Tartu Descartes`i Lütseum Mehhiko rahvastiku ja majanduse analüüs miniuurimus Tartu 2012 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Pindala : Mehhiko on riik Kesk-Ameerikas, mille pindala on 1 964 375 km ² (mandriosa pindala on 1 959 248 km ² ja saarte pindala on 5127 km ²) . Rahvaarv : 2010 aasta seisuga on Mehhiko rahvaarv 112 322 757 . Pealinn elanike arvuga : Mexico on pealinn Mehhikos, kus elab 2004.aasta seisuga 8 605 000 inimest. Rahaühik : Mehhiko rahaühikuks on peeso (MXN). Keeled : Mehhikos on riigikeeleks hispaania keel. Vanas kirjaviisis kirjutatakse hispaania keeles "México". Usuline koosseis : 2000. aasta seisega: Katoliiklus 76,5 % , protestantlus 6,3 % (nelipühilased 1,4 % , Jehoova tunnistajad 1,1 % , muud 3,8 % ) teised 0,3 % spetsialiseerumata 13,8 % mitte ükski 3,1 % Riigikord : Mehhiko on föderaalne vabariik (hajutatud võim), mis koosneb 3...
Täidesaatev võim on valitsus Eraldi seisev üksus on ka kohus Milos Zeman ja Petr Necas Keel Tsehhi keel on üks lääneslaavi keeltest. Rääkijaid (emakeelena) umbes 12 miljonit inimest Väga sarnane slovaki keelele Rahvastik tsehhid (63,7%) moraavlased (4,9%) slovakid (1,4%) muud (29,9%) Usund avaldamata (45,2%) uskumatus (34,2%) protestantism (0,8%) katoliiklus (10,4%) muu (9,4%) Majandus Riigi SKT: 286,676 miljardit USD SKT inimese kohta: 27 165 USD Arenenud, kõrge sissetulekuga majandus Enamus ettevõtetest erastatud Majanduse arengule aitab kaasa Euroopa Liitu, Schengeni viisaruumi ja WTO-sse kuulumine Import 116,6 miljardit USD Import: masinad, toorained, kütus, kemikaalid, muu turism ja transport Impordipartnerid: Saksamaa, Holland, Slovakkia, Poola, Austria, Hiina, Venemaa,
Poola tähtsaim maavara on kivisüsi. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90. ndate aastate alguseni. Rahvastik Rahvastiku tihedus 123,1 in/km². 98% elanikkonnast on poolakad. ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid ja leedukad. Umbes 60% rahvastikust elab linnades. Poola iive on positiivne. Religioon Valdav usk on katoliiklus, roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast. Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II. Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Pildid Poola vapp Poola aladel elav Euroopa piison. Poola kaart Tänan kuulamast!
Usundid Kristlus-õigeusk, katoliiklus, protestantism. Kristlased-kolmandik maailma rahvastest. Õigeusk- vene usk. Õigeusk on kõige vanem kristluse haru. Kirikus kasutatakse kreeka või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeelt. Õigeusu kiriku keskus kolis Moskvasse, vähemalt nemad arvasid nii. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku ja vaimulike riietust. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Õigeusu riigis on kirik alati teisel positsioonil, kuningas on esimesel
reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks. Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
Antiiksüzeede kasutamine; kirjandus kui Moliere "Tartuffe" 17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst" ka Saksamaa pessimism, üllatused. Gracian 17.saj Valgustus Euroopa Vaimne liikumine, mis suunatud Filosoofia ja kirjanduse põimumine, kirjandus Voltaire "Mikromegas" 18. saj
kuuluvad erinevatesse sektidesse. Sellisel juhul on paari kooselu vastu pigem nende vanemad, sest nemad leiavad, et õige on abielluda sama usku inimesega. Kõige levinumad on probleemid juutide ja katoliiklaste vahel. Kuigi nad kummardavad sama jumalat ja isegi nende usud väga suurel määral kattuvad, on need täiesti erinevate traditsioonidega religioonid. Nende jumalateenistused erinevad kuigi kristluse üks vorm katoliiklus on judaismi hilisem vorming. Erinevate kultuuride segunemisel ja koos eksisteerimisel tekib alati probleeme, kuid need takistused ei tohiks olla ületamatud, sest öeldakse, et armastus ei küsi sugu ega rassi ning siinkohal oleks õige täiendada seda ütlust, lisades loetellu ka veel kultuuri.
