KUNSTIKULTUURI AJALUGU (0)

KUNSTIKULTUURI AJALUGU 
Kunst  Kordamine: ürgaja kunst, Mesop . ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta , 
Kreeka, Rooma ), ristiusu mõju kunstile ja  kirikukunst , romaani ja  gooti  
kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 
Gerdo Virkkunen, 10.3

ÜRGAJA KUNST 
Miks inimene joonistab? 
Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma 
mõtteid ja emotsioone väljendades. 
• Visuaalsete  kujundite  loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga 
• Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline 
väljendusvahend 
• Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend 
• Kunst ühendas inimesi 
Vanimad kunstiteosed valmisid umb 40 000 aastat tagasti. 
Euroopa  kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal 
Lascaux ’is. 
• Kunsti maalid kanti  koopaseinale värviga. Värve saadi süsist, verest, 
värvimullad. Kololriidist domineerib kollane, punane, must, valge 
• Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: inimesed uskusid 
maagiat ja seda, et piltide ja kujunditega saab mõjutada  tegelikkust  
Animism  
• Loodusrahvaste mõtteviisile omane looduse hingestamine 
• Usuti et loodust saab mõjutada maagalisliste toimingutega, loitsud, 
laulud, tantsud, kehamaalingud  
• Rituaalide läbi püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. 
• Taotlem - loom, taim, ese, loodusnähtus usulise austuse objektina, 
sugukondlikus ühiskonnas 
• Taotlemsammas - esivanemate koondkuju 
•  Amulett  e talisman - õnnetoov ese mis kaitseb kurjaeest 
•  Ornament  - kaunistus mis kordub reeglipäraselt 
• Megaliitilised ehitised - usulised monumendid 
Nt: Menhir - üksik, suur, Pikk kivi 
Dolmen - kivilaud 
Kromlehh - ringikujuliselt paigutud Menhir+Dolmen. Nt stonehenge

MESOPOTAAMIA  KUNST 
(Jõgedevaheline maaala) 
• Sumerdi - mesop lõunaosa esimesed teadaolevad asukad 
•  Kiilkiri  - esimene väljakujunenud kirjasüsteem 
• Gilgameš - esiemene eepos, inimene elab edasi, vaid oma  tegude  kaudu 
teiste inimeste mälestuses 
• Regligioon - Polüteism - paljude jumalate kummardamine 
Nt: Anu -  Taevajumal  ja jumalate isa 
      Šamaš - Päikesejumal 
      Ištar - armastuse ja viljakuse jumal 
Arhitektuur  
• Templid - Jumalale  
• Lossid - Valistejad ja õukond 
• Linnamüürid - Kaitse 
• Ehitusmatejal - Savi 
• Kaared ja võlvid 
•  Laed puidust 
• Tsikuraat -  Astmiktempel  
• Babülon - Korrapärane tänavavõrk; Peatänav;  Marduki  tsikuraat; 
Vahitornidega linnamüür. 
• Ištari peavärav - rekonstruktsioon Berliinis 
• Semiramise  rippaiad  
Skulptuur ja reljeefikunst 
• Materjal savi ja kivi 
• Kuninga ülistamine 
• Valitsejat kujutati alamatest suuremana 
• Detailid väga täpsed 
• Hammurapi seaduste sammas 
• Marduski lohe

Vana-Egiptus 
• Hieroglüüfid - mõistet või silpi tähistav keeruka kujuga tähemärk 
• Papüürus - paks paberisarnane  kirjutus - ja ehitusmaterjal 
• Polüteistlik religioon , tootemloomad nt kass, madu , härg, krokodill 
•  Ankh - eluvõti 
• Lootoslill - Niiluse ja elu sümbol 
•  Horose  Silm - kaitseamulett 
• Jumalatel käes eluvõti 
• Antropomorfsed jumalad - inimesekujulised, tähtsamad: Ra, Horos , 
Anubis. Horose kohus mõõtis inimese hingi, et määrata taassündi. 
