst, Mesop. ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta, Kreeka, Rooma), ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst, romaani ja gooti kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3 ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi Vanimad kunstiteosed valmisid umb 40 000 aastat tagasti. Euroopa kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal Lascaux'is. · Kunsti maalid kanti koopaseinale värviga. Värve saadi süsist, verest, värvimullad. Kololriidist domineerib kollane, punane, must, valge · Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: ...
loomingus ka hoopis pretensioonitumat nagu näiteks kaunis romantiline meloodia Romanss filmist Kiin. Olivier Messiaen 1908-1992 Messiaeni looming oli eksperimenteeriv. Tema teostel puuduvad vormilised piirjooned ja range organiseeritus, enamasti meetrumist väljas. Muusikas oli religioosne, teosed põhinesid piiblitsitaatidel ja linnulaulul. Silmapaistev prantsuse helilooja, organist ja kompositsioonipedagoog. Messiaeni looming kulgeb kolmnurgas katoliiklus ornitoloogia orient KATOLIIKLUS Pariisi Püha Kolmainu katedraali peaorganist üle 50 aasta. Kristluse-teemad ja tung nirvaana-taoliste seisundite poole juhivad Messiaeni fantaasiat, suunavad otsima muusikalisi vahendeid religioosse müstika väljendamiseks. Sellest saavad alguse mängud värvide, kordamiste ja mitmekihiliste harmooniatega. LINNUD koos ornitoloogidega uuris lindude laulu ja noodistas motiive sllest, milliseid kasutas oma teostes
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones, nagu talupoegade sõltuvus rüütlilisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku phendav roll Lääne-Euroopas. 1. 5.-9. Sajand- domineeris bütsants, kujunes Frangi riik, katoliiklus 2. 9.-11. Sajand- kriisiaeg (araablaste ja viikingite rünnakud) Kõrgkeskaeg- 11.-13. saj/1000-1350. Jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnad tõusid uuesti esile. Lääne-Eurooplased tegid vallutusretki itta, lõunasse ja põhja. 1. 11.-13. saj- nn vahekeskaeg 2. 13. saj- keskaja tippaeg 3. 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik) Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453. Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi
Nad kutsuvad Princess Belonkonsky ja mõjukas isik kõrgema seltskonna, kes on ka Aglaya tema ristiema. Tema heakskiit prints on eriti oluline. Järgmine on pidu Yepanchin maja. Prints läheb peole tunne kartlik: Aglaya on teinud temast närvis, ütlen talle, mitte käituda nagu idioot või isegi midagi öelda, palju. Ei, tema reljeef, ta leiab firma aristokraadid olla väga ahvatlev, ta ei saa aru, et see "kaebus" on midagi enamat kui sotsiaalne mask. Prints satub arutelu katoliiklus koos külalistega kohal pool. See arutelu on Dostojevski oma kriitika katoliiklus, mis on ka korduv teema tema romaane. Prince Myshkin ütleb, et katoliiklus õpetab kummardama anti-Kristus. Ta ütleb, et religioon annab kogu võim inimese isand-Pope. Ta ütleb ka, et roomakatoliku kirik on lihtsalt laiendus Rooma impeeriumi, mis on asutatud säilitada oma doktriine. Ta lacerates jesuiitide liiga, ning kinnitab, et kui Venemaa on omaks katoliiklus, siis on see Venemaa kokkuvarisemine
Sissejuhatus Kuigi kristlus kasvad välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Kristlusel on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ül...
Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Tänapäeval on kristlusel kolm põhiharu: katoliiklus, õigeusk ja protestantism. See on levinum usund maailmas. Katoliku kiriku eesotsas olev paavst on ühtlasi Vatikani riigipea (kiriku õpetuse järgi on ta ilmeksimatu). Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe
KT: Kõrg- ja hiliskeskaeg pt 22-23, 26, 29-32 1. Keskaegsed linnad Euroopas. 2. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põh...
PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik, mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorireziim (verenõukogu, metsagöösid), 1579. Arrasi unioon (katoliikluse taastamine) ja Utrechti unioon (sõja eduka lõpuni viimine). 1581. Utrechti uniooni alusel Ühendatud Provintside Vabariik e. Ühendatud Madalmaad. Kultuur. Jesuiidid: 1540 asutas Ignatius Loyola jesuiitide ordu, kes hakkas kaitsma katoliku kirikut
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna raj...
algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism 3) ühiskonna struktuur 4) ühiskonna iseloom 2. Bütsants: 395 -1453 a. Bütsants kui keskaegne Kreeka riik: Ida-Rooma keskused paiknesid aladel, kus domineerisid Antiik-Kreeka kultuur, kreeka elanikkond ja kreeka keel. Sõjalis-bürokraatlik monarhia: Vabad maaharijad muudeti kolonaatideks, kes rentisid maavaldajatelt maad. Sõdureid kohustati keisrile ohverdama. Sõjaväel väga suur võim. 3
Valuutafond, püüab ära hoida liiga järske kursside muutusi ja aidata liikmesriikidel finantskriise lahendada. Maailma suurimad riigid pindalalt 1. Venemaa 2. Kanada 3. USA 4. Hiina 5. Brasiilia 6. Austraalia Maailma suurima rahvaarvuga riigid 1. Hiina 2. India 3. USA 4. Indoneesia 5. Brasiilia 6. Bangladesh 7. Pakistan 8. Venemaa Maailma suurimad regioonid 1. Kristlus · Katoliiklus · Protestantus · Õigeusk · Lahkusulised 2. Islam · Sunniidid · Süüdid 3. Hinduism 4. Budism 5. Kofnutsiaanlus 6. Shinto 7. Taoism Maailma suurimad keeled 1. Mandariini e. Hiina keel 2. Indi e. India keel 3. Hispaania 4. Inglise Linnastumine, selle probleemid 1. etapp- Demograafiline plahvatus(19.sajand) eriti kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Linnastumise aste ca. 15%, I-d
Väljakuulutatud 1438 nn pragmaatiline sanktsioon vöttis paavstilt öiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sölmis 1516 paavstiga kokkuleppe, millega kuningas sai köiki kandidaate nimetada. Prantsusmaal ei olnud küll kuninga ja paavstivöimu vahel nii suurt pinget kui Inglismaal, kuid tekkis ka poliitilisi ja sotsiaalseid pingeid, mis löid pinna reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Protestantism levis linnakodanluse ning käsitööliste seas ja katoliiklus talupoegade seas. REFORMATSIOONI ALGUS Enne Martin Lutherit valjendas samasugeseid mötteid prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples. Ta tölkis Piibli prantsuse keelde (1523-1528). Kuigi esimene osa oli määratud avalikule pöletamisele, ei jätnud ta tööd pooleli, ta leidis palju toetajaid humanistide ja teoloogide hulgast. Kuigi kuningale ei olnud ta algus meeltmööda isik, kuid hiljem oi ta kuninga bibliotekaar ja printsi kasvataja. 1520 jöudsid ka Lutheri seisukohad
millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal. 1572 – Pärtliöö käigus tapeti Prantsusmaal katoliiklaste poolt 20 000 hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