täitma rangelt mungatõotusi. Vastureformatsioon tekitas ühiskonnas segadust, kuid siiski pooldasid enamus inimesi luterlust ning ei loobunud enam sellest põhimõttest. 16.sajandi teisel poolel algasid suuremad konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel. Selle tulemusena sõdis lõpuks terve Euroopa. Need ususõjad, mis kestsid ligi sajandi valati palju verd, kui mis lõppesid 30-aastase sõjaga, mille järel tunnistati nii luterlus, katoliiklus ja ka kalvinism lubatuks. See andis inimestele rohkem valikuvõimalusi, mida ja kuidas ta uskuda tahab ning keegi ei saanud teda takistada ega hukka mõista. Varauusajal arenes ühiskond väga palju edasi, inimeste maailmapilt uuenes ja muutus ka lihtsamaks- kiriku tähtsus vähenes ja üksikinimene muutus tähtsamaks. Sellised suured muudatused viisidki murranguni ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Minu arvates olid need muutused positiivsed ja kasulikud tänapäeva
1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. ...
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
Kooliharidus Eestis 16. 18. sajandil 16. sajandi teisel poolel, peale Vene-Liivi sõda, toimusid suured muudatused Eesti alade territoriaaljaotuses. Põhja-Eesti jäi pooleks sajandik Rootsi võimu alla, Ida- Eesti aga Venemaa valdusesse, Saaremaa Taanile ning Lõuna-Eesti sai Poola, kus taastati katoliiklus. Protestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjusid soodsalt meie hariduselule. Protestantlikus kultuuris oli tavaline, et kõigi koolide õpilased pidid pühapäeviti kirkutes laulma. Pastor Georg Mülleri südameasjaks oli kirikulaulu olukorra parandamine, seetõttu asutas ta Pühavaimu kiriku juurde kooli (1600). Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva huvi ja arusaamist kirikulaulust. Kogu 17
võimukorraldus senjööri ja vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Et võitluseks araamlaste vastu oli tarvis tugevat ja püsivat ratsaväge, andis Karl Martell oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(lään ehk feood) kasutada. Aja jooksul suurenes läänimeeste sõltumatus valitsejast. Feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Varakeskajal hakkas kristlikus L.Euroopas dominerima katoliiklus. Kiriku 1 hiigelaegu oli paavst Gregorius Suure valitsemisperiood. Siis oli päevakajaline misjon ning paavsti autoriteedi kindlustus. Gregooruis pani aluse ka kloostrielu ühtlustamisele, asudes pooldama püha Benedictuse kloostrireeglit.Benedictus pööras tähelepanu munkade füüsilisele ja vaimsele tööle.Briti saartel üritati omavahel sobitada kristlik kultuur ja kohalik pärimus. 9.saj sai viikingite tegevus aktiivsemaks. Nende retked hõlmasid alasid P.atlandilt araabia maadeni
Wolsey soosingul hakkas Cromwell osalema ka poliitikas, olles 1520. aastatel parlamendi liige. 1529. aastal, kui Wolsey ebasoosingusse langes, õnnestus Cromwellil saada uue parlamendi, mis pidi hakkama arutama Henry abielu tühistamist, liikmeks. Seal näitas ta end ägeda kuningameelse ning usureformi pooldava mehena, mistõttu ta võitis kiiresti Hanery soosingu. Alates 1532. aastast tõusis ta faktiliselt teiseks meheks riigis ning tema juhtimisel viidi läbi ka usureform, millega katoliiklus asendus anglikaani kirikuga ning kuningast sai riigipea. Cromwell osutus sama väsimatuks ja osavaks administraatoriks, kui seda oli olnud Wolsey ning seejuures polnud tal viimase nõrkust luksuse ja kõrgete tiitlite vastu. Ent ta oli Wolseyst tunduvalt halastamatum, tema reformide ajal hukati katoliiklusele truuks jäämise eest, mis tähendas 1534. aastast otsest riigireetmist, tuhandeid inimesi. Seetõttu
Sellest ¾ riigi käes = 20 staarastkonda Võnnu käes koos maapäev rüütelkond juhtis maamarssoli Rootsi ala: Eestimaa hertsogkond (Viru ,Järva, Harju , Lääne) 7 linnuselääne > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj > riigile ei jää midagi 1593 luteri kirik riigikirikus Rootsis > Põhja-Eestis luterlus Vaesed eestlased: maausk > katoliiklus > reformatsioon > luterlus > jesuiidid > luterlus Eestlase olukord: Maa andmine mõisnikele > talupoegade koormised suurenesid: Teravili liha munad raha ja teotöö mitu päeva nädalas