•  Palsameerimine  - muumiaks tegemine 
Arhitektuur 
•  Haudehitised - mastaba (algne vaaraohaud) 
•  Gisa  püramiidide väli 
•  Sfinks  
• Templiarhitektuur - templid ehitati jumalate koduks 
•  Egiptlased võtavad esimesena kasutusele sambad 
• Sambakateelide kujudamiseks saadi inspiratsiooni loodusest 
• Sambakapiteel - samba ülemine kaunistatud osa. 
•  Karnak ja Luksor - kuulsaimad templid 
•  Kaljuhauad , nt Hatšepsuti matusetempel 
• Kuningate org 
• Kunst ülistas tugevust, peletas eemale kurja jõudusid, hakkas esile 
tõtsma kõrgemat täiuslikkust - ilu 
•  Madalreljeef  
• Süvendreljeef 
• Egiptuse poos - jalad, pea külgvaates; õlad, silm otsevaates 
• Väärtusperpektiiv - inimese suurus sõltub tema positsioonist ühiskonnas 
• Vaarao Ehnaton - tema valitsemis ajal kummardati ainult üht jumalat: 
päikese jumal, peale surma taastati polüteism 
• Kujurid kujutasid vaaraosid ja tema pereliikmeid väga realistlikult

Antiikaeg (Kreeta, Kreeka, Rooma) 
Egeuse e Kreeta 
Euroopa kultuuri häll - mõjutas tugevalt mandri - Kreeka arengut ja läbi 
selle kogu euroopaliku tsivilatsiooni kujunemist. 
Religioon 
• Maine, elulähedane 
• Kummardati viljakuse- ja sigimisjumalaid 
• Puudusid templid ja  preestrite  seisus 
• Maa austamine 
• Kultusloomad: sõnn, madu 
Ehituskunst 
• Lossid valitejatele ja tema teenritele, nt  Knossos , Phaistos 
•  Ehitusmaterjalid : kivi, laed puidust 
• Puust sambad 
• Valguskaevud 
• Megaron - elamu mille sissepääsu ees on sambad 
Muu 
•  Minotauros  - sõnnipäine  koletis  
• Rituaalne mäng - üle sõnnide hüppamine 
•  Iiris  - printside lill 
• Keraamika 
Vana-Kreeka 
Jumalad - VAATA VIHIKUST 
Ilu ja  inetus  Kreeka müütides 
Müütides vastanduvad
• Võitlus kus ilu võidab inetuse 
Korrapära
kaos
Arhitektuur 
• Templid - eeskujuks megaron 
valgus
pimedus
• ehitusmaterjal: puu, savi, kivi, marmor  
turvalisus
ohtlikkus
• mõõdukus, liialduste vältimine, selgus 
täisulikkus
Midagi liigset/
proportsionaalsus.  
puudu
• Templi tunnused: ristküliku kujuline põhiplaan, akendeta ruum ( naos ) 
mida übritsesid sambad, sambad (2x+1) 
• Zeusi kuju (12,5 m) Olümpias - kujur Pheidias 
• Krüselefantiintehnika - kuju puust südamik kaeti elevandilust 
plaadikestega ja riietus ning relvad kuldplaadiga 
• Efesos - jõukate kreeklaste riik Väike- Aasia  rannikul 
•  Amfiteatrid - looduskaunid kohad (Delfi, Dionysos ) 
• Artemise Tempel efesose, alus 109 x 55m 
•  Ateena  Akropol 
• Dionysose teater - Kreeka vanim 
• Propüleed - sissepääs Akropoli 
• Partheroni Tempel “neitsiruum” 
• Erechtheioni Tempel (karüatiidide koda) 
• Orgaaniline tervik - Kõik üksikosad on vältimatud ja sõltuvad 
vastastikku üksteisest. 
• Klassikaline ilu - Korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtta ning 
millele ei saa midagi juurde lisada tervikut kahjustamata. 