1. Mõiste ,,keskaeg"võttis kasutusele 1469.aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Keskaeg: 1)Varakeskaeg(5.-11saj)Tekib feodaalkord, sünnib Frangi riik,kujuneb romaani ja germaani kultuur 2)Kõrgkeskaeg(11-14saj)Õitsenguperiood,Ristisõjad,saja-aastane sõda ning must surm 3)Hiliskeskaeg(15-16saj)Reformatsioon ja Ameerika avastamine Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus oli feodalism 2. Suur rahvasterändamine: 4-5saj Ajend: Musta mere põhjakalda steppidest alustasid hunnid edasitungi Lääne- Euroopa suunas Põhjused: 1)Germaanlased pidid liikuma ,,eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest 2)Kliima jahenemine;Rahvastiku kasv Tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid;hunnid sundisid liikuma ka teisi
aastal eristamaks "vahepealseid" keskaja inimesi "uuematest" keskaja inimestest. Keskaja piiriks on 4 - 16 saj. Perioodid ja alaperioodid ) 1) Varakeskaeg - 5 - 11 saj : a) Varakeskaja ( ka Hilisantiik) 1. periood - 5 saj - 9 saj b) Varakeskaja 2. periood - 9 saj - 11 saj 2) Vahekeskaeg ( ka Õitsenguperiood) - 11 - 14 saj : a) Kõrgkeskaeg - 13 saj 3)Hiliskeskaeg - 15 - 16 saj Feodaaltsivilisatsioon ) Keskaegne aeg, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Suur rahvasterändamine ) Sai alguse 4 saj, mil hunnid põgenesid oma maalt, mis sai omakorda rahvasterändamise ajendiks. Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstatinoopolil võimalik oma riigi oiire kindlustada ja ründajatel vastu lööki anda,
Vastuseks terrorile kujunes välja partisanivõitlus maal ja merel. Iseseisvuse võitluse juhiks oli Oranje Willem. 1572.aastal puhkes uus Hispaania vastane ülestõus. Oranje Willem kuulutati ülemjuhatajaks ja täitev-võimu peaks. 1573 kutsuti Alba hertsog Madalamaadest ära. 1576.aastal Genti generaalstaadid võtsid võimu enda kätte. Iseseisvusesõja ajal kujunesid välja usulised erinevused Põhja ja Lõuna provintside vahel. Põhjas võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579 sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku kuningaga. Vastuseks sellele sõlmisid Põhja provintsid Utrechti uniooni, et viia sõda võiduka lõpuni. 1585. aastal sai Vabadusvõitlus Lõuna-Madalmaades lüüa. 1581. Kukutati Põhja-Madalmaades ametlikult Felipe II ning loodi ühendatud provintside Vabariik ehk ühendatud Madalmaad. 1584.aastast alates huhtis Madalmaade Vabadusvõitlust Oranje Maurits
pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik Karl Suur- geniaalne väejuht ja kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, vallutas Itaalia,
paber arhitektuur- gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse arbaalastelt, eriti palju Cordoba moseedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Rahvasterändamise tagajärjed:
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Kes on õnnelikumad inimesed, kas protestandid või katoliiklased? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid katoliiklusest protestantlikud kogudused, kuna nad ei nõustunud seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluse aluseks on Piibel koos piibliväliste kirjadega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
roomguista kristlaste pikaaegne tagasi vallutus mohameedlastelt. Mõlema sündmuse keskmes on Hispaania ja eelkõige Kastiilia , mida valitses Isabel 1 . Just selle naise allkiri Kolumbuse tähtsaima avastusretkel ning muutis kogu maailma enesetunnetust. Tema poliitilised oskused aitasid pärast abielu Aragoni troonipärija Fernandoga Hispaania lõplikult ühendada . Hispaania kuldne aastasada hakkas omandama oma tõelist ilmet osana reformi poliitikaga saavutas absolutism ning ühtlasi tugevnes katoliiklus niivõrd , et paavstilt teeniti välja KATOLIIKLIKU VALITSEJA tiitel. See naine oli kartmatu ja iseteadev ta toetas uljaid avastusretki teda aga toetas süng inkvisitsioonile.
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor,
ee/index.php?id=11733 Venezuela Venezuela Pindala km2 912 050 Rahvaarv [1] 27,7 milj. Rahvaarv 2050.aastaks [1] 42,0 milj. Keskmine rahvaarvu kasv 1,7 % 2005-2010 [1] Linnarahvastiku osatähtsus 94 (%) (2007) [1] Keeled [2] hispaania (riigikeel), arvukalt pärismaalaste dialekte Usundid [2] rooma katoliiklus 96 %, protestantlus 2 %, teised 2 % Inimareng, eesmärgid [4] Väljaminekud riigika (% SKP-st) (2005) [4 Vaesuses elavate inimeste arv 18,5 kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) Täiskasvanute lugemisoskus 93,0 (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) Ennustatav eluiga 73,2 (2005)
Need, kes on kogunud liiga palju halba karmat oma eluajal siis see on reincarnated negatiivse asjaolud, mis võivad hõlmata tumedam taassünni kohta. Hea karma viib taassünni parema elu maa peal. Followers Eeldatavasti järgnevad kolm reeglit: palvetada vähemalt kord päevas; süüa taimetoidule vähemalt kümme päeva iga kuu, ning jälgida viie interdictions vastu valetamine, abielurikkumine, joomine, pattu ja mõrv. Cao Dai organisatsioon on mustriline pärast selle katoliiklus. Cao Dai juhib pärast varjatud tavade Taoismi ja sisaldab suhtlemist surnude rituaalidega. See on keelustatud Vietnami valitsuse poolt, kuid Cao Dai juhid ka öelnud, et see ei ole enam vajalik. Cao Dai julgustab kolme tollimaksu kuulekust (vahel kuningas ja kodanik, isa ja laps, mees ja naine) ning viis vooruste (humaansus, kohustus, viisakust, teadmisi, usaldusväärsus) Konfutsianism. Seletused: Reinkarnatsiooniahelast Ümber sünd Esivanematekultus- usundiline nähtus
Hispaania Caroly Kaljumäe 8.b Hispaania Valisin selle teema, sest Hispaania on ilus ja huvitav riik ning väga tahaksin sinna ka ise minna. Hispaania asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: ...
Pime keskaeg Keskaeg algas Rooma riigi lagunemisega Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks, 476. aastal. Nimetus- keskaeg, võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt. Keskaja lõpuks leotakse 15.sajandi lõppu, 16.sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus, feodalism, killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma
tehnika". Tal olid väga andekad õpilased (heliloojad Boulez, Stockhausen, Xenakis, pianist Yvonnne Loriod hilisem abikaasa, jpt). Oli väga pühendunud ja hinnatud õpetaja, keda käidi kuulamas ka teistelt maadelt. Loomingus esiplaanil orelimuusika ja sümfoonilised suurteosed, kammermuusikat üldiselt vähe, peamiselt sooloklaverile. Muusika allikad: Prantsuse orelimuusika traditsioonid + Debussy, Stravinski + jaapani, eriti aga india muusika. Katoliiklus. Tema muusika on tervenisti pühendatud kristluse (katoliikluse) põhitõdede ülistamisele. Kristuse kannatuste ja inimese patuelu asemel keskendub Kristuse sünnile, ülestõusmisele, jumalikule armastusele, taevasele elule, inglitele. Ei pidanud end müstikuks, vaid lihtsalt väga usklikuks inimeseks, kelle looming kuulutab tema usutunnistust. Linnulaul. Juba tudengina huvitus ornitoloogiast ja linnulaulu võimalikult täpsest noteerimisest.
POOLA Eneli Nilbe 9.klass Üldine info ØPoola on parlamentaarne vabariik ØRahaühik: zlott ØPealinn: Varssavi ØReligioon: katoliiklus (86,9%) ØPindala: 312 679 km² ØRiigi keel: Poola ØRahvaarv: 38 483 957 (30.06.2014) ØPresident: Andrzej Duda ØPeaminister: Beata Szydlo President Lipp Vapp Peaminister Riigi asend ØPoola asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ØNaaberriigid: Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa Loodus ØPinnamood Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad,
Tapeti kõik Pariisis viibinud hugenotid. Seega oli hugenottide juhtkond hävitatud ja protestantluse mõju langes. 1574 kuningaks sai Henri III. Poliitiliselt laveeris kahe usu vahel. Toetas kord ühtesid, kord teisi. Tapeti katoliiklaste poolt. 1589- läks troon Narvanna Henrile. Henri IV hugenottide juht, mistõttu Pariis ja suur osa Prantsusmaast ei tunnistanud teda. 1593 hakkas katoliiklaseks, et riigis kord jalule seada. 1598 sõlmiti Nantes'i edikt. Valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid reformeeritud kirik võib ka tegutseda. See lõpetas Prantsusmaal ususõjad. Skandinaavia 1397 sõlmisid Rootsi, Taani ja Norra Kalmari uniooni, et Saksamaa neid vallutada ei suudaks. Reaalne võim oli Taani kuningannal Margaretel. Taani oli neist riikidest kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Lisaks sellele olid Rootsis riigisisesed vastuolud: 1) osa rahvast pooldas uniooni 2) osa pooldas Rootsi iseseisvust 3) osa pooldas katoliku kirikut
Vietnam Viet Nam tähendab lõunamaad. Lipu tähe viis nurka sümboliseerivad- talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui 50 rahvusrühma, sh-s taid, thaid, nungid, laod, miaod, jaod ja gelaod Asustus on ebaühtlane. 90 % rahvastikust ...
valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel. Ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Kuna inimese mõttemaailma on raske muuta, tekkis reformatsiooni liidritel vaidlusi ja hoiatusi keisrite ja piiskoppide poolt, samuti hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi. Üha rohkem leiti, et lisaks ümberkorraldustele kirikuelus tuleb pöörata rohkem tähelepanu igapäevaelu probleemidele ja keskenduda sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Arvan, et see oli vajalik, kuna rikkad muutusid rikkamaks ja vaesed vaesemaks.
~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st. et linnastumise tempo on kiirem kui majanduse arend. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad slummid ehk agulid(geto). 12. Etnosed: hiinlased, industaanlased, bengalid(Bangladesh, Ida-India), USA - Ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Etnose vormid - hõim, hõimuliit, rahvas, rahvus 13. Katoliiklus - Itaalia, Hispaania, Prtugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Leedu, Filipiinid, Ladina-Ameerika Õigeusk - Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Venemaa, Valgevene, Gruusia Protestantlus - USA, Kanada, Põhja-Euroopa, Eesti, Läti, Saksamaa, Sveits, Holland, Suurbritannia(Austraalia, LAV) Islam - Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina jt
(valitseja, pealinn, liitlassuhted) hertsog Magnus, pealinn: põltsamaa, Suhted venemaaga olid alguses head, kuni ei hakkatud maksma tartu maksu ja läks sõjaks. Rootsiga olid head suhted. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Sõlmiti vaherahu poola ja vene riigi vahel ja lõpetas liivi sõja Iseloomusta poolakate võimu Lõ-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, poolakate tegevus)? Maad jaotati vojevoodkondadeks(pärnu,Tartu). Huvi taastada katoliiklus. Luuakse üleväina hertsokond jesuiidid? Vastu reformatsiooni teostajad ja juhtijad Gustav II Adolf? Kuulsamaid Rootsi väejuhte Reduktsioon?1680 Karl XI surus läbi kogu riigis,aadlitelt võeti tagasi maad. vakuraamatud?kanti talupoegade kohustused mõisa ees. Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena? Lõuna eesti läks rootsile Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Sellep et Eestlased suhtusid neisse hästi.
koormate vedamiseks. Tänu nendele vahenditele hakati hobuseid kasutama ka kündmisel. Samuti olid kasutusel juba pikemat aega poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke jne. Neid tööriistu kasutati ka edaspidi. Ristiusuga olid eestlased tutvunud kindlasti juba varasemalt, kuid sealseid kaupmehi hakkasid 12. sajandil külastama ka saksa kaupmehed ning tekib küsimus kumb usund Eestis tol ajal omas tugevama positsiooni, kas õigeusk või katoliiklus. Kuid nagu selgub hauapanustest , siis igal juhul hakkasid mõjutama Eesti rahvakultuuri ristiusu kombed. Kui Martin Luther alustas reformatsiooni, siis Eesti talupoegi see väga palju ei mõjutanud, sest nad olid juba algsetest teadmistest ilma jäänud. Seetõttu ei jõudnud ka Lutheri sõnum neile kuivõrd ligi. Samas polnudki talupoegadel mingit õigust endale meelepärase usu järgi tegutseda, sest sellised õigused neid puudusid.