• Halikarnassose mausoleum 
• Aleksandria  tuletorn  
Skulptuur 
• materjal: marmor, pronks 
• Vähe säilinud 
• Kreeka kujurid tegid esimesena ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure 
• Aktiskultuur - Terves kehas terve vaim 
• Klassikaline - Kujutatakse keerukaid liigutusi; vaadeldav igast küljest; 
kotrapost e  keharaskus  ühel jalal nt: Polykletos “ odakandja ” ;         
Myron “ kettaheitja ” 
• Rhodose  Koloss  
•  Milose  Venus  
• Samothrake  Nike  
Maalikunst 
• Vaasimaalid - meander 
• Keraamika 
Palmett
• Palmett 
• Amfora - Musta- ja punasefiguuriline  vaasimaal  
Vana-Rooma 
• Kapitooliumi emahunt 
• Ehitusmatejalid:  tellised , betoon, marmor, lubimört 
• Aaared, võlvid, kuplid  
• Teed, sillad , veejuhtumed 
•  Amfiteater - vabaõhuteater 
• Colosseum 
•  Basiilika  - ehitustüüp, ristkülikukujulise põhiplaaniga, 2 rida sambaid 
jagasid selle kolmeks (kohtu- ja ärihoone) 
•  Panteon - maailma esimene kuppelehitis 
•  Loomutruudus , realistlik 
• Triumfikaared - suuurte sõjalise võitude või Muude ühiskondlike 
tähtsate südnmuste auks ehitatud. Tuntuimad:  Keiser Constatinuse 
triumfikaar Roomas, Tituse triumfikaar 
• Ehitati areene lõbustusasutusteks 
• Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju - Rooma kuulsaim ratsamonument 
• Esivanemate austamine tõi kaasa portreeskulptuuri õitsengu 
• Palju Rooma seinamaale Pompeiis 
•  Pompeii  - suvituslinn 
•  Aatrium  - lahtise laeavaga pearuum, põrandas bassein vihmavee  
kogumiseks, ümbritsesid ruumid 
Ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst 
• Tekkis Vahemere Idarannikul  Palestiinas , kust levis kiiresti üle Rooma 
• Kuulutati lubatuks 313 aastal Constatinuse poolt 
• Nõudis usu ja igapäeva elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, käsk 
armastada  kõiki k a  vaenlasi , kõik on jumala ees võrdsed, oli 
vastastikuses Rooma usuga 
• Katakombe kasutati kunstiteoste loomiseks: seina- ja laemaalid 
• Antiiktempel ei sobinud kristlaste  pühamuks, kuna oli vaja ruumi, mis 
mahtutaks võimalikult palju koguduse inimesi 
• Kristlik sümboolika tekkis, kuna nad käsitlesid mõnda tavlist 
antiikkunsti motiivi, kui tingmärki mida ainult nemad mõistsid. Iga 
päevastest motiividest tuli leida vihjeid ristiusu õpetusele ja 
piiblitegelastele. Nt lambatalle õlal  kandev mees tähendas head karjust 
• Töödeldud loomanaha kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile 
• Miniatuurmaal ( raamatumaal ) - sai maalida värvilisi pilte mis selgitasid 
teksti 
Kirikuehituse algus 
Võeti eeskujus basiilika, mis oli  roomast  koosolekute ja kohtutüüpi hoone. 
Pühamu e  kirik , kus sambad jagasid ruumi löövideks. 
Idast sisepääs ja läänes  altar . (VAATA JOONIST VIHIKUST) 
Nt. Peetri basiilika Roomas;  Santa  Maria Maggiore  kirik Roomas 
Bütsantsi kunst
Lääne-rooma
Ida-Rooma (Bütsants)
Katoliiklus
Õigeusk
476 kukutati viimane  Lääne-Rooma keiser 1453 vallutati Konstantinoopoli
• Hagia  Sophia   katedraal  
• San  Vitale 

Romaani kunst 10.-12.saj 
Keskaja esimne Ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. 