Rootsi aeg oli periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda ning lõpuks Põhjasõda, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Üheks tähtsaks muutuseks võime nimetada usuvoolu vahetust. Nimelt Rootsi aja algul valitses Eestis nii luterlus kui ka katoliiklus. Kuna kirikud olid purustatud, rüüstatud ja kogudused olid jäänud õpetajateta võttis talurahvas taas kasutusele muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius. Tema koostas ka esimese aabitsa, õpetas
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid, • moodustati elukutseline sõjavägi, • Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk “Napoleoni koodeks”:
enda olukorra parandamiseks. Taheti tagasi vabadust. Jüriöö ülestõusu tagajärgedeks oli laastatud piirkonnad, paljude õiguste kaotamine, Saksa ordu sai endale Põhja-Eesti. 7. reformatsiooni põhjuseks oli kiriku liigne võim, kirikust oli saanud kasu ahne asutus, mõeldi välja sellised asjad nagu patulunastus kirjad jne. tagajärjed: Liivi ordu jääb üksi ja hakkab iseseisvaks, katoliiklus hakkab võimu kaotama, linnade ja vasallide võim kasvas, pöörati suuremat tähelepanu haridusele. 8. Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenes, kuna lõunast surusid peale leedulased ja poolakad, pidevalt sekkusid poliitikasse taanlased ja üle Peipsi hakkas ohustama Vene vürsti riik, tänu Leedule halvenes Liivimaa ja Preisimaa suhtlus. 9. hariduselus enne reformatsiooni oli tähtsal kohal vaimulike haridus ja kloostrid, õpiti
Anni Larin 10b Geograafia 2011 Kristluse levik Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus ...
kultuuri ja keele säilimise läbi aegade. Põhiõigused, vabadused ja kohustused · Põhiseaduse II peatükk Printsiip põhimõte, põhialus Diskrimineerimine kellegi õigusi kitsendama v kärpima. Vanus ja kodakondsus Usk ja usuvabadus · Kuidas mõista, et Eesti kuulub kristliku Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda? · Millised on enim levinud usutunnistused Eestis? Luterlus, õigeusk, ateist, katoliiklus. · Usu ja usuvabaduse roll demokraatlikus Eestis. Eesti on demokraatlik ja suhteliselt usuleige maa. Eestis on igaühel õigus kuuluda mis tahes usku või olla ateist. Kristlane ristiusku tunnustav inimene Ateist Jumala olemasolu eitaja, usuvastane. Avalik teave ja ajakirjandus · Mis on avalik teave?Avalik teave on üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, millele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs lähtudes demokraatliku ja avatud ühiskonna põhimõtetest
Fiji 6.B klass Üldinfo Fiji (ametliku nimega Fiji Vabariik) on riik Okeaanias. Fiji pealinn on Suva. Riigikeeled on fiji ja inglise. President on Epeli Nailatikau, peaminister on Josaia Voreqe Bainimarama. Riigihümn on Meda Dau Doka. Fiji pindala on 18 270km² Pildid Fiji lipp Fiji vapp Fiji president Epeli Nailatikau Kultuur Fiji kultuur on rikas mosaiik põlisrahvaste, Fiji, India-Fiji, Aasia ja Euroopa traditsioonidest. Kuigi Fiji põlisrahvaste kultuur ja traditsioonid on väga elavad ja on lahutamatu osa inimeste igapäevaelust, on fijilased võtnud üle väga paljud India, Hiina, Jaapani ja Eurooplaste traditsioone. Kultuur Erinevad rituaalid tugevdavad perekondlikke ja hõimulikke sidemeid. Üks kindel asi nende traditsioonides on jook , yaqona...
Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused. Seisuste esinduse asemel käis koos Notaablite Kogu Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon Nantes'i edikt: valitsev usk katoliiklus, piirkondades usuvabadus, hugenotid saavad kodanikuõiguse, lubati jätta kindlustatud punkte Madalmaade vabadusvõitlus: Põhjus: usuvabaduse ja sõltumatuse saamine Hispaaniast. Tulemused: kalvinism levib, Hollandi iseseisvumine, Belgia jäi Hispaania koosseisu Kolmekümneaastane sõda: Böömi-Pfalzi, Taani, Rootsi, Prantsuse-Rootsi periood. Põhjused: põhjused olid suurriikide vahelised pinged, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused, kuid ka rahvaste võitlus oma kultuuri ja
jaanuaril 1948. Konstitutsioon sätestab riigi printsiibid, kodanike õigused ja kohustused ning tsiviil-, eetilised, usulised, majanduslikud ja poliitilised normid. Riigipea: president Giorgio Napolitano. riigipea valib 7 aastaks ametisse valimiskolleegium, mis koosneb parlamendi mõlema koja liikmetest ning 58 piirkondlikust esindajast. Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d´Italia 4 Usund: Katoliiklus Riigilipp: vertikaalselt roheline, valge, punane(Vaata Lisa 1,foto 1) Riigivapp: (Vaata Lisa 1, foto 1.1) Geograafiline asend: Lõuna-Euroopast hõlmab Itaalia kuulsa saapakujulise poolsaare, mis ulatub 800 km pikkuselt Vahemerre, ja arvukalt saari, neist suurimad on Sitsiilia ja Sardiinia. Põhjas moodustavad looduslikku piiri Alpid, pikuti läbivad poolsaart Apenniinid. Itaalia asub lähistroopilises vöötmes. Lõuna-Itaalia on seismiline, Etna ja Vesuuvi vulkaani poolest
· Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. · Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus). · Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste kristianiseerimine (e. ristiusustamine); valitsevaks usundiks kuni 1520-ndatel alanud reformatsioonini oli katoliiklus. Tegutsesid kloostrid. · Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule; perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. · Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343- 1345). · Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. · Linnades kujunes välja tsunftikorraldus.
Eesmärk tagada, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks – territoriaalsed ümberkorraldused. 13 . Iseloomusta usupuhastust Saksamaal. 4p Usupuhastust Saksamaal alustas Martin Luther. 1516. 16. saj algus. Martin Luther õppis küll juurat aga tahtsi õppida teoloogiat, oli preester. 1534. Aastal tõlkis piibli saksa keelde. Naelutas 1517. Aastal 31. Okt. Lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta. 1955 toimus Augsburgi vaherahu. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras talupoegade usu. 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud maad, mis muutus kiriku korralduses protestantidel? 3p Toimusid ususõjad, Augsburgi vaherahu Saksamaal, kus lubati nii katoliiklus kui luterlus, isand määras oma talupoegade usu. Toimusid usu tõttu kodusõjad. ususõjad lõppevad 30 aastase sõjaga. Protestantlikud maad - Suurbritannia, Island ja skandinaaviamaad.
Venemaa ja Rootsi vahel > P-Eesti ja Venemaale Ingerimaa Rootsile, Venemaa kaotab pääsu Läänemerele Märksõnad Tsunftid ja nende teke, gildid ja nende teke, Hansa Liit (Tallinn, Esimesed talurahvakoolid, Tartu Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi), Jüriöö ülestõus, reformatsiooni Ülikooli asutamine, luterluse võit linnades, katoliiklus, 9 linna (Tallinn, Rakvere, Narva, võidukäik, Õpetajate seminar e. Paide, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu), Forseliuse seminar, esimesed esimesed koolid, esimene eestikeelne raamat (1535), esimene gümnaasiumid, pärisorjus, säilinud trükis, sunnismaisus, pärisorjus, erinevates reduktsioon, Suur Nälg,
tulevasi vaimulikke. Hiljem kujunesid ka linnakoolid kus anti ilmalikke teadmisi. Ülikooli eestisse ei loodud, kõrgharidus omandati välismaal. Juba keskaja kroonikatest võib leida eestikeelseid väljendeid ja lauseid. 1525a. Trükiti Lübeckis esimene eestikeelne raamat, mis pole säilinud. 1535 a.ilmus Wanradt- Koelli eestikeelne katekismus, millest on säilinud mõned lehed. 10. Valitsev usund oli katoliiklus mis tegi läbi reformatsiooni. Muistse vabadusvõitluse käigus ja järel ristiti suurem osa eestlasi. Nad võtsid omaks katoliikluse. Eestlased hakkasid austama kristlaste Jumalat ja pühakuid. Eestisse jõudis reformatsioon e usupuhastus 1523a. Kekajal ei suudetud Eestis reformatsiooni lõpule viia, sest piiskopid, tookapiitlid, Liivi ordu ja kloostrid jäid katolikule usule truuks. Eestlatest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