• Sakraalarhitektuur - kloostrid ja kirikud 
•  Profaanarhitektuur - linnused 
• Romaani stiil - ÜMARKAAR, HORISONTAALJOON , 
SILINDERVÕLV 
• Pisa “ imede  väli” 1052 - 1272 Itaalias 
• Püha Markuse kirik Veneetsias 11.saj 
• Viimne kohtupäev, kus Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused 
põrgu 
•  Bayeux vaip Normandias (tekstiilikunst) 
• Vaestepiibel - reljeef kaunistused ja seinamaalid aitasid selgitada 
pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Pop oli Viimne kohtupäev 
Gooti kunst 12-16.saj 
• Vara  gootika  12.saj 
• Kõrggootika 13.-14.saj 
•  Hilisgootika  15.-16.saj 
Iseloomilukkus: kergus, õhulisus, valgus, verikaaljoon, terav roidvõlv, 
teravkaar (VAATA TÖÖLEHTE JA JOONIST VIHIKUS) 
Vitraažide põhitoonid - Punane, sinine, kollnae 
• Saint  Chapelle  
• Reimsi katedraal 
• Amiens’i katedraal 
• Beauvais’ katedraal 
• Mont Saint-Micheli  klooster  
Inglise gootika 
• Kirikud pikad, madalad, taandunud tuigisüsteemiga 
• Rikkalikult kaunistatud läänefassad varjab kiriku struktuuri 
• Nelitise kohal kõrgub võimas torn.  
NT  Westminster  Abby, Salisbury katedraal,  Yorki  katedraal, Kings  College 
Itaalia gootika 
•  Milano katedraal 
• Doodžide palee 
Kesksed - Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine 
• Krutsifiks - Kristus ristil 
• Pieta - Neitsi Maarja surnud Kristusega süles 
Renesanss :  
14.saj eel-…………………… 
15.saj vara-   RENESSANSS 
16.saj kõrg-………………….  
Itaalia arhitektuur 15.saj, Õ lk 36-39 
•  Firenze  - Tähtsaim Euroopa kunstikeskus (eelrenessanssil) 
Filippo Brunelleschi  
• Peatakse tsentraalprespektiivi leiutajaks 
Tsentraalprespektiivis kõik vaatesuunda tähistavad jooned näivad 
koonduvalt ühte tsentrumpunkti, mis asub vaataja silmade kõrgusel. 
• Arhitektuuri tunnused: Ümarkaared, antiigipärased sambad, 
kolmnurkne viil uste ja akente kohal, kuplid, kuldlõikelised 
jaotused , domineerib horisontaaljoon 
• Palazoo - jõukamehe elamu 
• 3 ehitist Firenzes:  Palazzo  Vehcchio, Santa Croce kirik, Uffizi galerii 
Sandro Botticelli  
• Kuulsaim maalikunstik Firenzes 15.saj teisel poolel 
• “ venuse  sünd” ja “kevad ehk Primavera ” - Kuulsaimad tööd 
• Kevad ehk primaveral on kolm graatsait (naist) - 1. Õitseng 2. Sära 3. 
Rõõmsameelsus 
Kõrgrenessanss 
• Keskus - Rooma 
• Väike  kabel  (nn tempietto) - arhitektuuri esiteos 
• Rooma Peetri kiriku ehitamine  - Jäi  pooleli  Bramante (algse arhitekti) 
surma pärast. Tema tööd jätkas  Michelangelo Buenarotti 
• Buenarotti - skulptuur “TAAVET” ja “Sixtuse kebeli” laemaal ja 
altarisein Vatikanis 
• Leonardo Da Vinci - “ Mona  Lisa” ja “Püha õhtusöömaaeg” 
• Raffael - “Sitxtuse Madonna” ja Vatikani ruumide kujundus 
• Andrea Palladio -  Veneetsia  kuulsaim  arhitekt , nt kavandas San 
Giorgio kiriku ja Villa Rotonda 
Setitse maailma imet  
1.
Semiramise rippaiad 
2.
Gisa püramiidide väli 
3.
Zeusi kuju 
4.
Artemise Tempel 
5.
Halikarnassose mausoleum 
6.
Aleksandria tuletorn 
7.
Rhodose Koloss 
Tunnused
Romaani
Gotika
Ümarkaared
Teravkaar
Horisontaaljoone rõhutamine
Veritikaalide rõhutamine/kõrguse
Silindervõrlki kasutuselevõtt
Roidvõlvide kasutuselevõtt
Paksud müürid
Kergus, Õhkus, selgus
Kitsad, väikesed uksed/aknad
Tugipiirded, tugikaared (piilarid)
Suuremad aknad
Kuulsaimad Maalid 
Venuse sünd: 
Kevad ehk 
Primavera: 
Sixtuse kabeli maal: